Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder soovitab justiitsministeeriumile ja siseministeeriumile saadetud kirjas jätta karistusseadustikus vihkamist ja vaenu õhutamist puudutavad muudatused sisse viimata, kuna ta peab muudatusi mõtte-, sõna- ja usuvabaduse piiramiseks.

Põder märkis, et ta hindab valitsuse samme, mis püüavad suurendada kodanike au, väärikuse ja turvalisuse kaitset ning vähendada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist. "Samas olen seisukohal, et inimväärikuse möödapääsmatuks eelduseks on õigus omada ja väljendada arvamusi ja veendumusi, teades, et kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele," märkis ta. Põder tõdes, et see õigus on sisse kirjutatud ka Eesti põhiseadussesse.

"Leian, et kehtiv karistusseadustiku säte, mille kohaselt vihkamisele, vägivallale ja diskrimineerimisele õhutamine toob kaasa kriminaalvastutuse vaid juhul, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale, on igati tasakaalustatud ja vastab demokraatliku ühiskonna põhimõtetele. Seadusemuudatus, millega kriminaliseeritakse mõtteavaldused, millega sellist ohtu ei kaasne, võib mõnede Lääne-Euroopa riikide ja Venemaa näidetel osutuda ohuks demokraatiale. Pigem peaks vaba Eesti oma seadusloomes juhinduma klassikalisest põhimõttest: "Ma ei pruugi nõustuda sellega, mida sa ütled, aga ma olen valmis surmani kaitsma sinu õigust öelda seda, mida sa ütled"," märkis Põder.

Põder tõi näiteks, et enamus Eestis tegutsevatest usulistest ühendustest keelab tegusid, mis võivad olla isegi õiguslikult reguleeritud, näiteks abort, seksuaalvahekord väljaspool abielu või samasoolise inimesega.

Peapiiskopi sõnul tekib usulistel ühendustel taolist ajaloolistel ja usulistel baastekstidel rajanevat veendumust kuulutades paratamatult konflikt neid tegusid toime panevate inimeste või nende ühendustega. Seega tekib Põdra sõnul oht, et usuliste ühenduste olemuslikke veendumusi väljendavat kuulutust või avalikku jutlust tõlgendatakse "vihakõnena".

"Ligi aasta menetleb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik avaldust, kus EELK-i süüdistatakse sisuliselt võrdõiguslikkuse seaduse rikkumises. Ning kui volinik nüüd miskipärast arvaks, et EELK ongi seaduserikkuja, siis teatud tõlgenduste pinnalt saab EELK-ile inkrimineerida süstemaatilise süülise käitumise," märkis Põder.

Peapiiskopi sõnul piirab selline lähenemine ka vaba mõttevahetust ajakirjanduses, kus vihakõnelejaks liigitub näiteks ka doktor Peeter Mardna, kes avaldas hiljuti ajakirjas "Elukiri" artikli ''Minu õpingute ajal pidas Tartu ülikooli psühhiaatriaprofessor Elmar Karu omasooiharust haiguseks''. Põder meenutas, et üks homoaktivist tiutuleeris Mardna seejärel "patoloogilise psüühhikahäirega homofoobiks".

"Niisuguste seisukohtadega ei tarvitse nõustuda ja neid võib moraalselt taunida, kuid nende liigitamine kuriteoks on liiast," tõdes Põder.

Ta tegi ettepaneku jääda antud küsimuses senise karistusseadustiku sõnastuse juurde. "Olen seisukohal, et vihkamise ja vaenu vastu tuleb võidelda eelkõige pedagoogiliste ja moraalsete vahenditega. Ka kirik püüab anda ühiskonna tervendamisse, sealhugas vastastikuse mõistmise, austuse ja lugupidamise suurendamisse, oma parima," kirjutas peapiiskop.

Justiitsministeerium saatis juuli lõpus ministeeriumidele ja teistele koostööpartneritele kooskõlastamiseks karistusseadustiku muudatused, millega muudetakse karistusi vihakuritegude osas ning täpsustatakse ametialaste kuritegude osa.

Justiitsministeeriumi teatel on seaduseelnõu olulisim osa vihakuritegude eest mõistetavate karistuste täpsustamine, millega viiakse karistusseadustik vastavusse rahvusvaheliste nõuetega. "Täna kehtiva seaduse järgi saab vaenu õhutaja vastutusele võtta alles siis, kui esineb reaalne oht inimese elule, tervisele või varale. Sellise ohu olemasolu tõendamine on põhjustanud probleeme praktikas ja just nende osas kelle vastu vaenu õhutatakse. Analüüs näitab, et kõrge lävi, enne kui saab reaalse tagajärgedega vaenuõhutamisest rääkida, võib mõningatel juhtumitel viia juba kättejõudvate tagajärgedeni, mis oleks uue regulatsiooniga õigeaegselt ärahoitavad. Uus seadus viiks meie regulatsiooni kooskõlla ka Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks," selgitas justiitsminister Kristen Michal juuli lõpus seadusemuudatuse tagamaid.

