EESTI UUDISED BNS

Riigikontrolli ettepanekutes erakondade rahastamise süsteemi muutmiseks on ühe ettepanekuna välja toodud ka erakonnale tehtava annetuse vastuvõtmise keelu rikkumise eest sanktsioonide taastamine.

Riigikontroll tegi riigikogu põhiseaduskomisjonile kokku seitse ettepanekut, seisab komisjonile saadetud kirjas. Neist ühe järgi tuleks täiendada ka erakonna vastutust, sätestades, et keelatud annetuse kajastamata, tagastamata või riigieelarvesse kandmata jätmine on süütegu.

„Usun, et nii erakonnad kui ka avalikkus saaks tugeva signaali, kui riigikogu taastaks karistusseadustikus sätestatud sanktsiooni, mis käsitles erakonnale tehtava annetuse vastuvõtmise keelu rikkumist – kriminaalkorras karistus oli ette nähtud nii erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest kui ka sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,“ kirjutas riigikontrolör Mihkel Oviir.

Samuti teeb riigikontroll ettepaneku jagada erakonnale riigi poolt antav toetus kaheks – tegevustoetuseks ja valimistoetuseks. Tegevustoetust makstaks perioodiliselt kõigile ametlikult registreeritud erakondadele ulatuses, mis on minimaalselt vajalik erakonna tegevuse haldamiseks.

Valimistoetust makstaks võrdses summas kas kõigile valimistel osalenud erakondadele, kõigile erakondadele või veel mingi muu põhimõtte järgi. „Riigi toetus peaks tagama erakondadele teatud võrdsusmiinimumi ehk andma erakondadele teatud minimaalsed võrdsed võimalused nii struktuurseks eksistentsiks kui ka oma ideede esindamiseks,“ kirjutab Oviir.

„Toetuse saamiseks õigustatud erakondi aitaks välja sõeluda reegel, et riigi tegevustoetust ja valimistoetust ei maksta erakonnale juhul, kui tema enda kogutud liikmemaksud ja annetused moodustavad vähem kui X protsenti potentsiaalsest tegevus- või valimistoetusest,“ pakkus riigikontrolör. „Põhimõtteks võiks olla, et väljast hangitava raha hulk peaks kindlasti ületama riigilt tuleva toetuse või olema sellest vähemalt X protsenti.“

Oviiri arvates peaks jätkama nii, et juriidilised isikud erakondadele annetada ei saa. „Kui on tingimata soov lubada annetada ka juriidilistel isikutel, siis teha selleks spetsiaalne poliitilise mõtte arendamise fond, kuhu laekuv raha ei ole konkreetse sihiga, vaid teenib laiemaid maailmavaate arendamise huve,“ kirjutas ta.

Riigikontroll toetab ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni pakutud ideid, et lubada erakondadele rahalisi annetusi vaid pangaülekandega erakonna ametlikule deklareeritud kontole ning kehtestada erakondadele positiivse netovara nõue.

Samuti peaks erakonnaseaduses täiendama ja täpsustama keelatud annetuste loetelu ja sisu. Sinna tuleks riigikontrolli arvates lisada üritused ja tegevus, mille ilmselge eesmärk on propageerida erakonda, millest erakond teadis või pidi teadma ning mille arvelt erakond sai rahaliselt hinnatavat hüve. Samuti annetus, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel, kuid ilmselgelt kolmanda isiku poolt või kolmanda isiku vara arvelt.

Kaitsevägi sai neljapäeval kätte seitse elektrimootoriga autot, mida hakatakse kasutama Ämari lennubaasis.

Elektriautod vastu võtnud Ämari lennubaasi tagalaeskadrilli ülem kapten Steven Linkov sõnas, et praegu lennubaasis kasutada olev masinapark ei kata ära vajadusi igapäevategevuste toetamiseks, samuti on vahemaad lennubaasi territooriumil ideaalsed elektriautode eelistamiseks diiselmootoriga masinatele, teatas kaitseväe peastaap. "Kolmandaks soovime lennubaasis aidata kaasa kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika täitmisele, mis näeb ette keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutusele võtmist," lisas kapten Linkov.

"Pilootprojekt lennubaasis peab näitama lähitulevikus elektriautode sobivust riigikaitsestruktuurides kasutamiseks,“ ütles projekti kaitseministeeriumi poolne eestvedaja Andres Ideon.

