President Toomas Hendrik Ilves ütles reedel Helsingis Soome riigipea Sauli Niinistöga kohtudes, et Euroopa Liidu tuleviku jaoks on võtmetähtsusega usalduse taastamine liikmesriikide vahel.

Ilves ja Niinostö arutasid kohtumisel Euroopa riikide majanduslikku olukorda ning peatusid pikemalt valdkondadel, kus Eestil ja Soomel on tugev koostöö, teatas presidendi kantselei pressiesindaja BNS-ile.

"Eesti ja Soome peaksid kindlasti süvendama koostööd ja seisma ühiste väärtuste eest valdkondades, kus meil on sarnased vaated. See puudutab nii Euroopa Liidu liikmesriikide vastutustundlikku rahanduspoliitikat kui ka Eesti-Soome koostööd e-valitsemise alal," lausus president Ilves.

Ilves tänas Soomet senise hea koostöö eest e-valitsemise alal. "Meie e-valitsuste koostöö laiemaks eesmärgiks on reaalselt toimiv ühine majandusruum, inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine," sõnas Eesti riigipea.

Eesti riigipea tutvus reedel ka Põhjamaade suurima infoturbe tarkvara tootja F-Secure Corporationi peakorteriga, kus ta arutles ettevõtte arendusjuhi Mikko Hyppöneniga küberkaitse teemasid.

Ilves võtab Helsingis osa ka ühe maailma mõjukaima valitsusvälise organisatsiooni, trilateraalse komisjoni kutsel nende Euroopa piirkonna 36. koosolekust.

Trilateraalne komisjon asutati 1973. aastal mõjukate Jaapani, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa kodanike ühendusena, et süvendada kolme juhtiva majandusjõu koostööd ja edendada demokraatlikke väärtusi. Organisatsiooni liikmeteks on tuntud inimesed majandus-, poliitika- ja teadusringkondadest. Komisjoni liige on olnud ka Toomas Hendrik Ilves.

Reformierakonnast on pärast võõra raha erakonda toomisest avalikult rääkinud Silver Meikari väljaarvamist lahkunud üle 130 inimese, kuid sama palju liikmeid on partei ka vastu võtnud, seega ei ole Reformierakonna liikmete arv nädalaga oluliselt muutunud.

Reformierakond on alates eelmise nädala kolmapäevast liikmeks kinnitanud 130 inimest ja 70 ootab piirkonna juhatuste vastuvõtmise otsust, ütles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Toomas Viks BNS-ile.

"Seega võib öelda, et kokku on erakonda juurde tulnud 200 inimest," märkis Viks.

Reede pärastlõuna seisuga on äriregistri andmetel Reformierakonnale 11 416 liiget. Reformierakonda kuulus eelmise nädala kolmapäeva, 24. oktoobri pärastlõunal 11 423 inimest. Samal ajal otsustas Reformierakonna juhatus Silver Meikari erakonnast välja arvata. Juhatus asus seisukohale, et Silver Meikar on juba ammu oma tegevusega ise ennast Reformierakonnast väljapoole asetanud.

Mitu Reformierakonda kuulunud inimest on oma väljaastumisest avalikult rääkinud. Teiste seas astus parteist välja ka näiteks Reformierakonna asutajaliige Olev Vaher.

Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas Postimehe arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar kirjutas, et ta annetas 2009. aasta 3. detsembrist kuni järgmise aasta 17. veebruarini Reformierakonnale raha kuuel korral kokku 115 000 krooni ulatuses, kusjuures summad ulatusid 10 000 kroonist 25 000 kroonini. Meikari väitel andis selle raha talle Lillo.

Riigiprokuratuur alustas arvamusartikli väidete põhjal Reformierakonna rahastamise kriminaalasja, mis käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.

Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal, riigikogu reformierakondlasest liige Kalev Lillo, riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas.

Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalasja 15. oktoobril, kuna menetluse käigus kogutud tõendid ei olnud piisavad süüdistuse esitamiseks.

Narvas ööl vastu reedet tulirelvast kahe mehe haavamises kahtlustatav mees andis end reede pärastlõunal ise üles.

Ida prefektuuri pressiesindaja kinnitusel tuli 49-aastane Yuri Kurmakaev ise politseisse, mille järel peeti ta kinni.

Tulistamine toimus kell 1.50 Tallinna maanteel kaubanduskeskuse juures, kus kuulitabamusi said 27- ja 31-aastane mees. Kannatanud said raskelt vigastada ja kiirabi viis nad haiglasse.

Tulistamises kahtlustatav Kurmakaev põgenes esmalt kuriteopaigalt ning kuni reede pärastlõunani oli ta tagaotsitav.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Mari Luugi sõnul ei ole võimalik praegu uurimise huvides avaldada, mis relva kurjategija kasutas, mitu lasku tegi ja kuhu piirkonda kannatanud kuulitabamusi said. Samuti on selgitamisel tulistamise motiivid.

Eesti Haiglate Liit saatis reedel sotsiaalministeeriumile taotluse visiidi- ja voodipäevatasu suurendamiseks seadusega nõutud tasemeni.

Haiglate liit taotleb tänavu juba kolmandat korda sotsiaalministeeriumilt visiidi- ja voodipäevatasu viimist vastavusse ravikindlustusseadusega, mille kohaselt peaks järgmisel aastal koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu olema 5 eurot ja voodipäevatasu 2 eurot 50 senti, teatas liidu pressiesindaja BNS-ile.

“Visiidi- ja voodipäevatasu on kümme aastat püsinud samas suuruses, kuid selle aja jooksul on ainuüksi tarbijahinnaindeks tõusnud üle 44 protsendi, mistõttu on näiteks patsiendi päevane toitlustuskulu mitu korda suurem kui kehtiv voodipäevatasu. Haiglate soov on visiidi- ja voodipäevatasu seadusega vastavusse viia ja arvestada hinnamuutuses ainult tarbijahinnaindeksi tõusu,” ütles Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Sotsiaalministeeriumile saadetud taotluses seisab, et visiidi- ja voodipäevatasude tarbijahinnaindeksitga vastavusse viimisega edasilükkamise tulemusel kannatab raviteenuse osutamine, kättesaadavus ja kvaliteet, kuna raviteenuse osutajad on alafinantseeritud.

Ravikindlustusseaduse jõustumisel 1. oktoobril 2002. aastal kehtestati visiiditasu piirmääraks 50 krooni ehk 3,20 eurot ning voodipäevatasu piirmääraks 25 krooni ehk 1,60 eurot. Seaduse kohaselt oleks tulnud visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäärasid igal aastal ajakohastada vastavalt tarbijahinnaindeksi aastase muutusega, kuid seni ei ole seda veel kordagi tehtud.

Haiglate liit on sotsiaalministeeriumile sarnase ettepaneku teinud ka varasematel aastatel, kuid eelnevatel aastatel ei ole ministeerium visiidi- ja voodipäevatasu ajakohastamist menetlusse võtnud.