"Kui täna on vaenu õhutamine kuritegu üksnes siis, kui sellega on põhjustatud inimese surm või tervisekahjustus või muu raske tagajärg, saab eelnõu kohaselt tulevikus isikut karistada siis, kui ta sihikindlalt vihkamisele või vägivallale kihutab. Muudatused ei tähenda, et näiteks igat netikommentaatorit saab tulevikus mõne kommentaari eest vastutusele võtta. Karistatav on eelnõu kohaselt üksnes selline vägivallale või vihkamisele kihutav eesmärgipärane tegevus, mis on avalikku rahu häiriv või mida tehakse süstemaatiliselt. Avalikku rahu häiriv oleks näiteks teatud rahvusest isikute vihkamisele üleskutsuva agressiivse kõne pidamine tänaval või muus avalikus ruumis ning süstemaatilisus on pidevalt, vähemalt kolmandat korda aset leidev tegevus, milles avaldub vaenuõhutaja tegevuse kuritahtlikkus ja järjekindlus," sõnas Michal.

Politsei tabas esmaspäeva hilisõhtul kella 23.40 paiku Nikolai Tome, keda kahtlustatakse samal päeval Türil inimese surnuks tulistamises.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Ermi teatel tabati tagaotsitav Lääne ja Põhja prefektuuri koostöös Paide vallas ning kinnipidamisel ta vastupanu ei osutanud. "Eeluurimise huvides ei ole isiku kinnipidamist võimalik kommenteerida. Kahtlustatavana ülekuulamine tehakse tänase päeva jooksul," ütles Erm teisipäeva hommikul.

Esialgu on Tome 48 tunniks kinni peetud, selle aja jooksul esitab Lääne ringkonnaprokuratuur kohtule taotluse mehe vahistamiseks.

Tulistamine toimus esmaspäeval kell 12.13 Türil aadressil Tehnika 9A, kui metallitöötlemisega tegelevas ettevõttes OÜ Avemet Eesti töötav 33-aastane Nikolai Tome tulistas sinna sisenenud Mäsakut, kes suri saadud vigastustesse kohapeal. Teine samas firmas töötanud mees sai kergemaid vigastusi. Esialgsetel andmetel oli tulistamiseks kasutatud relv ebaseaduslik ning see on praeguseks politsei valduses. Pärast tulistamist Tome põgenes.

Politsei olemasoleva info põhjal tulistamiseni ohvri ja tulistaja omavaheline tüli, mis väidetavalt oli alguse saanud juba mitu päeva varem.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku tapmise paragrahvi järgi. Kohtus süüdimõistmisel võib sellise teo eest karistada 6-15-aastase vangistusega. Kriminaalmenetlust juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.

27 August 2012 14:36 - Kurjategija tulistas Türil surnuks ühe ja haavas teist meest

27 August 2012 20:45 - Politsei peab Türi tapmise põhjuseks tulistaja ja ohvri tüli

Siseministeerium saatis juuni lõpus kõigile valla- ja linnavalitsustele kirja, milles palus kontrollida aadresse, millele on registreeritud üle seitsme isiku - nii tahetakse kindlaks teha juhtumid, kus inimesed nendel aadressidel tegelikult ei ela, kirjutab Postimees.

«Meie sooviks ei ole kindlasti teha lauskontroll tuvastamaks, kas sussid on ukse taga soojad ja inimesed ka reaalselt enese nimetatud aadressil elavad,» tõdes regionaalminister Siim Kiisler. «Aga suurem selgus on kohalike omavalitsuste jaoks tarvilik.»

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles Postimehele, et seitse inimest peres on Eesti mõistes tavatult suur arv. «Oleme need aadressid välja toonud, et linnad-vallad saaks olukorda kontrollida ja võtaks nende inimestega ühendust,» ütles ta. «Me ei räägi sanktsioonidest, aga omavalitsustel on kohustus kontrollida, et kõik oleks neis peredes korras.»

Andmeid oodatakse valdadest-linnadest tagasi 1. septembriks. Üldpilt on ministeeriumil praeguseks aga selge ja neid juhtumeid, kus võib probleeme olla, kontrollivad omavalitsused ja mõned neist on antud ka politseile uurida.

Põhimõtteliselt tahab riik, et registrisse kandmise juures ei vaataks ametnikud ainult, et kõik vajalikud väljad avaldusel saaks täidetud, vaid ka, mida sinna kirjutatakse või milline on olukord korteris, kuhu veel kolm-neli inimest soovib sisse kantud saada.

«Selle eest ei ole ette nähtud karistust või trahvi, kui andmed ei ole täpsed, aga vähem räägitakse sellest, et karistusseadustiku järgi me ei tohi hüve saamiseks esitada teadlikult valeandmeid,» meenutas Kiisler. Ehk kui inimene registreerib end teatud aadressile, aga seal ei ela, kuid soovib saada näiteks Tallinna sünnitoetust, siis ta ikkagi petab riiki, kirjutab Postimees.

