Naiste varjupaikasid rahastatakse praegu projektipõhiselt, mistõttu soovib sotsiaalministeerium selle kindlamatele alustele viia, kirjutab Postimees.

«Naiste varjupaikade rahastamine on olnud aastaid projektipõhine ning vajadus jätkusuutlikuma rahastamisskeemi järele on suur,» rääkis sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Katri Eespere. «Aasta-aastalt on naiste varjupaikade rahastussummad küll kasvanud, kuid see ei lahenda sellise rahastamisskeemi põhiprobleemi.»

Projektipõhise süsteemi miinusteks on Eespere sõnul vähene jätkusuutlikkus ning ebakindlus, mis tekib järgmise ajaperioodi rahastuse osas. Sellest tulenevalt ei ole võimalik teenuseid piisavalt arendada ja nende kvaliteeti tõsta, kirjutab Postimees.

«Sotsiaalministeerium asub koostöös naiste varjupaikadega töötama välja naiste varjupaikade kvaliteedinõudeid,» selgitas nõunik. «Nõudeid on vaja selleks, et varjupaikades pakutavad teenused üksnes ei päästaks perevägivalla ohvreid niiöelda akuutsest olukorrast, vaid looks võimalused ka selleks, et naine enam kunagi ohvriks ei langeks.»

Samuti aitavad kvaliteedinõuded seada varjupaikadele selgemad kriteeriumid teenuste osutamiseks, et teenuste pakkumine varjupaikade lõikes oleks ühtlane, kirjutab Postimees.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaise Eha Reitelmanni sõnul on liit väga rõõmus, et sotsiaalministeerium on varjupaikade jätkusuutlikuma rahastamissüsteemi ja kvaliteedinõuete väljatöötamisega tegelema asunud.

«Praegune projektipõhine rahastamissüsteem ei taga ei teenuse järjepidevust ega ka kvaliteeti, sest head spetsialistid ei suuda kaua taluda kindlusetust, kas järgmisel kuul on projektitoetust ja seega ka palka oodata või mitte,» seletas ta. «Samas tunnustame sotsiaalministeeriumi selle eest, et seni on aastaid suudetud varjupaikade rahastamist läbi hasartmängumaksu nõukogu projektide siiski korraldada ja varjupaigad avatuna hoida.»

Reitelmann lisas, et praegu on Eestis kümme naiste varjupaika, sel aastal loodetakse avada veel vähemalt kaks uut, et tagada abi võrdsem kättesaadavus üle Eesti.

«Kindel on, et märtsis avatakse naiste varjupaik Rakveres,» teatas ta. Kas teine uus varjupaik tuleb Jõgevale või Haap­sallu või mõlemasse, ei julgenud ta veel välja reklaamida.

Tagamaks naiste varjupaikade stabiilset ja jätkusuutlikku rahastamist, hakkab lahendusi otsima kokku kutsutud, erinevate institutsioonide esindajatest koosnev töögrupp.

President  kinnitas Postimehele antud intervjuus vastuseisu Euroopa presidendi otsevalimistele ning avaldas arvamust ka, et neid ei tule.

Ilvese sõnul küsitakse, miks meil ei ole Euroopa presidendi otsevalimisi nagu USA-s, samas kui USA-s otsevalimisi tegelikult ju ei ole. «Ei ole lihtsalt. Valitakse valijamehi osariikides. USA-s see süsteem loodigi põhjusel, et presidendivalimiste võitmiseks peab kandidaat külastama kõiki osariike – tollal oli neid 13. Jälle üks osa sellest, et arvestatakse kõikidega, et ei sõideta kellestki üle,» rääkis ta.

Enda sõnul kirjutas ta hiljuti kommentaari ühele föderalistide ajakirjale, kus räägiti taas, et Euroopas on vaja otsevalitud presidenti. «Seda ei tule, sest otsevalitud president saaks alati olema kas prantslane või kergesti prantsuse keele ära õppinud portugallane, hispaanlane, itaallane või rumeenlane. Need hääled tulevad kokku,» lausus Ilves.

Ta lisas, et kui Euroopas oleksid presidendi otsevalimised, ei peaks kandidaat kunagi tulema Eestisse, sest Eesti hääli poleks tal tarvis. «Kui aga on niinimetatud otsevalimised nagu USA-s ehk tegelikult mitte otsevalimised, siis on mingi võimalus, et Euroopa presidendiks saab kunagi keegi ka väiksemast riigist,» ütles Ilves.

Europarlamendist rääkides ütles Ilves Postimehele, et tema hinnangul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline. «Praegune on olukord on täiesti jabur ja ebaõiglane,» märkis Ilves, kelle sõnul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline ning tähtsamad küsimused, näiteks välispoliitika, kuuluma ülemkotta, kus kõik riigid on võrdsed.

Ilvese sõnul ei tähenda see, et kõigil riikidel oleks ülemkojas üks hääl. «Pigem viis või kuus igal riigil, kui arvestada parteide arvu Euroopa maades. Näiteks kaks sotsialisti, kaks konservatiivi, üks roheline või üks liberaal. Midagi sellist, aga põhimõttel, et igal riigil võrdselt,» ütles ta.

Küsimusele, kas Euroopas on kahekojalise parlamendi ideele toetust, vastas Ilves, et kui sellest kellegagi rääkida, siis nad heal juhul võib-olla noogutavad. «Aga ilma selle muutuseta minu arvates Euroopas tegelikult asju ajada ei saa,» lisas president.