Elektriõnnetuste põhjuseks on ohutusnõuete eiramine

Selle aasta esimesel poolaastal toimus 16 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles sai kergemalt vigastada 14 ja raskemalt kaks inimest, hukkunuid ei olnud.

Kahel juhul oli tegemist tööõnnetusega ja 14 õnnetust toimus kodumajapidamistes, teatas tehnilise järelevalve amet (TJA) BNS-ile. Enamik tööõnnetusi toimus ohutusnõuete rikkumise tõttu. Enne tööle asumist ei kontrollitud elektriseadmete pingetust, laiendati omavoliliselt töökohta ning kasutati elektritööks sobimatuid töövahendeid.

Kodumajapidamises toimunud õnnetused olid seotud mittekorras elektriseadmete kasutamisega – katteta pistikupesad, katkise isolatsiooniga pinge all olevad juhtmed, mittekorras kodumajapidamisseadmed.

Kõige enam õnnetusi juhtus sarnaselt varasemate perioodidega Põhja-Eestis, kokku üheksa õnnetust, millest kaheksa Harjumaal, Lõuna-Eestis juhtus kuus õnnetust, Kesk-Eestis üks õnnetus.

Vanuseliselt toimus õnnetusi enim 20-40 aastaste isikutega, lastega toimus neli õnnetust.

Elektrist põhjustatud õnnetuste peamiseks põhjuseks on jätkuvalt ohutusnõuete eiramine ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.

Ohutuse tagamiseks tuleks lasta aeg-ajalt vastava oskuse ja õigusega ettevõttel eluruumide elektrisüsteemide seisukorda kontrollida. Elektritöid ei tohiks ise teha, vaid peaks kasutama selleks majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtjaid.

Elektriseadmeid ja -juhtmeid ei tohi üle koormata. Kui kodumajapidamises kasutatavate elektriseadmete arv ja voolutarve on oluliselt suurenenud, tuleb lasta eluruumi elektrisüsteemi uuendada. Elektrisüsteemi peab kaitsma toimiv kaitseaparatuur. Täiendavaks kaitseks elektriohu vastu tuleb paigaldada rikkevoolu kaitselüliti.

Elektriseadmeid tuleb kasutada vaid ettenähtud oludes, siseruumides kasutamiseks mõeldud elektriseadmeid ei tohi kasutada väljas või märgades ruumides.