Eesti Energia alustab avatud turu elektrilepingute sõlmimist 26. septembrist, mil avalikustatakse uued elektripaketid.

Ettevõtte müügi ja teeninduse direktor Sten Argos soovitab klientidel sõlmida elektrileping juba oktoobris, sest novembrikuu lõpus ja detsembris võib müüjate juures pikki järjekordi esineda, vahendas Eesti Energia.

Argos usub, et pool kõigist elektrilepingutest sõlmitakse just internetis, kuna eestimaalased on harjunud e-asjaajamisega. Eesti Energia tõstnud on enda kinnitusel sellega seoses tõstnud ka oma e-teeninduse koormustaluvust. Kui varasemalt sai e-teenindust üheaegselt kasutada ligi 1000 klienti, siis septembrist on ettevõte valmis oma e-teeninduses üheaegselt teenindama ligi 1800 klienti.

Lisaks e-teenindusele saab lepinguid sõlmida ka klienditelefonil, Eesti Energia büroodes ning Eesti Posti kontorites üle Eesti.

Klientidel, kes soovivad 1. jaanuarist 2013 elektrit osta elektrimüüjalt, tuleb leping sõlmida hiljemalt 10. detsembril 2012. Kliendid, kes sõlmivad lepingu 11. detsembril või pärast seda, tarbivad jaanuaris elektri üldteenust ning saavad enda valitud müüjalt elektrit osta 1. veebruarist 2013.  

Eesti Energia prognoosib, et tänavu ning 2013. aasta jooksul sõlmib elektrilepingu ligikaudu kolmandik 650 000 elektrikliendist, kel on võimalik müüjat valida. Suuremat aktiivsust oodatakse suure elektritarbega klientide hulgas, kes kasutavad elektrit ka näiteks kütmisel.

Eesti Energia müügi ja teeninduse direktor Sten Argos ütles neljapäevasel pressikonverentsil, et energiafirma soovib tuleval aastal elektrituru avanedes hoida oma turuosa Baltikumis kahel kolmandikul. Ta selgitas, et on loomulik kui seoses elektrituru avamisega kaotab ettevõte ka turuosa, kuna jaemüügiturule tuleb ka teisi ettevõtteid. "Lätis tahame meie Latvenergolt turuosa ära võtta, nemad tahavad jällegi meilt Eesti turuosa ära võtta - see on loomulik," märkis Argos.

Kuigi energiaettevõte avalikustab pakettide täpse sisu septembris, rääkis Argos pressikonverentsil, et kui fikseeritud hinnaga paketti saab esialgu osta maksimaalselt kolme-aastasele perioodile, siis tulevikus võib selle kestvuseks olla ka viis või isegi kümme aastat - see sõltub juba tarbijate soovidest. "Eesti Energia tootmisvõimsus on piisavalt suur, et seda 10-aastast lepingut sõlmida," sõnas Argos. Ta lisas, et samas peab fikseeritud hinnaga paketi ostmisel arvestama, et selle ennetähtaegsel lõpetamisega kaasneb lepingus ettenähtud lisatasu maksmine.

Seoses eletrituru avanemisega on ettevõte võtnud uude kõnekeskusse tööle 70 inimest ja plaanib veel juurde võtta 30 inimest. "Eeldame, et klientide kõnesid tuleb palju, aga kui palju, on raske ette prognoosida," sõnas Agros.

Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip tõdes, et kui erakonna rahastamise kriminaalasjas süüdistuse saanud reformierakondlastest riigikogu liikmed peaksid saama süüdistuse, sõltub nende riigikogust lahkumine süüdistuse sisust ja raskusest.

Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et ta ei ole Reformierakonna rahastamise kriminaalasja raames kahtlustuse saanud riigikogu liikme Kalle Pallinguga kahtlustuse teemal rääkinud.

"Ajakirjanduse vahendusel on mulle teada, et ta on andnud raha oma endisele elukaaslasele, kes on selle raha annetanud Reformierakonnale. Pistise episoodiga ei ole ma kursis, ma ei pea rääkima asjadest, millest ma eriti ei tea. See puudutab tema äripartnerit ja üks kaasaktsionär on justkui teisele andnud pistist. Minu jaoks on kummaline sellest aru saada. Aga ju seal on asjaolusid, mis seda asja vähem kummaliseks teevad, kui ainult minu pinnapealne informatsioon," nentis peaminister.

Ansip märkis, et teatavasti on esitatud süüdistusi mitmetele Reformierakonna liikmetele, sealhulgas riigikogu liikmetele ning kui üks erand välja arvata, on nad kõik kohtus õigeks mõistetud.

"See üks erand on [reformierakondlasest endine kaitseminister] Margus Hanson ja ka tema puhul me teame praegu, et inimene, kes talle need salajased dokumendid sokutas, on praegu pikaks ajaks vanglas. See sama inimene andis talle head nõu, et tunnista üles, et need dokumendid sul portfellis olid, mis su ukse tagant ära viidi," lausus Ansip, lisades, et ta peab silmas riigireetmises süüdi mõistetud kaitseministeeriumi endist kõrget ametnikku Herman Simmi.

"Aga seda inimest, kes käis Margus Hansoni korteris portfelli varastamas, ei ole vaatamata väga tõsistele pingutustele tabatud. Miks võeti üks tühine portfell aga ei võetud maali seinast, mis oleks olnud hulga väärtuslikum kui portfell? Miks ei võetud arvutit või mida iganes, mis oleks kohe haardeulatuses olnud, see jääb õhku rippuma. Arvestades neid asjaolusid, oli õige Margus Hansonit toetada ajal, kui teda süüdistati," lausus Ansip.