«Ei anta aru, et sel moel riigi petmine on võrdne ükskõik millise pettusega,» ütles Kiisler. «Inimene ei pea elama 365 päeva ühes kohas, käiakse ju teises linnas tööl, elatakse suvel ühes, talvel teises kohas, aga kui aadressiga pole üldse mingit pistmist ja petetakse hüve saamise eesmärgil, siis on teine lugu.»

Riigi petmine käib lasteaia- või koolikohtade pärast, saartel soodsama praami- või lennusõidu nimel, pensionitoetuse, parkimiskoha, ranitsatoetuse ja tasuta ühistranspordi pärast, kirjutab Postimees.

Enam kui pooltes Eesti omavalitsustes on vähem kui 2000 elanikku ehk kohalikud omavalitsused tegelikult teavad, mis nende kodukohas toimub. Või vähemalt peaksid teadma, kuigi on juhtunud, et enne kohalikke valimisi registreeriti ühte korterisse 54 inimest, kuna ametnik pole andmete esitamisel sellele anomaaliale tähelepanu pööranud.

Praegu ei vasta tegelikkusele umbes 20 protsenti elukohaandmetest. Kiisler lükkas ümber ka ühe visalt eriti enne kooliaasta algust leviva müüdi, et Tallinna kesklinna ühe eliitkooli lähedal asuvasse sauna on sisse kirjutatud paarsada last. Tegelikult ei ole ministri sõnul sinna kedagi sisse kirjutatud.

«Massiivset või süstemaatilist minu-laps-sinu-korterisse-petuskeemi pole,» kinnitas Kiisler Postimehele. Küll aga on näiteks laps sisse kirjutatud pere- või suguvõsasiseselt ehk kesklinnas elava vanavanema korterisse.

Selle tegelikkusele mittevastava 20 protsendi seas on ka pigem välismaale elama läinud inimesed, kes ei tunne end Eestiga kuidagi seotud olevat. Paraku võidakse sellistelt inimestelt kunagi Eesti saatkonnas passi vahetamisel küsida, miks ta saatkonda tuli, kui tal on hoopis Eesti aadress.

Politsei on kooli alguses liiklusturvalisust tagamas tavapärasest suuremate jõudude ja vabatahtlike abiga ja kõige teravamalt pööratakse tähelepanu jalakäijaohutust mõjutavale sõidukiirusele, samuti taotleb politsei joobes juhtidele ning suurtele kiiruseületajatele neil päevil võimalusel alati aresti.

Korrakaitsepolitseiosakonna juht Tarmo Miilits ütles, et liikluses vigastada saanute ja hukkunute number kohustab nii politseid kui ka kõiki liiklejaid laste ohutusse tõsiselt panustama. „Liikluses terveks jäämise üks eeldus on lapse väga hea kodune eeskuju ja ettevalmistus ning ohukohtade korduv läbi arutamine. Teine pool on sõidukijuhtide oskus noorte jalakäijatega arvestada ning valmisolek sõita pigem veidi rahulikumalt ja kõigi elu ning tervist säästes,“ ütles ta.

Miilitsa sõnul on oluline, et kooli esimestel päevadel nähtavat hoolimist ja tähelepanelikkust jätkuks liiklejatel terveks aastaks. „Liiklusstatistika kohaselt on jalakäijaõnnetuste poolest kõige rängemad kuud alles ees. Seetõttu ei tohiks septembrikuised sõnumeid jalakäijaohutusest võtta kui ajutisi või mööduvaid. Pigem on nende olulisus lähikuudel ainult suurenemas,“ selgitas ta.

Politsei on asulasisest liiklusjärelevalvet suurendanud juba koolialguse eel, ent kõige intensiivsem periood on septembri esimesel nädalal. Järelevalve põhirõhk läheb sõidukijuhtide poolt lubatud kiirusest kinnipidamise kontrollimisele ja jalakäijate, eriti laste ohutuse tagamisele ülekäiguradadel.

Sarnaselt jaanipäevaga on politsei septembri esimesel nädalal eriti karm äärmiselt ohtlike liiklusrikkumiste puhul ning taotleb enam kui 40 km/h võrra piirkiirust ületanud või joobes juhtidele võimalusel alati aresti.

Traditsiooniliselt on politsei kooli esimestel päevadel suuremate jõududega väljas ülekäiguradadel ning kaasab selleks ka võimalikult palju vabatahtlikke. Selle tegevuse peamine eesmärk on olla väiksematele jalakäijatele abiks. Samuti jälgida, et sõidukijuhid täidaksid teeandmise kohustust ning täiskasvanud jalakäijad annaks lastele liikluses õiget eeskuju.

Eelmisel nädalal saatis politsei teeomanikele meeldetuletuse, et enne 1. septembrit vaadataks üle liikluskorraldus ja selle vahendite seisukord koolide ja lasteaedade lähistel. Kooli algusest alates saadab politsei puuduste ilmnemisel juba ametliku ettekirjutuse või märgukirja.