Valitsus sõlmis mullu Jaapani ettevõttega Mitsubishi lepingu, mille järgi müüakse firmale suurem kogus Eestil üle olevaid Kyoto protokolli järgseid saasteühikuid. Ühe osana saadakse vastu umbes pool tuhat sama firma elektriautot.

Läti politsei peab tõenäoliseks, et neljapäeval Valka linnas panka röövinud mees põgenes Eestisse.

Läti politsei teavitas neljapäeval pärast Lätis aset leidnud pangaröövi juhtunust ka Eesti kolleege ning edastas pangaröövli isikukirjelduse, ütles Vidzeme regiooni politsei pressiesindaja Dace Jukama BNS-ile.

Tundmatu kurjategija sisenes neljapäeval kell 14 Valkas SEB pangakontorisse, ähvardas tellerit püstolitaolise esemega ning nõudis raha.

Kliente vahejuhtumi ajal pangakontoris ei olnud, seal viibis vaid kaks pangatöötajat, kes kannatada ei saanud.

Panga esindaja Anna Vilsone ütles BNS-ile, et röövijal õnnestus kätte saada tuhatkond latti ehk umbes 1400 eurot.

"Filiaalides ei hoita palju raha, ning meie arvestuste kohaselt võib rahasumma moodustada umbes tuhat latti. Kogu raha on loomulikult kindlustatud," selgitas ta.

Vene keeles rääkinud kurjategija on umbes 20–30-aastane, kuivetu kehaehitusega 175–180 sentimeetri pikkune mees. Tal olid seljas heledad spordiriided ja jalatsid, ta kandis nokamütsi, seljas oli tal väike seljakott ning käes dokumendikaust.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tõusevad rahandusministeeriumi reedel avalikustatava prognoosi järgi tuleval aastal pensionid hindadest kiiremini.

"Prognoosi järgi on pensionide kasv ka järgmisel aastal kiirem kui hinnakasv. Nagu ta oli üle hulga aja ka sel aastal," ütles Ligi intervjuus Eesti Päevalehele. "Kindlasti on paljude arvates seda vähe. Aga väga palju pensionäre, ka väikese pensionitõusu korral, on rahanduslikult väga suur arv."

Ligi sõnul on uues prognoosis järgmise aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) tase eelmise prognoosiga võrreldes natuke suurem tänu tänavusele oodatust suuremale majanduskasvule.

"Selle aasta majanduskasv on positiivselt üllatanud ja Eesti majandus on selgelt eristunud Euroopa üldisest tumedast taustast," ütles Ligi. Tänavune majanduskasv peaks tulema tema sõnul ligikaudu kaks protsenti.

"Riigi rahandusele tähendab see väga pisikest leevendust. Valitsusel on natuke lisaraha jagada, aga suuresti läheb see sundkulude katteks, mis viimasel hetkel selguvad," selgitas Ligi. "Suuri valikuvõimalusi saab riigieelarves teha struktuursete reformidega, mitte loota sellele, et järgmine prognoos on parem."

Ajakirjaniku küsimusele vastates ütles Ligi, et ei usu selle aasta eelarvekõneluste tulemusena lisakulude katteks tõstetakse kaudsete maksude tõstmist. "Mina sellist ettepanekut valitsusele ei tee," ütles Ligi. "Me peame ka aktsiisi tõstmisega jälgima salaturu olukorda, et see ei läheks kontrolli alt."

Ligi sõnul ei näita prognoosid ka hinnatõusu kiirenemist, vaid aeglustumist. Inflatsiooni kiirendavad tema sõnul kolm tegurit: kütuste hinnad, toiduainete hinnad ja majanduskasvuga ühes tõusnud reaalpalgad. Neist kaks esimest Eesti majandusest ei sõltu, ütles Ligi.

Riigipalgalistest on võimalik palka tõsta järgmisel aastal "manöövrina võimalik vähestel", selgitas Ligi. Keskvalitsuse eelarve jätkab Ligi sõnul "korralikus defitsiidis".

"Me oleme endiselt nende probleemide käes, mis tekkisid buumi ajal ja majanduse järsu jahtumisega," ütles Ligi. "See, et töötukassa on kogunud reserve, ei päästa kuidagi põhieelarvet. Seal tuleb ikkagi viia kulud tuludega tasakaalu."