Peaminister lisas, et loomulikult ei oleks Margus Hanson tohtinud riigisaladust sisaldavat portfelli kaitseministeeriumi majast välja viia. "Aga võib spekuleerida, et isik, kes selle kõik korraldas, istub praegu vangis," lisas Ansip.

Tundmatud kurjategijad murdsid Hansoni Tartus asuvasse eramusse sisse 2004. aastal ööl vastu 31. oktoobrit ning viisid kaasa kaitseministri töökohvri, milles oli kolm riigisaladust sisaldavat dokumenti. Hanson viibis varguse ajal majas ja magas koos perega ülakorrusel. Hanson astus pärast juhtunud kaitseministri kohalt tagasi. Kohus mõistis Hansoni süüdi lohakas ümberkäimises riigisaladusega ja karistas teda 97 500 krooni suuruse rahalise karistusega.

Sellel nädalal sai avalikuks, et Reformierakonna rahastamise asjaolusid uuriva kriminaalasja kohtueelses menetluses on lisaks reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michalile ning tema erakonnakaaslasest riigikogu liikmele Kalev Lillole saanud kahe erineva paragrahvi järgi kahtlustuse ka riigikogu liige Kalle Palling.

Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa kinnitusel on Michalile, Lillole ja Pallingule esitatud kahtlustus, kuna kriminaalasjas on olnud vajalik nende ülekuulamine teatud inkrimineerivate asjaolude kontrollimiseks. "Kõiki kahtlustatakse erakonna varale seatud piirangute rikkumises, Pallingu kahtlustus on lisaks kvalifitseeritud ka pistise võtmise sätte järgi. Menetluse muude üksikasjade ja kahtlustuste detailse sisu avaldamine ei ole kriminaalmenetluse huvides ja seetõttu me seda praeguses faasis ei tee," ütles Sepp kolmapäeval BNS-ile.

Tema sõnul on kriminaalasi praegu jätkuvalt politseis kohtueelses menetluses. "Postimehes avaldatud väide, justkui süüdistuse esitamise otsus selgub nädala pärast, ei vasta tõele. Lähinädalal on liiga vara lahendust oodata. Läbitöötamist vajavaid materjale on palju, need on mahukad, samuti on teema mitmetasandiline ja tõsine. Menetlustoiminguid tehakse nii kiiresti kui põhjaliku käsitluse juures võimalik," selgitas Sepp.

Ta lisas, et süüdistusakti kohtusse jõudmise lubamine või mittelubamine menetluse praeguses faasis ei oleks kooskõlas seadusega. "Tegemist on asjaga, kus lisaks prokuratuurile on vajalik ka õiguskantsleri ja riigikogu seisukoht," rõhutas Sepp.

Riigiprokuratuur alustas tänavu mais kriminaalmenetlust kontrollimaks Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena. Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas Postimehe arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar nimetas toimunut musta raha voolamiseks parteidesse ja tema kinnitusel on sarnaselt erakonda toetanud kümned liikmed, nii riigikogust kui ka piirkondadest.

Peagi tunnistas anonüümseks jääda soovinud Reformierakonna endine liige seoses rahastamisskandaaliga, et sai 2008. aastal riigikogu reformierakondlasest liikme Kalle Pallingu käest raha, mille kandis enda isikliku annetusena partei arvele. Palling väitis seepeale, et meediasse jõudnud temaga seotud annetuse tegi nelja aasta eest tema elukaaslane.

"Uudistes olnud 14 500-kroonise annetuse 8. aprillil 2008 tegi minu pikaaegne tüdruksõber Kairi, kellega olime aastaid ühiselt oma elu majandanud ja rahalisi kohustusi jaganud," ütles Palling mai lõpus. "Palusin temal annetus teha, kuna olin lubanud oma kampaaniakulud katta, kuid sel hetkel ei olnud mul võimalik endal ülekannet teha," lisas Palling. Pallingu sõnul ta praegu enam tolleaegse elukaaslasega ei ela.

"Kindlasti ei olnud mu kavatsus annetust varjata ning mõistan, et tänases olukorras võib see tekitada negatiivseid küsimusi. Samas kinnitan veelkord, et mul ei olnud sellega seoses mingeid halbu kavatsusi, vaid see oli tingitud teadmatusest, et see võib olla probleem," teatas Palling.

Palling kinnitas, et tema varasema elukaaslase annetatud raha pärines tema isiklikest vahenditest ja kindlasti ei palunud ega nõudnud tal seda teha keegi erakonnast. Pallingu sõnul oli tegu pigem praktilise küsimusega ja teadmatusega, et tegu võiks olla probleemiga.

Juuli lõpus käis keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas Michal, kes ütles, et Silver Meikari esitatud väited anonüümsete annetuste kohta on alusetud, kuid kui vaidlus peaks kohtusse jõudma, lahkub ta ministriametist. "Mul oli eile esimene võimalus selgitada, et Silver Meikari esitatud väited on alusetud. Mul on hea meel, et sain seda teha põhjalikult ja vastata kõikidele esitatud küsimustele ammendavalt," teatas Michal 31. juulil tehtud avalduses.

Lillo on keeldunud keskkriminaalpolitseis ütluste andmisest.