Teist korda ametivõimude poolt kinni nabitud salasuitsumuulad läbivad küll kriminaaluurimise, ent enamasti taotleb prokurör kohtus lõpuks, et kriminaalasi lõpetataks, kirjutab Põhjarannik.

Möödunud reedel tegi kohtunik Galina Jasnjuk kaks peaaegu sarnast otsust. Kohtu all olid kodakondsuseta Aleksandr (25) ja Vene kodanik Viktor (59). Neid mehi ühendab see, et mullu said nad trahvi Venemaalt ebaseadusliku sigarettide salaveo eest ja tänavu juunis jäid taas vahele. Ühel oli riiete all peidus 195, teisel 1340 Vene aktsiisimärkidega sigaretti.

Kui prokurör asja kohtusse viis, taotles ta, et kriminaalmenetlus mõlema suhtes lõpetataks, põhjendusega, et nende süü pole suur. Kohus nõustuski sellega. Vanemale salakaubavedajale määrati 120 tundi üldkasulikku tööd, teine peab maksma 300 eurot riigi tuludesse. Niimoodi lõpeb kohtusaalides enamik salasuitsuvedajate kriminaalmenetlusi, kirjutab Põhjarannik,.

Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt ei nõustunud sellega, et viia asi kohtusse ja seal kriminaalmeneltuse lõppu taotleda on mõttetu ajaraiskamine. “Kuriteo asjaolude ilmnedes on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust. Seega tuleb salasigarette leides igal juhul alustada kriminaalmenetlust. Me ei saa silma kinni pigistada ja peame uurimise alati läbi viima,” sõnas ta Põhjarannikule.

Ülaltoodud kohtulugude lõppu nimetavad juristid oportuniteediks, mis tähendab kriminaalmenetluse lõppu, kui avalik menetlushuvi puudub ja süü ei ole suur. Seda kohaldada on võimalik juba prokuratuuris, kuid prokurör võib taotleda oportuniteeti ka kohtus.

“Avalik menetlushuvi on olemas, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on vaja menetlust jätkata. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tagamaks tema edaspidine õiguskuulekus on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi, mida oportuniteeti rakendades ei ole võimalik kohaldada,” sõnas vanemprokurör.

Oportuniteedi puhul määratakse Pärdi sõnul isikule kindel sundraha, mille ta peab tasuma riigituludesse, samuti peab hüvitama menetluskulud ja kaitsjale tehtud kulutused. Kui isik ei täida määratud kohustusi, siis kriminaalmenetlus uuendatakse. Samuti, kui ta sooritab kahe aasta jooksul uue kuriteo peale oportuniteedi kohaldamist, siis enam teist korda ei saa menetlust lõpetada. “Siis ei tule oportuniteedi võimalus enam kõne alla, vaid järgneb kriminaalkaristus.”

Oportuniteeti rakendatakse Pärdi kinnitusel vaid nende suhtes, kellel on kriminaalasjas ainult üks kuritegu. Ta lisas, et selline kriminaalmenetluse lõpp on kriminaalkaristusest leebem võimalus inimest ja ka ühiskonda laiemalt mõjutada õiguskuulekalt käituma. “Eesmärk on ju see, et inimesed käituksid õiguskuulekalt, mitte, et meil oleks iga teine inimene kriminaalkurjategija,” lisas ta.

Pärt ütles Põhjarannikule, et kui sellised juhtumid üldse menetlemata jätta, mis on seadusega välistatud võimalus, siis tähendaks see, et kuriteo toime pannud inimene ei saa oma teo eest karistada. “Ehk leviks arusaam, et kuigi meil on kurjategija teada, siis me ei võta teda vastutusele, mis omakorda tekitaks üldmulje, et salakaupa vedada ongi aktsepteeritav. Oportuniteet tähendab seda, et isik tunnistab, et pani teo toime, kuid riik annab talle n-ö teise võimaluse käituda seaduskuulekalt,” rääkis vanemprokurör.

Seda, miks aga sellised asjad ikkagi kohtusse viiakse ja ressurssi kulutatakse, kui prokuratuuri pädevuses on sellised kriminaalasjad lõpetada, selgitas Pärt vajadusega salakaup hävitada. “Salasuitsud, nagu ka muud salakaubaveo objektid, peavad olema konfiskeeritud, kuid konfiskeerida saab ainult kohus. Seega mõttetu on lõpetada menetlus prokuratuuris oportuniteediga ja siis eraldi taotleda konfiskeerimist, otstarbekam on teha üks dokument – taotlus menetlus lõpetada ja süüteo vahetu objekt konfiskeerida,” selgitas ta.

Üks riigikogulaste eetikakoodeksi väljatöötajaist, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindaja vastavas parlamendiliikmete töörühmas Mart Nutt tegi kolleegidele ettepaneku lisada koodeksisse punkt, et riigikogu liikmed ei kirjuta anonüümseid internetikommentaare, kirjutab Postimees.

