Eestikeelne Vikipeedia tähistab laupäeval oma 10. sünnipäeva ning sel puhul valmis 12.32 eestikeelses Vikipeedias 100 000. artikkel.

Artikli teemaks on hollandi jalgpallitrofee Johan Cruijff Schaal, artikli autor on 2011. aasta jaanuarist Vikipeedias tegutsev kasutaja KungFuDuck, teatas MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Raul Veede BNS-ile.

100 000. artikli künnise ületamise ja ühtlasi eestikeelse Vikipeedia 10. sünnipäeva puhul avatakse laupäeval Tartu raudteejaamas näitus mulluse üleeuroopalise kultuurimälestiste fotovõistluse Wiki Loves Monuments võidutöödest Eestis ja Venemaal.

Vikipeedia sünnipäeva puhul saab sõna Vikipeedia lugeja Berk Vaher. Samuti tutvustatakse tänavu septembris taas toimuvat fotovõistlust, mis on sedapuhku ülemaailmne. Musitseerib Anti Ingel, pakutakse pruukosti.

Näitusel on väljas fotovõistluse parimad tööd Eestist ja Venemaalt, Iisaku katedraalist ja Peterburi mošeest Saula Siniallikate ja Keri saare majakani. Kõigi fotode autorid on Vikipeedia vabatahtlikud kaastöölised, pildid on kõigile vabalt saadaval Vikipeedias.

Näituse korraldavad ühiselt MTÜ Wikimedia Eesti ja Wikimedia Russia, see jääb üles septembri lõpuni

Kaitseminister Urmas Reinsalu hinnangul tuleks lõpetada Patarei merekindluse avaliku enampakkumise menetlus ja astuda samme, et sinna saaks rajada muuseumikompleksi eesotsas kommunismikuritegude muuseumiga, kirjutab Postimees.ee.

Reinsalu kirjutas Riigi Kinnisvara AS-i juhile Jaak Saarniidule, et tema lähenemise kohaselt võiks Patarei kompleks olla asupaigaks rahvusvahelisele kommunismikuritegude muuseumile.

Reisalu tõi ka esile, et ministeeriumi haldusalas on ka Eesti Sõjamuuseum ja seegi muuseum võiks mingis osas Patareisse liikuda.

Reinsalu hinnangul sobib unikaalne Patarei kompleks muuseumiks-külastuskeskuseks ja kompleksist võiks arendada sõja-, mere- ja tehnikaajaloo teemapargi.

Lisaks kommunismikuritegude muuseumile, Eesti sõjamuuseumile, Patarei kompleksi muuseumile ja teistele sarnastele mäluasutustele oleks kompleksis ka loomeinkubaator ning majutus- ja toitlustusasutused.

Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts kirjutas omakorda kaitseministeeriumile, et nendegi hinnangul tuleks Patareist välja arendada multifunktsionaalne muuseum-külastuskeskus.

Lisaks Reinsalu nimetatule tõi Luts teiste seas eraldi välja valdkondlikud mälestusasutused nagu politseimuuseum, tuletõrjemuuseum ja kaitsepolitseimuuseum, mis praegu paiknevad erinevates ja sageli muuseumile sobimatutes kohtades.

Kaitseminister selgitas Postimehele, et rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi idee pärineb president Lennart Merilt ning selle algatuse ettevalmistamine on valitsuse tegevuskavaga pandud kaitseministeeriumile. "Seetõttu tegingi RKAS-ile ettepaneku võõrandamisega praegu aeg maha võtta ja sõjamuuseumi koostatud visiooni alusel esitatud ideedega edasi töötada."

Iga sõdur on Eestile tähtis, teenigu ta siinsamas või eemal Afganistanis, kinnitas president Toomas Hendrik Ilves laupäeval Pärnus Eliisabeti kirikus peetud maat Marko Knapsi leinatalitusel.

"Vabariigi presidendina mälestan ma teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi. Eesti kodanikuna tunnen ma leinavalu, et traagiliselt lahkus noor vapper mees, poeg ja vend, hinnatud kamraad oma teenistuskaaslastele," rääkis Ilves presidendi kantselei teatel. "Eesti on väike riik ja iga meie sõdur on meile tähtis, teenigu ta siinsamas Soome lahe kaldal või eemal Afganistanis."

Maat Marko Knaps hukkus presidendi sõnul operatsioonil, mida saab nimetada ka lahinguülesandeks ja mille eesmärgiks on muuta Läänemeri meile kõigile turvalisemaks. "Marko Knaps jõudis lühikeseks jäänud teenistuse ajal teha rohkem head, kui meist enamikule on üldse võimalust antud. Ta aitas kaasa, et Läänemeri – meie meri – muutuks ohutumaks ja meie elamine oleks turvalisem."

Ilves nentis, et me ei tea veel, mis põhjustas Knapsi hukkumise, kuid avaldas lootust, et saame sellele varsti vastuse.

Tallinnas Kakumäe lahes meres hukkus eelmise nädala neljapäeval kella 12.30 ajal miinitõrjeoperatsioonil miinilaevade divisjoni tuukrigrupi tuuker maat Marko Knaps. Tuuker maat Knaps oli sukeldumas Kakumäe tipust poolteise miili kaugusel merel ja täitmas lennukipommide demineerimisega seotud teenistusülesandeid.

Maat Knaps sündis 1989. aastal. Ta läbis ajateenistuse aastatel 2010-2011 mereväebaasis ning asus seejärel teenima miinilaevade divisjoni. Seal teenis ta relvastusmaadina miinijahtijal Sakala ning alates 2011. aasta augustist tuukrigrupi tuukrina.

Riigikogu liige Juku-Kalle Raid riputas laupäeva varahommikul Narva Viktoria bastionile Venemaa punkansambli Pussy Riot vabastamist nõudva plakati, mis mõne tunni möödudes narvalaste poolt maha võeti.

"Kohal oli tugevalt üle 10 telekanali kõikjalt maailmast, muudest meediatest rääkimata. Sealjuures läheb asi Hiina, Saksamaale, Vene kesktelevisiooni, Euronews'i jne. Asja eelarve oli kusagil 300 eurot, mille ise kinni maksin," kinnitas Raid oma Facebooki postituses.

Raidi sõnul mingit skandaali ei olnud. Politsei oli tema kinnitusel viisakas ja teavitas, et kui keegi kaebab, võib teda tabada haldusuurimine ja umbes 20 euro suurune trahv.

24 meetrit pikk ja 8 meetrit kõrge plakat nõudis vene, inglise ja eesti keeles Pussy Rioti vabastamist king teatas kolmes keeles, et "Vabadust vangi ei pane". Plakat püsis bastionil mõned tunnid, seejärel võtsid narvalased selle sealt alla.