EESTI UUDISED BNS

Ilves: kooliaasta algusaja muutmise arutelu ei tohiks tõrjuda

President Toomas Hendrik Ilves märkis reedel kooliaasta alguse puhul tehtud telepöördumises, et kooliaasta alguse viimine 1. septembrilt muule ajale väärib arutamist ning selleteemalist debatti ei tohiks tõrjuda.

"1. september märgib me elus samasugust tähist nagu jõulud või jaanipäev. Erinevalt teistest on 1. september päev, millele me oleme ise tähenduse omistanud, mitte loodus. See on päev, mil alustame järgmist sammu tublimaks, targemaks ja paremaks saamise teel. Seda justkui algusest alustamise tunnet tuleks hinnata. Selle sees on vabastav eeldus: me mõistame, et saame ka vanu ja samu asju teha teisiti ja paremini, alustada uuesti. Nii koolis kui mujal," lausus president.

Riigipea nentis, et kooliaasta algus 1. septembril on kokkulepe, millele on ühiskond ise tähenduse omistanud, seepärast ei tõrjuks ta ühtki arutelu ja põhjendatud väidet, mis kutsub seda kokkulepet vajadusel muutma.

"Ütlus, et "nii on ju alati olnud" ei peaks me arutelusid ja otsuseid piirama. Kes muu kui me ise, hea Eesti rahvas, oleme iseendid ja kogu maailma pidevalt veennud, et kõike saab teha teistmoodi. Saab teha otstarbekamalt ja sisukamalt," tõdes president.

Ilvese sõnul on esimest korda kooli minejatele 1. september suur päev ning see kehtib nii algkooli või keskkooli kui ka ülikooli minejate kohta. "Seesama ootus, põnevus ja pisuke ärevuski on nakatavalt sarnane kõikidele," lausus ta.

President nentis, et kool on usaldus ja koostöö õpetajate, õpilase, kooli ja lapsevanemate vahel ning selles koostöös peavad kõik püüdma mõista ja olema teiste vajaduste ja murede suhtes heatahtlikud. "Esimeses koolipäevas on palju õhinat. Ma soovin, et seda õhinat jätkuks kõigi kooli- ja õpiaastate vältel kogu eluks," lausus riigipea.

Ilves kutsus kõiki liiklejaid olema kooliaasta alguses teedel ja tänavatel ettevaatlikud, kuna ka seal on ärevust palju rohkem, kui inimesed suvega harjuda jõudsid.

Vanglas kambrikaaslase tapnud mees ei leppinud süüdimõistmisega

pilt on illustratiivneVanglas kambrikaaslase tapmise eest tänavu kevadel pika vangituse saanud mees ei leppinud enda süüdimõistmisega ja taotles lõppeval nädalal Tallinna ringkonnakohtus Harju maakohtu lahendi tühistamist.

32-aastane Roman Fetissov soovib apellatsioonkaebuses tapmissüü ümberkvalifitseerimist kergema paragrahvi järgi ja sellest tulenevalt ka karistuse vähendamist.

Ringkonnakohus kuulutab lahendi 3. septembril.

Harju maakohus mõistis aprilli keskel Fetissovi süüdi vargustes ja tapmises ning määras talle 10-aastase vangistuse. Karistusaja alguseks luges kohus mullu 12. septembri, kui mees kinni peeti, samuti tuleb tal sundrahaks, menetluskulude katteks ja kannatanute nõuete hüvitamiseks tasuda kokku üle 630 euro.

Veel oli prokurör eelnevalt taotlenud Fetissovile kümneaastast vangistust, Fetissovi kaitsja leidis aga, et kohus pidanuks tapmissüü ümber kvalifitseerima kergema paragrahvi järgi.

Fetissov tunnistas kohtus tapmist. Mees tõdes pärast süüdistuskokkuvõtte avaldamist, et tema vägivalla tõttu ohver suri, kuid kinnitas samas, et ei soovinud teda tappa. Vargusepisoodides tunnistas Fetissov oma süüd täielikult.

Fetissov väitis, et kambrikaaslane oli väga võimukas ja äkilise loomuga ning tülitses pidevalt. Viimane tüli paisus aga sedavõrd suureks, et lõppes ühe osapoole surmaga. Eeluurimisel kogutud andmetel tungis Fetissov mullu 13. oktoobri õhtupoolikul Tallinna vanglas olmetüli käigus kallale temaga kambrit jaganud teisele vahialusele. Kui Fetissov oli vahistatud kahtlustatuna vargustes, siis teisel mehel lasus kahtlustus seksuaalkuriteos.

