Eesti mõisate peahoonetest 30 protsenti on halvas seisukorras

Muinsuskaitseameti ülevaade Eesti ehitismälestistest tunnistab, et 30 protsenti  kaitsealustest mõisaansambli peahoonetest on halvas või avariilises seisukorras ning rehielamute, kirikute ja kõrtsihoonete hulgas on selliseid 22-24 protsenti, kirjutab Postimees.

Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul võib avariilisus tähendada seda, et hoonel ei pruugi enam katust peal olla. "Hoone seinad lagunevad ning uste ja akende asemel võivad olla veel vaid avaused," selgitas ta.

Halvas seisus hooneid ei ähvarda veel otseselt kokkukukkumine, küll aga võib katus juba läbi lasta ja maja ähvardavad hallitus ja seened. Avariilises ja halvas seisus hoonete hulk kasvab. "Kui võrdlesime 2007. aasta andmeid tänavustega, siis oli lisandunud paarkümmend avariilist hoonet," rääkis Uustalu.

Muinsuskaitseameti värskete andmete järgi kuulub Eesti halvas seisus või avariilistest ehitismälestistest 135 riigile. Eraomanikele kuulub aga rohkem vara kui riigile ja seetõttu on neil 661 halvas seisus või avariilist ehitismälestist. "Riik ja kohalikud omavalitsused ei paista võrdluses eraomanikega välja silmapaistvalt tubli ega silmapaistvalt halvana," leidis Uustalu.

Uustalu kinnitusel on riigil küll kinnisvarastrateegia, aga selles peaks olema selgelt sõnastatud, mida ikkagi kavatseb riik teha oma kultuuriväärtuslike hoonetega. Ta ütles, et muinsuskaitseametil oli omanike kultuuriväärtuslike objektide restaureerimise toetamiseks kõige rohkem raha 2008. aastal, ent viimased kolm aastat on summa jäänud samasuguseks. "Kui suudame aidata viiendikku küsijatest, siis on hästi," nentis Uustalu. Valdavalt läheb raha katusetöödeks ehk katastroofi vältimiseks, tänavu andis amet raha 101 hoonele.

Keskkonnaameti Viru regi­ooni kultuuripärandi spetsialisti Ave Pauluse sõnul on Eestis kaitse alla võetud mõisakompleksid, seevastu taluarhitektuuri näiteid on kaitstud väga vähe. Nii näiteks on juba kaks aastat taotletud Vihula vallas asuva Hansurahva talukompleksi kaitse alla võtmist. "Katus sajab läbi ja selle talve järel on rehielamuga võib-olla juba ühel pool," tõi ta näite. "See on unikaalne korstnaga rehielamu, mille ehitas oma talunikele nii-öelda hea mõisnik von Pahlen. Selle hoone kohta on juba 2010. aastast nii ekspertarvamus unikaalsuse kohta kui ka keskkonnaameti toetuskiri kaitse alla võtmiseks."

Muinsuskaitse seltsi esimehe ja muinsuskaitseameti selle esimese peadirektorina üles ehitanud Jaan Tamme jutust tuleb välja, et üheks muinsuskaitse kehva seisu põhjuseks võib olla ka muinsuskaitseameti ja selle nüüdse juhi Uustalu enda liigne leplikkus või loidus. "Praegu lõpeb Eesti 20. sajandi arhitektuuri inventariseerimine, millega tegelesid Eesti helgemad pead," lausus Tamm. "Inventari alusel peaks kirjutama raporteid, mille alusel tuleb võtta kaitse alla terve hulk objekte, aga tegelikkuses pole seda tööd kellelgi vaja," lisas ta.

Kuue aasta eest võtsid muinsuskaitsjad käsile Saaremaa viimaste tuulikute inventariseerimise. "Algul oli neid 30, eelmisel aastal taandus see hulk kuuele ja nüüd leiti, et neid ei võeta ka kaitse alla," rääkis Tamm.

Uustalu sõnul ei pea aga paika väited, nagu poleks amet võtnud viimastel aastatel muinsuskaitse alla ühtki uut ehitist. "2007. aastast on tunnistatud mälestiseks umbes 120 objekti," rääkis ta. 2007. aastal oli selliseid objekte 50, 2008. aastal 62, 2009. aastal üks, tunamullu seitse ja eelmisel aastal kolm kinnismälestist. Tänavu ühtegi objekti mälestiseks tunnistatud ei ole.

Kunstiajaloolase ja muinsussõbra Jüri Kuuskemaa sõnul ei pea muinsuskaitseamet otstarbekaks võtta kaitse alla uusi objekte, sest riik ei suuda praegu ka olemasolevatega toime tulla. "Riigi toetus muinsuskaitseametile pole kasvanud, vaid see on pigem kahanenud," lausus Kuuskemaa. "Sisuliselt on amet vaesunud ning see väljendab riigi hoolimatust kultuuripärandi ja muinsuskaitse vastu. Riik on väga halb muinsuskaitsja." ütles ta.