ETV: politseijuhid vaikisid maha sadade inimeste valekaristused

Ida prefektuuri liiklustalitus määras mullu 178 inimesele taatlemata kiirusemõõtja andmete põhjal ebaseadusliku trahvi, mille politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhid alates peadirektor Raivo Küüdist teadlikult maha vaikisid, teatas ETV saade "Pealtnägija".

Viru ringkonnaprokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust, teatas ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera". Juhtunuga seotud Ida prefektuuri liiklustalituse juht Alvar Ottokar on alates sellest nädalast viidud madalamale ametikohale.

Raivo Küüt ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ta vabandab kõigi ebaseaduslikult trahvi saanud inimeste ees ning politsei üritab neile inimestele trahvi tagastada.

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tegemist on kahetsusväärse juhtumiga. Vaheri sõnul algatas siseministeerium sellel nädalal teenistusliku järelevalve, et selgitada välja, kes ja miks ei astunud koheselt samme rikkumise lõpetamiseks.

Politsei sisekontroll avastas märtsis Ida prefektuuri liiklustalituses toimunud valetamise ning taatlemata Stalkeri kiirusemõõtja kasutamise ja tegi PPA peadirektorile Raivo Küüdile ettepaneku karistada viit süüdlast. Küüt ja tema meeskond otsustasid kedagi mitte karistada, ebaseaduslikult trahvi saanud inimesi ei teavitatud ja avalikkust ei informeeritud.

Ida prefekt Aldis Alus ütles "Pealtnägijale", et ettepaneku süüdlasi mitte karistada tegi tema. Aluse kinnitusel mõõtsid politseinikud taatlemata seadmega kiirust mullu 13. augustist 21. detsembrini. Selle ajavahemiku jooksul koostas Ida prefektuur kiiruse ületamisega seonduvaid väärteorikkumise protokolle 1920 ja 178 nendest olid koostatud õigustühiselt, võttes aluseks taatlemata seadme näitu.

Liiklustalituse juht Alvar Ottokar teadis, et nendele inimestele on tehtud juriidiliselt õigustühine trahv, märkis "Pealtnägija".

Lugu algas mullu 12. augustil, mil liikluspolitsei Škodale paigaldatud kiirusemõõteseadme üheaastane taatlustähtaeg läbi sai. Aluse sõnul oli mõõteseadmel selline puudus, millel polnud mingit seost kiiruse mõõtmisega. Prefekt selgitas, et selle asemel, et panna seade riiulile ootama õiget aega, jäeti see sõidukisse.

Ottokar on uurijale väitnud, et süüdi oli siseministeeriumi infotehnoloogiakeskus SMIT, kellel ta korduvalt palus tehnika korda teha. SMIT-i ametnik väitis, et Ottokar pole selle probleemiga nende poole pöördunud. Ottokar jättis taatlustähtaja tähele panemata ja lasi kiirusemõõtjaga kiirust edasi mõõta veel neli kuud, märkis "Pealtnägija".

Sisekontrolli juurdluse kokkuvõttest tuleb välja, et Ottokar käskis oma alluvatel taatlemata kiirusemõõteseadmega tööd edasi teha. Aldis Aluse sõnul ei ole juurdlus tuvastanud, et Ottokar teadlikult käskis selle seadmega tööd teha.

Teise olulise süüteona toob juurdlus esile teadliku valetamise. Ottokar väitis, et ta tõstis politseiauto katkisesse ja taatlemata Stalkeri kiirusemõõtjasse ümber mootorratta terve kiirusemõõturi bloki.  Samas poleks tema seda tohtinud teha, samuti ei teadnud keegi teine vahetamisest midagi. Sellise versiooniga vabandas Ottokar oma teist alluvatele antud käsku, märkis "Pealtnägija".

Konstaabel Mihkli selgitusel ütles Ottokar, et sama kiirusemõõtjaga tuleb tööd edasi teha, aga kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli vormistamisel tuleb protokollil teha märge mootorrattal paikneva kiirusmõõteseadme kasutamise kohta.

Liiklusjurist Indrek Sirk selgitas, et politseinikud täitsid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli valesti. "Nad teadsid, et neil ei ole seda aparaati kaasas, aga nad tegid risti hoopis teise kasti ja teise aparaadi ette, mille kohta oli teada, et see on taadeldud ja korras," ütles Sirk.

Aldis Alus tunnistas, et järelevalve liiklustalituse töö üle ei ole olnud piisav. "Minu jaoks oli ohumärk see, et ma sain sellest juhtumist teada alles tagantjärele, kui kõik oli toimunud, oli lõppenud. Ja tänu sellele, et ametnikud ei julgenud oma kahtlused välja öelda, saigi see rikkumine nii pika aja jooksul teoks saada," sõnas ta.

Kui juurdlus 5. märtsil lõppes, tegi sisekontroll politsei peadirektorile Raivo Küüdile ettepaneku karistada Alvar Ottokari ja tema nelja alluvat distsiplinaarkorras. Keegi karistada ei saanud.