Uurimisandmetel lõi Fetissov teist meest metallist riidenagiga korduvalt vastu pead ja kägistas teda juhtmega, mille tagajärjel kannatanu sündmuskohal suri. Samuti süüdistab prokuratuur Fetissovit viies varguses, mis pandi toime möödunud aasta aprillist septembrini Tallinnas asuvas baaris, kohvikus, poes ja tanklas.

Süüdistuse järgi varastas Fetissov neljal korral alkoholi ja ühel korral paki kohvi ning tekitas kokku umbes 200 eurot kahju. Fetissov on varem kohtulikult karistatud 15 korda.

Välisministeerium manitseb ettevaatlikkusele Lõuna-Hispaanias

pilt on illustratiivneEesti välisministeerium manitses reedel olema ettevaatlik Lõuna-Hispaanias, kus on metsatulekahjude eest rannikule evakueeritud üle 4000 inimese.

Lõuna-Hispaanias Coini ja Ojeni linna lähedalt on evakueeritud ligi 4000 inimest rannikule Marbellasse, sest ümbruskonna mägedes kiiresti levivad metsatulekahjud ähvardavad linnu. Pürenee poolsaarel valitsev kuumus muudab ilmaolud raskeks, kui üks põleng kustutatakse, võib samas kohas süttida järgmine, teatas välisministeeriumi konsulaarinfo.

Hispaania siseministeerium hoiatas reedel kuumade ilmade tõttu erakordselt suure tuleohu eest peaaegu kogu riigis.

Populaarse suvituslinna Marbella ümbruskonnas oli reedeks ligi 4000 kodudest evakueeritud inimest. Tuli sai alguse reede varahommikul Coini linna lähedalt, ütles kohalik siseministeeriumi ametnik, lisades, et peaaegu kõik läheduses asuva Ojeni linna elanikud on evakueeritud rannikule Marbellasse.

Tuletõrjujad kahtlustavad süütamist. Tules on viga saanud mitu inimest ja leitud on ka üks surnukeha.

Hispaanias on tänavu ligi 12 000 metsatulekahjus kannatada saanud ühtekokku 1500 ruutkilomeetri suurune maa-ala.

Riigikontroll: keelatud annetuste võtmine tuleks taas kriminaliseerida

Riigikontrolli ettepanekutes erakondade rahastamise süsteemi muutmiseks on ühe ettepanekuna välja toodud ka erakonnale tehtava annetuse vastuvõtmise keelu rikkumise eest sanktsioonide taastamine.

Riigikontroll tegi riigikogu põhiseaduskomisjonile kokku seitse ettepanekut, seisab komisjonile saadetud kirjas. Neist ühe järgi tuleks täiendada ka erakonna vastutust, sätestades, et keelatud annetuse kajastamata, tagastamata või riigieelarvesse kandmata jätmine on süütegu.

„Usun, et nii erakonnad kui ka avalikkus saaks tugeva signaali, kui riigikogu taastaks karistusseadustikus sätestatud sanktsiooni, mis käsitles erakonnale tehtava annetuse vastuvõtmise keelu rikkumist – kriminaalkorras karistus oli ette nähtud nii erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest kui ka sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,“ kirjutas riigikontrolör Mihkel Oviir.

Samuti teeb riigikontroll ettepaneku jagada erakonnale riigi poolt antav toetus kaheks – tegevustoetuseks ja valimistoetuseks. Tegevustoetust makstaks perioodiliselt kõigile ametlikult registreeritud erakondadele ulatuses, mis on minimaalselt vajalik erakonna tegevuse haldamiseks.

Valimistoetust makstaks võrdses summas kas kõigile valimistel osalenud erakondadele, kõigile erakondadele või veel mingi muu põhimõtte järgi. „Riigi toetus peaks tagama erakondadele teatud võrdsusmiinimumi ehk andma erakondadele teatud minimaalsed võrdsed võimalused nii struktuurseks eksistentsiks kui ka oma ideede esindamiseks,“ kirjutab Oviir.

