Rootsi tsiviilagentuuri MSB demineerijad töötavad kaks nädalat Eestis päästeameti pommigruppides, et saada praktilist kogemust, mis on vajalik demineerimisalastel välismissioonidel osalemiseks.

Rootsi demineerijad on Eestis väljaõppel juba kolmandat korda, teatas päästeameti pressiesindaja BNS-ile. Tegemist on Rootsi tsiviilagentuuri demineerijatega, kes töötavad ainult välismissioonidel. Rootslased käivad praktiseerimas päästeameti demineerimiskeskuse kõigis neljas regionaalses pommigrupis. Pikemaajaliselt treenitakse koos Lääne-Eesti pommigrupiga Saaremaal.

Väljaõppe käigus saavad Eesti demineerijad võrrelda enda ja välismissioonidel ÜRO tööreeglite järgi töötavate Rootsi demineerijate töövõtteid ja varustust. „Oleme hetkel standardiseerimas oma demineerimissüsteemi vastavalt ÜRO poolt kehtestatud nõuetele. Paremaks koostööks välismissioonidel on oluline ühine reeglistik ja võimalikult sarnane varustus,“ ütles demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen.

Eesti päästeameti demineerijad on varasemalt osalenud kolmel välismissioonil: 2002-2005 aastal Afganistanis, 2008. aastal pärast Vene-Gruusia sõjalist konflikti Gruusias ning selle aasta kevadel töötasid kaks päästeameti demineerijat Rootsi tsiviilagentuuri MSB egiidi all Kongo Vabariigis.

Sel aastal on Eestist leitud 2025 sõjaaegset plahvatusohtliku lõhkekeha. Enamasti on tegemist II maailmasõja aegse lahingumoonaga. Kõige rohkem tuleb vana lahingmoona välja Saaremaalt ja Ida-Virumaalt, kus peeti kõige ägedamaid lahinguid.

Selle aasta esimesel poolaastal toimus 16 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles sai kergemalt vigastada 14 ja raskemalt kaks inimest, hukkunuid ei olnud.

Kahel juhul oli tegemist tööõnnetusega ja 14 õnnetust toimus kodumajapidamistes, teatas tehnilise järelevalve amet (TJA) BNS-ile. Enamik tööõnnetusi toimus ohutusnõuete rikkumise tõttu. Enne tööle asumist ei kontrollitud elektriseadmete pingetust, laiendati omavoliliselt töökohta ning kasutati elektritööks sobimatuid töövahendeid.

Kodumajapidamises toimunud õnnetused olid seotud mittekorras elektriseadmete kasutamisega – katteta pistikupesad, katkise isolatsiooniga pinge all olevad juhtmed, mittekorras kodumajapidamisseadmed.

Kõige enam õnnetusi juhtus sarnaselt varasemate perioodidega Põhja-Eestis, kokku üheksa õnnetust, millest kaheksa Harjumaal, Lõuna-Eestis juhtus kuus õnnetust, Kesk-Eestis üks õnnetus.

Vanuseliselt toimus õnnetusi enim 20-40 aastaste isikutega, lastega toimus neli õnnetust.

Elektrist põhjustatud õnnetuste peamiseks põhjuseks on jätkuvalt ohutusnõuete eiramine ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.

Ohutuse tagamiseks tuleks lasta aeg-ajalt vastava oskuse ja õigusega ettevõttel eluruumide elektrisüsteemide seisukorda kontrollida. Elektritöid ei tohiks ise teha, vaid peaks kasutama selleks majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtjaid.

Elektriseadmeid ja -juhtmeid ei tohi üle koormata. Kui kodumajapidamises kasutatavate elektriseadmete arv ja voolutarve on oluliselt suurenenud, tuleb lasta eluruumi elektrisüsteemi uuendada. Elektrisüsteemi peab kaitsma toimiv kaitseaparatuur. Täiendavaks kaitseks elektriohu vastu tuleb paigaldada rikkevoolu kaitselüliti.

Elektriseadmeid tuleb kasutada vaid ettenähtud oludes, siseruumides kasutamiseks mõeldud elektriseadmeid ei tohi kasutada väljas või märgades ruumides.

Kaitseväest lahkus möödunud aastal kokku 398 kaadrikaitseväelast, selle aasta seitsme kuuga on lahkunud 205 kaadrikaitseväelast.

Mullu teenistusest lahkunute hulgas oli 119 reameest, 198 allohvitseri ja 81 ohvitseri, kirjutab Postimees. Kõigist lahkunutest 290 ehk 73 protsenti lahkus omal soovil. 194 äraminejat täitsid ka lahkumisankeedi.

„Kõige sagedamini toodi lahkumise põhjusena välja paremad palgatingimused väljaspool kaitseväge, see oli lahkumist mõjutavaks aspektiks 80 protsendil ankeedi täitjatest,“ ütles kapten Evert Paas kaitseväe peastaabi teavitusosakonnast.

Selle aasta seitsme kuuga lahkus ametist 205 kaadrikaitseväelast – 64 reameest, 102 allohvitseri ja 39 ohvitseri. Haridusnõuetele mittevastavuse tõttu peab pärast 1. septembrit ära minema veel 65 ohvitseri.

Praegu on kaitseväes umbes 2000 allohvitseri ja tegevteenistuse sõdurit ning tuhatkond ohvitseri, kellest umbes pooled on nooremohvitserid.

Tänavu juulis oli ohvitseride ametikohtadest mehitatud 72 protsenti, allohvitseride ametikohtadest 67 protsenti ja sõdurite ametikohtadest 58 protsenti, kirjutab Postimees.

Moskva Panga ekspresident Andrei Borodin saatis palve Venemaa prokuratuuri uurimiskomitee esimehele Aleksandr Bastrõkinile uurida informatsiooni, et pank edastas altkäemaksu Eesti kaitsepolitsei endisele ametnikule Indrek Põdrale, kirjutas kolmapäeval ajaleht Vedomosti.

Vedomosti andmetel palus Borodin Bastrõkinil kontrollida, kas Moskva Panga juhatuse liige Tatjana Udaltsova ja teised juhtkonda kuuluvad isikud või muud asutuse töötajad polnud kaasatud raha üleandmisele vahendaja kaudu välisriigi ametnikule Indrek Põdrale ja kas nende tegevus kujutab endast kuritegu.

Ajaleht märgib, et Harju Maakohus mõistis Eesti kaitsepolitsei endise ametniku Indrek Põdra neljaks aastaks vangi altkäemaksu võtmise eest. Väljaanne täpsustab, et 60 000 eurot edastas Põdrale ettevõtte GreenStone Consulting juhatuse liige Oleg Smoli, keda karistati tingimisi. Kõnealune ettevõte oli 20. augustil 2011. aastal aga omakorda sõlminud konsultatsiooniteenuste leppe Moskva Pangaga, mille eest rahandusasutus eraldas 300 000 eurot.

Väljaande artikli kohaselt on Borodin veendunud, et osa sellest summast läks Smoli kaudu Põdrale altkäemaksuks. Bastrõkini arvamust juhtunu kohta Vedomostil koheselt selgitada ei õnnestunud.

Postimees ja Eesti Ekspress kirjutasid juba maikuus, et vangi läinud endine kaitsepolitseinik Indrek Põder sai kohtu materjalide andmeil Moskva Panga kaudu 110 050 eurot Eesti Krediidipanga aktsiatega tehtud tehingute uurimise eest. Moskva Panka nõustas panga endiste juhtide Andrei Borodini ja Dmitri Akulinini tehtud Krediidipanga tehingute uurimisel Eestis endine Swedbanki töötaja Oleg Smoli.

Põdra korruptsiooniasjas altkäemaksu lubamise eest tingimisi vangi mõistetud Smoli ja Põder kohtusid Moskva Panga esindajatega Pariisis mullu 11. septembril. Põder lubas Postimehe teatel hankide infot Moskva Panka huvitavate ettevõtete ja tehingute kohta Eesti pankades ning kompromiteerivat infot Krediidipanga juhtkonna kohta. Moskva Pank esitas nimekirja neid huvitavatest ettevõtetest.

Mullu 15. oktoobril kohtusid Smoli ja Põder Londonis taas Moskva Panga esindajatega, kellele Põder esitas Krediidiinfo kaudu hangitud avalikku infot ettevõtete kohta. 21. oktoobril paluti Põdral rahapesu andmebüroost hankida infot Krediidipanga aktsiatehinguga seotud Belize'i ettevõtte kohta. Samal ajal kuulis Põder Smolilt, et talle on laekunud Moskva Pangast lepingu alusel 300 000 eurot. Sellest jõudis finantsskeemide kaudu Põdrani 110 050 eurot.

Möödunud aasta alguses sai Venemaa riigi enamusosalusega pank VTB kontrolli seni osalt Moskva linnale kuulunud Moskva Panga üle, mis vallandas vastuolud Moskva Panga juhi Andrei Borodiniga. Avalikustati laenud Borodiniga seotud kinnisvaraarendustesse ning Borodin põgenes arreteerimise eest Londonisse.

Borodin müüs enne Venemaalt pagemist enamuse Krediidipanga aktsiaid tundmatutele Briti Neitsisaarte ja Küprose ettevõtetele, 54 protsenti Krediidipanga aktsiaid müüdi kuues tehingus, nii et igas tehingus müüdi vähem kui 10 protsenti aktsiatest.

Harju maakohus keelas juunis Moskva Panga nõudel 27,57 protsendi Krediidipanga aktsiatega tehingute tegemise. Finantsinspektsioon keelas augustis Küprosel registreeritud aktsionäridel aktsiate omanikel hääleõigust kasutada, kuna inspektsioonile ei olnud teada, kes tegelikult kontrollivad aktsiate ettevõtteid. Samuti oli inspektsioonil kahtlus olulise osaluse omandamise kohta. Küprose ettevõtted on nüüdseks omanikeringist lahkunud.

Moskva Pank sõlmis eelmise aasta aasta sügisel oma aktsiapaki müümiseks lepingu Šveitsi ettevõttega RLS Finance SA. Tehingu realiseerumiseks omandas Moskva Pank kaasaktsionäridelt ligi 27 protsenti aktsiaid ja seega on Moskva Pangal praegu kokku ligi 44 protsenti Krediidipanga aktsiatest. Finantsinspektsioon pole andnud veel heakskiitu Moskva Pangale kuuluva osaluse müügiks.

1992. aastast alates tegutsev Krediidipank pakub teenuseid 11 linnas üle Eesti ja samuti Lätis.