«Riigikogu liikmel peaks olema nii palju julgust, et ta esineb kõikjal avalikult oma nime all, mitte aga varjunimega, kus ta üritab mõjutada toimuvat varjatult,» ütles Nutt Postimehele.

Ta tõdes, et kontrollida saab sellist punkti muidugi ainult juhul, kui kommentaar on seda laadi, et asi jõuab kohtusse, nagu Eestis pretsedente on olnud. Kuid samas ongi tegemist eetilise põhimõttega, mis on südametunnistuse küsimus.

Töörühmas fraktsiooniväliseid saadikuid esindav Kalle Laanet ütles, et suhtub hästi ettepanekusse lisada valmivasse eetikakoodeksisse punkt anonüümsete kommentaaride taunimise kohta. «Iga poliitik peab julgema arvamust avaldada oma nime all, muidu ei ole ta mingi poliitik,» sõnas ta.

Laanet lisas, et kuigi anonüümselt kommenteerimist on raske kontrollida, oleks selle taunimine eetikakoodeksi abil mõttekas juba ühiskonnas hoiakute kujundamise eesmärgil.

«Ei saa ju kõiki eetilisi möödalaske kirjutada sisse karistusseadustikku. Räägime asjadest, mis ei käi kokku parlamendiliikme ühiskondliku positsiooniga. Kui ütleme, et me ei pea seda tavapäraseks ja vastuvõetavaks, et riigikogu liige on anonüümne kommentaator netiavarustes, siis oleme oma suhtumist sellega näidanud,» rääkis ta Postimehele.

Eetikakoodeksi koostamise töörühm on seni pidanud kaks koosolekut ja koostanud esialgse variandi, millega töö läheb sügisel edasi. Töörühma kuuluvad Kaja Kallas (Reformierakond), Kadri Simson (Keskerakond), Mart Nutt (IRL), Andres Anvelt (SDE) ja Kalle Laanet (fraktsioonivälised saadikud).

Muu hulgas on arutatud seda, et eetikakoodeksi tuvastatud rikkujate nimed loetaks maha parlamendi töönädala alguses esmaspäeval ning pahategijail on samal päeval võimalik riigikogu vabas mikrofonis kahetseda ja endale tuhka pähe raputada.

Nuti sõnul on eetikakoodeksi kirjutamise tulemus tegelikult eneseregulatsiooni süsteem, mis on võrreldav pigem ajakirjanduseetika koodeksiga kui advokaatide või arstide puhul kasutatava kutse-eetikaga. Tema hinnangul ei ole mõtet koodeksi valmimisega kiirustada.

«Ilmselt septembris see veel ei jõua lõppversioonini. Töörühmal on kindlasti vaja kohtuda ka väljastpoolt poliitikuid tulevate ekspertidega,» märkis Nutt.

Kui rahandusminister Jürgen Ligi märkis hiljuti, et palgad on kasvanud hindadest kiiremini, siis statistikaameti peadirektor Priit Potisepp märgib statistikablogis, et  viimastel aastatel on hinnatõus olnud palga kasvut siiski selgelt kiirem.

"Järeldusega, et palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem, oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti," kirjutab Potisepp.

Tema sõnul on asi selles, et kui just makromajandusanalüütikud ei ole, ei mõtle elanik kümne või kahekümne aasta keskmisele hinnatõusule ega võrdle seda sama perioodi palgatõusuga. Pigem ollakse oma mõtetes lähiminevikus ning selle kohta käivaid andmeid on lihtsam mõista.

"THI on laialt kasutatav tarbijahindade muutuse mõõdik. Selles kasutatavat tarbimiskorvi struktuuri püüab statistikaamet igal aastal reaalse tarbimisstruktuuri järgi võimalikult hästi kohandada. Korvis on toidu ja mittealkohoolsete jookide osakaal 23,8 protsenti ja eluasemekulude osakaal 17,2 protsenti. Need kaks on leibkondade suurimad kuluartiklid ning väärivad eraldi tähelepanu ka palkadega võrreldes. Tuleb aga aru saada, et päris täpselt THI korvi järgi ei tarbi ükski inimene ega leibkond," selgitas Potisepp.

Ta toob välja, et kui vaadelda perioodi 2001-2012, siis esimesel kuuel aastal kasvas keskmine palk hindadega võrreldes tõesti märgatavalt rohkem. Kuid 2007. aasta veebruaris olid esimesed alarmeerivad märgid USA kinnisvaralaenude turul ning sellest ajast alates on muutunud kogu maailmas ja ka Eestis nii mõndagi. Statistikast selgubki, et viimasel viiel aastal on nii eluaseme kulud, toidukulud kui ka tarbijahinnaindeksi kasv olnud palga tõusust selgelt kiirem.

"Niisiis on alates 2007. aaasta keskpaigast suurima osakaaluga kuluartiklite hinnad kasvanud selgelt kiirema tempoga kui keskmine palk. Seletused on lihtsad. Eluasemekulude järsk tõus on seotud energiahindade tõusuga. Möödunud kümnendi esimesel poolel ei olnud toidutoorainete turul maailmas nii suuri turbulentse kui teisel. Meenutame siin nisuhindade järsku tõusu, Hiina nõudlust piima järele jne. Mõlemal juhul impordime hinnatõusu sisse. Edasi on juba nii, et mõne kauba puhul kandub imporditud hinnatõus lõpptarbijale edasi üsna muutumatult, näiteks gaas, osa kaupade puhul leevendub hinnatõusu mõju sisemaises tootmisahelas," selgitas Potisepp.

Tema sõnul näitab statistika, et kogu Euroopas on viimased viis aastat toonud kaasa hindade kasvu. "Kasvud on riigiti erinevad. Juunist 2007 kuni juunini 2012 on viie aeglasema toiduhinnatõusuga Euroopa Liidu riigi kasv olnud 7,6 protsenti ja viie kiirema oma 33 protsenti. Need viis viimatimainitut on kõik viimase kahe laine ajal EL-iga liitunud ja nende seas ei ole Poolat ja Tšehhit, Eesti on toiduhinnatõusult kuuendal kohal," märkis Potisepp.

Eluaseme kulude osas oli samas ajavahemikus viie aeglasema hinnatõusuga riigi keskmine hinnatõus 10,6, viie kiirema oma 50,6 protsenti. Eestist kiirem hinnatõus oli vaid Leedus ja Lätis.

Konkurentsiamet kuulutas neljapäeval tehtud otsusega EMT, Elisa, Tele2 ja ProGroup Holdingu mobiilikõnede lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõteteks ning kohustas neid alates tulevast aastast mobiilikõnede lõpetamise hinda alandama.

Amet kehtestas oma otsusega ProGroup Holding OÜ-le, AS-ile EMT, Elisa Eesti AS-ile ja Tele2 Eesti AS-ile konkurentsiprobleemide mõju vähendamiseks mobiilikõnede lõpetamise turul läbipaistvuskohustuse, mittediskrimineerimise kohustuse, juurdepääsukohustuse ja hinnakontrolli kohustuse.

Nimetatud kohustusi on märkimisväärse turujõuga ettevõtjad kohustatud täitma alates 1. jaanuarist 2013.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles BNS-ile reede õhtupoolikul, et täpsed hinnalanguse numbrid saab amet anda teisipäeval. "Langus on tõesti väga oluline," kommenteeris ta.

Praegu on kõne lõpetamise tasu seitse eurosenti.

Ameti otsusest nähtub, et EMT, Elisa, Tele2 ja ProGroup Holding peavad mobiilikõnede lõpetamisel rakendama hinda, mis ei ole kõrgem, kui Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise hinna reguleerimise soovituses sätestatud metoodika alusel arvestatud Euroopa riikide reguleerivate asutuste kehtestatud keskmine mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hind.

EMT, Elisa, Tele2 ja ProGroup Holding peavad ajavahemikus tuleva aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini rakendama mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinda, mis ei ole kõrgem kui 0,0147 eurot minut, ning ajavahemikus 2013. aasta 1. juulist kuni 2014. aasta 30. juunini hinda, mis ei ole kõrgem kui 0,0129 eurot minut.

Konkurentsiamet märkis otsuses, et tuvastas mobiilikõnede lõpetamise turul konkurentsiolukorda analüüsides, et sellel turul ei toimi konkurents. Turu piiritlemise tulemusel jõudis amet järeldusele, et iga üksiku mobiiltelefonioperaatori mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamist tuleb käsitleda eraldi turuna.

Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg hõlmab kõnede lõpetamist konkreetse sideettevõtja sidevõrgus ning muid tooteid ja teenuseid, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks.

Konkurentsiameti kevadel koostatud esialgse otsuse eelnõu järgi pidanuks eelpool nimetatud mobiilsidefirmad langetama kõne lõpetamise hinda 45 protsenti. Hind oleks ameti ettepanekul kaheastmeliselt langenud: 1. juulist viie eurosendini ja tulevast aastast 3,89 eurosendini.

Euroopa Komisjon lükkas aga ameti kõnelõpetustasude langetamise kava tagasi, leides, et mobiilikõne lõpetamise hinnakohustuste kehtestamise alused ei ole läbipaistvad  ja kavandatav kõne lõpetamise hind pole kulutõhus.

Konkurentsiamet võttis eelnõu tagasi ja asus kavandatavaid hinnakohustusi ümber hindama. Amet muutis täiendava analüüsi tulemusena mobiilikõne lõpetamise hinnakohustusi ja nende kehtestamise aluseid ning esitas Euroopa Komisjonile uue eelnõu.

Konkurentsiameti elektroonilise side osakonna juhataja Rivo Mets on varem BNS-ile öelnud, et kõne lõpetamise hinna alandamise kavatsus tuleneb Euroopa regulatsioonist ja taoline muudatus on viimasel ajal toimunud iga-aastaselt. Nõue puudutab tema sõnul firmade omavahelist hulgiteenust ja lõpptarbijate hinnale otsest mõju ei avalda.