„Toetuse saamiseks õigustatud erakondi aitaks välja sõeluda reegel, et riigi tegevustoetust ja valimistoetust ei maksta erakonnale juhul, kui tema enda kogutud liikmemaksud ja annetused moodustavad vähem kui X protsenti potentsiaalsest tegevus- või valimistoetusest,“ pakkus riigikontrolör. „Põhimõtteks võiks olla, et väljast hangitava raha hulk peaks kindlasti ületama riigilt tuleva toetuse või olema sellest vähemalt X protsenti.“

Oviiri arvates peaks jätkama nii, et juriidilised isikud erakondadele annetada ei saa. „Kui on tingimata soov lubada annetada ka juriidilistel isikutel, siis teha selleks spetsiaalne poliitilise mõtte arendamise fond, kuhu laekuv raha ei ole konkreetse sihiga, vaid teenib laiemaid maailmavaate arendamise huve,“ kirjutas ta.

Riigikontroll toetab ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni pakutud ideid, et lubada erakondadele rahalisi annetusi vaid pangaülekandega erakonna ametlikule deklareeritud kontole ning kehtestada erakondadele positiivse netovara nõue.

Samuti peaks erakonnaseaduses täiendama ja täpsustama keelatud annetuste loetelu ja sisu. Sinna tuleks riigikontrolli arvates lisada üritused ja tegevus, mille ilmselge eesmärk on propageerida erakonda, millest erakond teadis või pidi teadma ning mille arvelt erakond sai rahaliselt hinnatavat hüve. Samuti annetus, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel, kuid ilmselgelt kolmanda isiku poolt või kolmanda isiku vara arvelt.

Kaitsevägi hakkab Ämari lennubaasis kasutama elektriautosid

Elektriauto jõuab Võrru.  Foto:  INNO TÄHISMAAKaitsevägi sai neljapäeval kätte seitse elektrimootoriga autot, mida hakatakse kasutama Ämari lennubaasis.

Elektriautod vastu võtnud Ämari lennubaasi tagalaeskadrilli ülem kapten Steven Linkov sõnas, et praegu lennubaasis kasutada olev masinapark ei kata ära vajadusi igapäevategevuste toetamiseks, samuti on vahemaad lennubaasi territooriumil ideaalsed elektriautode eelistamiseks diiselmootoriga masinatele, teatas kaitseväe peastaap. "Kolmandaks soovime lennubaasis aidata kaasa kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika täitmisele, mis näeb ette keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutusele võtmist," lisas kapten Linkov.

"Pilootprojekt lennubaasis peab näitama lähitulevikus elektriautode sobivust riigikaitsestruktuurides kasutamiseks,“ ütles projekti kaitseministeeriumi poolne eestvedaja Andres Ideon.

Valitsus sõlmis mullu Jaapani ettevõttega Mitsubishi lepingu, mille järgi müüakse firmale suurem kogus Eestil üle olevaid Kyoto protokolli järgseid saasteühikuid. Ühe osana saadakse vastu umbes pool tuhat sama firma elektriautot.

Läti politsei peab võimalikuks pangaröövli põgenemist Eestisse

Läti politsei peab tõenäoliseks, et neljapäeval Valka linnas panka röövinud mees põgenes Eestisse.

Läti politsei teavitas neljapäeval pärast Lätis aset leidnud pangaröövi juhtunust ka Eesti kolleege ning edastas pangaröövli isikukirjelduse, ütles Vidzeme regiooni politsei pressiesindaja Dace Jukama BNS-ile.

Tundmatu kurjategija sisenes neljapäeval kell 14 Valkas SEB pangakontorisse, ähvardas tellerit püstolitaolise esemega ning nõudis raha.

Kliente vahejuhtumi ajal pangakontoris ei olnud, seal viibis vaid kaks pangatöötajat, kes kannatada ei saanud.

Panga esindaja Anna Vilsone ütles BNS-ile, et röövijal õnnestus kätte saada tuhatkond latti ehk umbes 1400 eurot.

"Filiaalides ei hoita palju raha, ning meie arvestuste kohaselt võib rahasumma moodustada umbes tuhat latti. Kogu raha on loomulikult kindlustatud," selgitas ta.

Vene keeles rääkinud kurjategija on umbes 20–30-aastane, kuivetu kehaehitusega 175–180 sentimeetri pikkune mees. Tal olid seljas heledad spordiriided ja jalatsid, ta kandis nokamütsi, seljas oli tal väike seljakott ning käes dokumendikaust.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD