Valgamaal põgenes laupäeva õhtul autoga teelt välja sõitnud juht õnnetuskohalt, jättes maha vigastada saanud väikese lapse.

Õnnetus juhtus kella 22 ajal Sangaste vallas Tatra–Otepää–Sangaste maantee 42. kilomeetril, kus BMW 318 kaldus teelt välja ja sõitis lepavõssa, teatas siseministeerium BNS-ile.

Sõiduauto juht põgenes sündmuskohalt, jättes maha vigastada saanud kuueaastane poisi. Kiirabi viis lapse Valga haiglasse, politsei asus aga selgitama, kes oli õnnetuse ajal auto roolis.

Ämari lennubaasis läbiviidavat NATO õppust Steadfast Juncture külastanud kaitseminister Urmas Reinsalu rõhutas NATO reageerimisjõudude võimekuse tähtsust Eestile.

NATO reageerimisjõud peavad olema valmis lühikese etteteatamisajaga Põhja Atlandi Nõukogu otsusel sõjalise jõuna sekkuma. „ Eesti jaoks oluline, et see jõud oleks suutlik ja jätkukestev,“ ütles Reinsalu.

Kaitseministri sõnul on Eesti sõjaline riigikaitse rajatud Eesti esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja NATO kollektiivkaitsele.

Reinsalu sõnul on tegemist esimese NATO operatiivtasandi väejuhatuse õppusega Eesti pinnal. „Meie jaoks on oluline siit saadav vastuvõtva riigi kogemus,“ sõnas kaitseminister.

NATO väejuhatuse ülem Kanada kindralleitnant Marquis Hainse andis Eesti kaitseministrile põhjaliku ülevaate NATO Napoli ühendväejuhatuse tegevusest õppuse planeerimisel ja juhtimisel ning õppuse käigust. Kindralleitnant Marquis Hainse tunnustas Eesti vastuvõtva riigi toetust ja Eesti kaitseväelaste eeskujulikku panust õppuse korraldamisel.

Arvutipõhisel õppusel harjutavad NATO Napoli ühendväejuhatuse ja sellele allutatud väekomponentide staabid väiksemamahulise ühendoperatsiooni planeerimist ja läbi viimist. NATO staabil tuleb täita erinevaid kriisilahenduse ülesandeid – sealhulgas korraldada humanitaarabi andmist, organiseerida katastroofiabi ja korraldada küberkaitset. Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ja sellel keskendutakse juhtimisele ja eri piirkondades paiknevate NATO üksuste koostöövõime saavutamisele.

Õppusel harjutavad staabid paiknevad lisaks Eestile Belgias, Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal. Õppust kontrollib Norras paiknev NATO ühendsõjakeskus. Eestis tegutseva NATO ühendväekoondise staabis harjutavat personali arv on selle nädalaga kasvanud ligi viiesajani. Personali hulka kuuluvad erinevate liikmesriikide ohvitserid, allohvitserid ja NATO tsiviilametnikud.

Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis tagades NATO operatiivtasandi staabile kogu taristu ja logistilise toetuse. Lisaks osalevad Eesti Kaitseväe ja teiste riigiasutuste kontaktisikud õppuse stsenaariumist tulenevate ülesannete lahendamisel. Kokku panustab Eesti õppuse korraldusse ligi 300 kaitseväelase ja teenistujaga.

NATO reageerimisjõud on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel maailma erinevates paikades.

Eestist on seni reageerimisjõudude koosseisu valmisolekus olnud mereväe miinijahtijad ning staabi- ja varustuslaev, demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja transpordimeeskond.

Peaminister Andrus Ansip ütles laupäeval Helsingis toimuval kõrgetasemelisel foorumil, et Euroopa Liidu puhul ei saa rääkida tõelisest ühtsest turust seni, kuni lisaks õigusraamistikule pole välja ehitatud korralikku Euroopat ühendavat taristut.

