Uus jahiseadus taastaks maaomanike jahiõiguse

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusele jahiseaduse muutmise eelnõu, millega saavad maaomanikud õiguse oma maal jahti pidada ja jahinduslikku tegevust korraldada.

Seni moodustab riik jahipiirkonnad, annab need kümneks aastaks jahindusorganisatsioonide kasutusse ning koostab jahipiirkonna kasutamiseks jahimaakorralduskava.

Peamiseks probleemiks on kujunenud konfliktid maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate vahel, seisab eelnõu seletuskirjas. Kehtiv seadus ei eelda jahimaade kasutusse andmisel kokkuleppeid maaomanikega. Suurim vastuolu seisneb selles, et jahiulukite kasvatamiseks ja elamiseks vajalikud investeeringud teeb maaomanik, sealhulgas kannab jahiulukite tekitatud kahjud põllu- ja metsamajandusele.

Eelnõu kohaselt tekib maaomanikul edaspidi õigus omal maal jahti pidada või jahinduslikku tegevust korraldada ehk jahiõigust edasi anda sellest huvitatud isikutele.

Samuti on eelnõu koostamisel arvestatud väljakujunenud traditsioone ja stabiilsuse säilitamist. Eelkõige on see seotud olemasolevate jahipiirkondade säilitamisega ning selleks vajalike regulatsioonide kehtestamisega. Muudatused ei too kaasa seniste jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivuse lõppemist.

Küll aga tekib maaomanikel edaspidi võimalus jahipiirkonna kasutajaga kokkulepete sõlmimiseks või äärmisel juhul jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks, kui selleks peaks tekkima vajadus ja see on maaomanike ühine tahe.

Jahiulukid jaotatakse ka edaspidi suur- ja väikeulukiteks. Suurulukitele jahipidamiseks suuremate jahipiirkondade moodustamise nõue kannab liigikaitse eesmärki. Seevastu väikeulukijahti võib edaspidi maaomanik oma kinnisasjal korraldada kinnistu suurusest sõltumata.

Riigi peamiseks funktsiooniks jääb jahiulukiasurkondade jälgimine, küttimissoovituste esitamine ning piiravate meetmete rakendamine juhul, kui liigi soodne seisund on ohustatud. Otsuste langetamiseks vajaliku info tagab üle-eestiline jahiulukite seire.

Eelnõu kohaselt on üks olulisemaid muudatusi valedel alustel koostatud jahiulukite elupaigamahutavuse hindamise mudelitel põhineva küttimismahtude määramise skeemi kaotamine. Praegu kehtiva korra kohaselt hinnatakse iga kümne aasta tagant jahipiirkondade elupaikade mahutavust ning kehtestatakse jahipiirkonna jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus.

Eelnõu kohaselt kaotatakse riigi delegeeriv ja formaalne roll uluksõraliste küttimismahtude määramisel. Need otsused langetab edaspidi jahiõiguse realiseerija ja nii on võimalik ka jahihooaja kestel korrigeerida esialgselt planeeritud küttimismahte.