EESTI UUDISED BNS

Kontorites kontrollitud töökohtadest enamus ei vasta nõuetele

Pilt on illustratiivneEnamus kontorite töökohtadest ei vasta tööohutuse seisukohalt täies ulatuses nõuetele, tuvastas 61 ettevõttes kontoritöötajate füsioloogiliste ohutegurite sihtkontrolli läbi viinud tööinspektsiooni Lääne inspektsioon.

Sihtkontrolli käigus kontrollisid ametnikud Pärnumaal 30, Saaremaal 10, Hiiumaal viit, Läänemaal viit, Järvamaal 11 ja Raplamaal 10 ettevõtet. Kokku vaadati üle 338 kontoritöötaja töökohta, 195 korral anti suulisi soovitusi, 91 rikkumist fikseeriti kontrollaktides ning 62 rikkumise kohta vormistati ettekirjutused.

Lääne inspektsiooni juhtaja Üllar Kallase sõnul olid tööandjad sihtkontrollist teada saades hämmingus, mis ohte kontoritöötajate töös nähakse. „Vastupidiselt esmasele hämmingule oldi pärast kontrolli läbimist tõsiselt üllatunud uute teadmiste üle. Mõned töötajad ei osanud korralikult tooli reguleerida, teised jällegi töökohta kujundada. Rõõmuga tõdeti, kuivõrd lihtsate ja kulutusi mittenõudvate vahenditega on võimalik saavutada tervislik keskkond ja hea tulemus,“ lisas Kallas.

Töötervishoiu tööinspektori Janika Rõõmuse sõnul pöörati sihtkontrolli käigus tähelepanu töökoha ergonoomilisele kujundusele: seljatoe asendi ja istme kõrguse reguleerimise võimalusele, klaviatuuri ja hiire paiknevusele, töölaua sobivusele ning arvutiekraani paigutusele. Küsitluse teel hinnati töötajatel esinevaid tervisehäireid: valud kaela- või õlapiirkonnas, valud randme või küünarvarre piirkonnas, seljavalud ja valud jalgades. Samuti vaadati tööandja üldist tegevust ehk kas töötajaid on tervisekontrolli suunatud, kas ohutegurid on riskianalüüsis kajastatud, kas juhendamised on nõuetekohased ja kas töötajad peavad regulaarselt puhkepause.

„Sihtkontrolli tulemustest selgus, et kontoritöötajatel esines kõige enam valusid kaela- või õlapiirkonnas ja seljavalusid. Valusid jalgades esines kõige vähem. Töökohtadel oli probleemiks töötooli seljatoe ebaergonoomiline asend ning klaviatuuri ja hiire paiknemine eritasapindadel,“ lisas Rõõmus.

Tööandjad pöörasid liialt vähe tähelepanu töötajate tervisekontrollile. Sihtkontrolliga hõlmatud kontoritöötajatest 32 protsenti ei ole läbinud nõuetekohast tervisekontrolli.

Tööinspektorid andsid töötajatele sihtkontrolli käigus suulisi soovitusi eelkõige seoses vale istumis- ja käteasendiga. Mõnelgi juhul reguleeriti töökohad koos tööinspektori kaasabiga koheselt õigeks. Peamise positiivse tegevusena tööandjate poole pealt tõid tööinspektorid esile prillide hüvituse, massaaži, ujumise ja tervisespordi võimaldamise.

Käesoleval aastal suunab tööinspektsioon põhirõhu alaealiste ja noorte tööle, uutele töötajatele, töötamisele ehitusel ning töö- ja puhkeajast kinnipidamisele.

Kaks vanglaametnikku sai vanglas toimunud intsidendis viga

Möödunud nädalal leidis Eesti vanglates aset kaks vahejuhtumit, neist ühes sai kaks ametnikku kergelt viga.

Möödunud reedel ei allunud Tallinna vangla vang ametnike korraldustele ja takistas ukse sulgemist, selgub justiisministeeriumi ülevaatest. Vangi vastu kasutati jõudu ja tema käed pandi raudu. Vang püüdis sellel ajal ametnikke rünnata ning solvas ja ähvardas neid. Vang paigutati ettenähtud kambrisse. Intsidendis sai kaks ametnikku käele marrastusi.

Viru vanglas süütas vang möödunud neljapäeval kambri tualettruumis paberid. Ametnikud saatsid vangi kambrist välja ja kustutasid põlengu, kamber tuulutati. Tagasi paigutamise ajal püüdis vang ametnikku lüüa, kuid ametnik tõkestas löögi. Vangi vastu kasutati jõudu ja ta paigutati kambrisse.Vanglaametnik intsidendi käigus viga ei saanud.

Ligi kümnendik kooli lõpetavatest tüdrukutest huvitub ajateenistusest

Pilt on illustratiivneSeitse protsenti tänavu kooli lõpetavatest tüdrukutest oleks huvitatud ajateenistuse läbimisest, selgub uuringust.

Tänavu kooli lõpetavatest tüdrukutest oleks kindlasti huvitatud ajateenistuse läbimisest seitse protsenti, võib-olla sooviks ajateenistuse läbida 26 protsenti tüdrukutest, ütles sotsioloog Juhan Kivirähk teisipäeval ajakirjanikele, tutvustades kaitseressursside ameti tellitud uuringut.

Kaitseressursside ameti (KRA) peadirektor Kairi Rikko märkis, et tüdrukutele annab seadusliku aluse ajateenistuse läbimiseks kaitseväeteenistuse seadus, mis jõustub tänavu 1. aprillil. Seni on tüdrukud saanud ajateenistuse läbida lepingulistena.

