Reedel tutvustas Eesti Pank alates 2. maist ringlusse tulevat eurode teise seeriasse kuuluvat viieeurost rahatähte, millel on senistega võrreldes uued turvamärgid.

Esimese seeria rahatähtedega võrreldes on uued viieeurosed tugevamad ja vastupidavamad ning tõhusamate turvaelementidega, teatas Eesti Pank.

Rahatähte katsudes on esikülje vasakul ja paremal serval tunda lühikesed reljeefsed jooned. Reljeeftrükk aitab eriti vaegnägijatel kergemini ehtsat pangatähte ära tunda. Pangatähte vastu valgust vaadates ilmub nähtavale Kreeka mütoloogiast tuntud Europe portree.

Rahatähte kallutades ilmub ka selle hõbedasel ribal nähtavale Europe portree ning smaragdrohelisel numbril on näha üles ja alla liikuv valgusefekt, nimiväärtuse trükivärv muutub smaragdrohelisest tumesiniseks.

Teise seeria rahatähtede väljanägemine on kujunduselementidelt ja värvitoonilt sarnane esimese seeria omadega. Uutel pangatähtedel on ajakohastatud Euroopa kaart, millel on ka Küpros ja Malta, ning sõna "euro" on lisaks ladina ja kreeka tähestikule kirjutatud ka slaavi tähestikus, sest 2007. aastal ühines Euroopa Liiduga Bulgaaria.

Teise seeria eurod lastakse ringlusse järk-järgult mitme aasta jooksul. Esimesena ringlusse tulevaid teise seeria viieeuroseid peaks juba selle aasta lõpuks olema ringluses rohkem kui esimese seeria omi.

Mõlema seeria pangatähti kasutatakse esialgu paralleelselt ja need kehtivad seadusliku maksevahendina. Esimese seeria rahatähti saab piiramatu aja jooksul ümber vahetada ka pärast nende kehtivuse lõppu.

SEB panga kontorid ja paljud teenused on pühapäeval suletud, kuna pank teeb IT-alaseid hooldustöid.

Seoses suuremahuliste IT hooldustöödega ei tööta pühapäeval kella 02.00-17.00 era- ja äriklientide internetipank, telefonipank, teleteenus, mobiilipank, makseautomaadid ning Postipank, teatas SEB.

Pühapäeval on suletud ka neli tavapäraselt lahti olevat SEB pangakontorit: Ülemiste, Rocca al Mare, Lasnamäe Centrumi ja Kristiine kontorid Tallinnas.

Kaardimaksed toimivad, kuid kella 02.00-08.00 pühapäeva hommikul võib esineda kuni viie minutilisi katkestusi. IT süsteemide hooldus ei mõjuta sularahaautomaatide tööd, märkis pank.

Võrumaal Antsla vallas hukkus ööl vastu reedet puhkenud tulekahjus mees.

Häirekeskus sai 16 minutit pärast südaööd teate, et Kollino külas põleb kahekordne puumaja. Päästjate saabudes põles puidust mansardkorrusega elumaja lahtisel leegiga.

"Päästjad evakueerisid maja esimese korruse korterites olnud inimesed. Kustutustööde käigus leiti ülemiselt korruselt hukkunud mees," teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile.

Tulekahju täpsemad asjaolud selgitab edasine menetlus.

Sellel aastal on tulekahjudes hukkunud juba neli inimest.

Põlevkivitootja Eesti Energia Kaevandustes töötavad mäetöötajad võitlevad palgatõusu eest ja valmistuvad aprillis üles ütlema kollektiivlepingut, mis on neile seni taganud töörahu, kirjutab Põhjarannik.

“Me läheneme samale tulemusele, mis on Narva jaamades,” ütles kolmapäeval kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski.

Kolmapäeva päeval lõppesid lahkarvamuste protokolli allkirjastamisega oktoobrist saati kestnud läbirääkimised AS-i Eesti Energia Narva Elektrijaamad juhtkonna ja Narva Energia ning kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu vahel, kes kaitsevad elektrijaamade töötajate huve.

Põhjarannik kirjutas eelmises numbris, et peamine lahkarvamus seisneb ametiühingute nõudmiste ja tööandja pakkumise vahes: mõlemad ametiühingud nõuavad 20-protsendist palgatõusu, samal ajal kui tööandja pakub vaid 6,2 protsenti palgalisa. Pooled ei jõudnud kokkuleppele preemiate, ületunnitöö lisatasude ega ootamatu töölekutsumise tasu osas. 26. jaanuariks on ametiühingud kavandanud konverentsi, et kuulutada välja eelmisest aastast pikendatud kollektiivlepingu ülesütlemine ja alustada ettevalmistusi streigiks.

Eesti Energia Kaevandustes kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu läbirääkimised tööandjaga jätkuvad. Nimetatud ametiühingusse kuulub ligi 2300 inimest, peamiselt mäetöötajaid, ja ainult väike osa ühingu liikmeist töötab Narva Elektrijaamades. Praegu kehtiva ja põlevkivitootmises töörahu tagava kollektiivlepingu kaheaastane tähtaeg lõpeb 24. aprillil.

“Juba nüüd on selge, et läbirääkimised uue lepingu üle ei anna rahuldavat tulemust. Kõige probleemsem on just palgatõusu küsimus,” nentis ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski.

“Esialgu ma ei saa seda kommenteerida,” ütles ametiühingu juht, viidates läbirääkimiste lõpuni kehtivale poolte vaikimiskohustusele. “Võin vaid öelda, et olukord on keeruline ja seepärast määrasime kaevurite konverentsi 17. veebruarile.”

Eesti Energia Kaevanduste juht Veljo Aleksandrov tunnistas Põhjarannikule, et juhtkond on ametiühinguga eriarvamusel, samas ei olnud ta läbirääkimiste tulemuste suhtes samavõrra skeptiline.“Esialgu kulgeb kõik korrektselt,” oli tema hinnang. “Järjekordne kohtumine ametiühinguga toimub järgmisel nädalal,” täpsustas ta.

Ühtlasi ütles Aleksandrov, et Eesti Energia Kaevanduste juhtkond kavatseb töötajate palka tõsta.

Ponjatovski sõnul on juba teada kaevurite ametiühingu 17. veebruari konverentsi päevakord: Eesti Energia Kaevanduste poolsed rikkumised töö tasustamisel, töötajate ebavõrdne kohtlemine Eesti Energias, tööandja survestamise meetmed seoses kokkuleppe mittesaavutamisega kollektiivlepingu osas ja streigikomitee valimised.

Põhjaranniku küsimusele, kas on kohane kavandada streiki, kui kollektiivleping kehtib 24. aprillini, vastas Ponjatovski, et konverentsi ajal “on põhimõtteline selgus olemas”.

Pealegi soovist kollektiivlepingut mitte pikendada peab ametiühing Eesti Energia Kaevanduste juhtkonnale teatama kolm kuud ette ehk hiljemalt 23. jaanuariks. “Kui me enne 23. jaanuari mingi kokkuleppeni ei jõua, ütleme kollektiivlepingu üles 24. aprillist,” märkis Ponjatovski. “Ja siis on meil 24. aprillist alates reaalne võimalus astuda kõiki seadusega lubatud samme.”