Osaledes Euroopa, USA ja Jaapani mõjukaid ühiskonnategelasi ühendava valitsusvälise organisatsiooni, Trilateraalse Komisjoni Euroopa grupi majandusteemalisel paneeldiskussioonil, esitas Eesti valitsusjuht oma visiooni olulisematest eesmärkidest, mille nimel Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb pingutada.

Ansip ütles, et Eesti majandus on heal järjel muu hulgas tänu koostööle Põhjalas, mille teeb võimalikuks regiooni tihe lõimumine Euroopa Liidus. Samas osutas ta, et kui vaadata maanteede või raudteede võrgustikku, siis kohati on regioon füüsiliste ühendusteede puudumise tõttu endiselt killustunud ja viimase paarikümne aasta jooksul pole olukord palju muutunud.

„Ühisturg aitab luua töökohti ning soodustab majanduskasvu. Kuid ühisturg tuleb lõpuni ehitada ja selle eelduseks on lisaks teenuste ja digitaalse ühtse turu liberaliseerimisele ka Euroopa ühendatus. Euroopa Liidu rahasid tuleb eelkõige kasutada Euroopa eri osi ühendava taristu – erinevate ühendusteede – väljaehitamiseks. Me peame Euroopa tõeliselt ühendama, et ühisturust kasu saada,“ ütles Ansip.

Ansip rääkis paneeldiskussiooni sissejuhatavas sõnavõtus ka euroala riikide avalikkuse toetusest vajalike majandusreformidele, tuues näiteks Eesti maksusüsteemi ja eelarvepoliitika. „Me võime oma maksusüsteemi vaadata ka kui sotsiaalset lepingut kodanike ja riigi vahel, mida austatakse,“ ütles Ansip.

„Maksumaksjad maksavad makse siis, kui maksusüsteem on neile selge ja läbipaistev ning nad võivad olla kindlad, et nende raha kasutatakse mõistlikult, vältides üleliigseid kulutusi. See tagab ka toetuse vajalikele reformidele, kuna maksumaksja ei poolda elamist järgmiste põlvkondade arvel,“ lisas valitsusjuht.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi järgi on nii öösel kui päeval valdavalt soojakraadid vähemalt kuni järgmise nädala lõpuni.

Esmaspäeva öösel madalrõhkkond kaugeneb, selle järel tuleb veel vihmahooge, sekka võib ka lörtsi tulla. Puhub mõõdukas edela- ja läänetuul. Päeval püsib kohatiste vihmahoogude võimalus. Tuul vaibub. Õhutemperatuur on öösel kahest külmakraadist nelja soojakraadini, päeval on 3-7 kraadi sooja.

Teisipäeval möödub Eesti idapiiri tagant madalrõhkkond. Praegustel andmetel ulatub selle intensiivsem sajuala Ida-Eesti kohale, lääne pool on sajuhooge harvem. Tuul pöördub põhjakaarde ja on tugevam idapoolsetes maakondades. Õhutemperatuur on öösel nullist nelja soojakraadini, päeval tuleb 1-5 kraadis sooja.

Kolmapäev tuleb kõrg- ja madalrõhuala piirimail üksikute sajuhoogudega. Läänekaare tuul on tugev. Õhutemperatuur langeb selgema taeva all sisemaal öösel 0 ümbrusse, rannikul on kuni 5 kraadi sooja, päeval on sooja 3-8 kraadi.

Neljapäeval läheneb Skandinaaviast madalrõhkkond ja liigub päeval Soome. Madalrõhkkonna vahetu lähedus tõstab edela- ja läänetuule väga tugevaks. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 4-8 soojakraadi piires.

Reedel madalrõhulohk eemaldub ja kõrgrõhufoon tugevneb. Öö ja hommik on veel sajuhoogudega, päeva peale jääb sadusid vähemaks ja pilved hõrenevad. Tuul vaibub. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 2-7 soojakraadi piires.