Rikko sõnul laekus eelmise aasta jooksul tüdrukutelt 24 avaldust ajateenistuse läbimiseks.

Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Maidu Allikas kinnitas, et kaitsevägi on tüdrukute ajateenistusse astumiseks valmis. Neidudest ajateenijad on tema sõnul kavas suunata peamiselt nendesse üksustesse, kus olmetingimused on paremad.

Möödunud aasta novembris gümnaasiumite ja kutsekoolide lõpetajate seas läbi viidud küsitlusest selgus ka, et 2013. aastal kooli lõpetavad tüdrukute hulgas on poistest rohkem neid, kes peavad ajateenistust vajalikuks.

Nii pidas 2013. aastal lõpetavatest poistest ajateenistust kindlasti vajalikuks 30 ja pigem vajalikuks 41 protsenti, tüdrukute seas olid need näitajad vastavalt 39 ja 46 protsenti.

Ajateenistusega rahule jäänute osakaal on pisut kasvanud

VTMöödud aastal ajateenistuse läbinud noortest jäi ligi 70 protsenti teenistusega rahule, võrreldes eelnenud aastaga on rahulolejate osakaal pisut kasvanud.

69 protsenti 2012. aastal ajateenistuse läbinud noortest jäi teenistusajaga rahule, rahulolu sõltub suuresti väeosa olme- ja väljaõppetingimustest, selgub kaitseressursside ameti tellitud uuringust.

Uuringu läbi viinud sotsioloog Juhan Kivirähk ütles teisipäeval ajakirjanikele, et tunamullu ajateenistuse läbinutest jäi teenistusega rahule 65 protsenti. Samas oli 2007., 2008. ja 2010. aastal ajateenijate rahuloluprotsenti kõrgem. Kivirähk nentis, et rahuolu teenistusega kõigub aastate lõikes palju.

Samas tõi Kivirähk esile, et erinevates väeosades teeninud noorte rahulolu erinevused on vähenenud ning mullu ajateenistuse läbinud noortest ei olnud ühegi väeosa puhul rahuolematuid üle 35 protsendi. Näiteks aasta varem jäid staabi- ja sidepataljonis teeninutest teenistusega rahule vähem kui pooled.

Kõige sagedamini nimetati rahulolematuse põhjuseks töö organiseerimatust ja ajaraiskamist, teisena ülemuste ebapädevust ja üleolevat suhtumist. Viimast tõid sagedamini esile kõrgharidusega ajateenijad.

Uuring viidi läbi posti teel, küsimustikud saadeti nii kutsealustele ning reservi arvatutele.

Tallinna loomaaias sündinud lumeleopardi pesakond hukkus

Tallinna loomaaias aasta alguses sündinud kolm lumeleopardi poega ei jäänud elama, kuna nende ema ei hoolitsenud nende eest.

Tallinna loomaaia teatel sündis lumeleopard Mahnadil kolm poega eelmise nädala kolmapäeval, 2. jaanuaril.

Viieaastane emane lumeleopard Mahnadi saabus Tallinnasse 2009. aasta märtsis Prantsusmaalt Amneville'i loomaaiast. 2011. aasta 30. aprillil tõi lumeleopard Mahnadi ilmale oma esimese kutsika, kuid hülgas ta. Hiljem kutsikas suri.  Mullu 23. aprilli õhtul ja järgnenud ööl sündis Mahnadil kaks emast ja üks isane kutsikas, kuid et ta ei saanud nende toitmisega hakkama, võtsid loomaaia töötajad kutsikad oma hoole alla. Mahnadi paariline on temast kaks aastat vanem lumeleopard Otto.

Tallinna loomaaia teatel suri uue aasta esimesel päeval ka Aafrika päritolu pärdiklane, 11-aastane kaelusmangabei, kellele said saatuslikuks kasvajad munasarjades.

Loomaaias tekitas segadust ka aastavahetuse ilutulestik. Loomaaia teatel erutusid šimpansid aastavahetuse saluudist sedavõrd, et neil olid kolm päeva kõhud lahti. Paar söögikorda jätsid nad vahele ka, kuid nüüd on nad juba rahulikumad ja pisut uniselt uimased.

Möödunud aasta lõpus jõudis Tallinnasse Moskva loomaaiast toodud noor isane amuuri tiiger Botcman, kes on hästi kohanenud. Loomaaia teatel sööb tiiger hästi ja ei pelga sise- ja välispuuri vahet käia, kuid kipub igal võimalusel mööduvaid inimesi vastu võret hüpates ründama. Sestap on õuepuur juba ka remonti vajanud. Loom on geneetiliselt eriti hinnaline, sest tema vanemad on pärit loodusest.

Tallinna loomaaed otsib noorele amuuri tiigrile paariliseks noort emast amuuri tiigrit, sest vana ematiiger Speiga on juba üle 50 aasta vana.

Eestile laekus EL-ilt tagasi 6,58 miljonit eurot laovarude trahviraha

Euroopa Komisjon tagastas põllumajandusministeeriumi teatel aasta alguseks Eestile põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest tasutud 6,584 miljonit eurot trahviraha.

Eesti riik on Euroopa Komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud põllumajandustoodete nagu piimatoodete, riisi ja veini üleliigsete laovarude eest 6,584 miljonit eurot ja suhkru üleliigsete laovarude eest 34,264 miljonit eurot.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles pressiteates, et nüüd võib lugeda positiivselt lõppenuks aastaid kestnud muude laovarude vaidluse. "Samas seisame Eesti õiguste eest lõpuni ja taotleme ka suhkru üleliigse laovaru eest tasutud summa tagastamist," ütles Seeder.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD