President  kinnitas Postimehele antud intervjuus vastuseisu Euroopa presidendi otsevalimistele ning avaldas arvamust ka, et neid ei tule.

Ilvese sõnul küsitakse, miks meil ei ole Euroopa presidendi otsevalimisi nagu USA-s, samas kui USA-s otsevalimisi tegelikult ju ei ole. «Ei ole lihtsalt. Valitakse valijamehi osariikides. USA-s see süsteem loodigi põhjusel, et presidendivalimiste võitmiseks peab kandidaat külastama kõiki osariike – tollal oli neid 13. Jälle üks osa sellest, et arvestatakse kõikidega, et ei sõideta kellestki üle,» rääkis ta.

Enda sõnul kirjutas ta hiljuti kommentaari ühele föderalistide ajakirjale, kus räägiti taas, et Euroopas on vaja otsevalitud presidenti. «Seda ei tule, sest otsevalitud president saaks alati olema kas prantslane või kergesti prantsuse keele ära õppinud portugallane, hispaanlane, itaallane või rumeenlane. Need hääled tulevad kokku,» lausus Ilves.

Ta lisas, et kui Euroopas oleksid presidendi otsevalimised, ei peaks kandidaat kunagi tulema Eestisse, sest Eesti hääli poleks tal tarvis. «Kui aga on niinimetatud otsevalimised nagu USA-s ehk tegelikult mitte otsevalimised, siis on mingi võimalus, et Euroopa presidendiks saab kunagi keegi ka väiksemast riigist,» ütles Ilves.

Europarlamendist rääkides ütles Ilves Postimehele, et tema hinnangul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline. «Praegune on olukord on täiesti jabur ja ebaõiglane,» märkis Ilves, kelle sõnul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline ning tähtsamad küsimused, näiteks välispoliitika, kuuluma ülemkotta, kus kõik riigid on võrdsed.

Ilvese sõnul ei tähenda see, et kõigil riikidel oleks ülemkojas üks hääl. «Pigem viis või kuus igal riigil, kui arvestada parteide arvu Euroopa maades. Näiteks kaks sotsialisti, kaks konservatiivi, üks roheline või üks liberaal. Midagi sellist, aga põhimõttel, et igal riigil võrdselt,» ütles ta.

Küsimusele, kas Euroopas on kahekojalise parlamendi ideele toetust, vastas Ilves, et kui sellest kellegagi rääkida, siis nad heal juhul võib-olla noogutavad. «Aga ilma selle muutuseta minu arvates Euroopas tegelikult asju ajada ei saa,» lisas president.

Internetis ringleb video, kus Võru poisid südatalvel lühikestes pükstes poodi jäätist ostma siirduvad. Paistab, et noormeestel on suvi südames ja ei jõuta enam päris päikest ära oodata.

Harju maakohtus tuleb peagi arutlusele võigas mõrvalugu, kus varemgi inimese elu kallale kippunud mehel lasub süüdistus autos sõidu ajal teise kaasreisija kõri läbilõikamises.

Eeluurimisel kogutud andmetel oli 60-aastane Heinol  mullu ööl vastu 22. juulit kaasreisijana sõitmas autos Tallinnast Haapsallu. Mingil hetkel tekkis tagaistmel viibinud purjus Heinol tüli juhi kõrval istunud tuttava mehega. Heino haaras pikemalt mõtlemata noa ja lõikas 1955. aastal sündinud mehel kõri läbi. Ohver suri sündmuskohal.

Politsei pidas Heino kahtlustatavana kinni samal päeval ja kohus võttis ta prokuröri taotlusel vahi alla. Kuna Heino on ka varem inimese elu kallale lippunud, sai ta seekord süüdistuse mõrvas, mis võib talle tuua kuni eluaegse vangistuse. Harju maakohus peab Heino süüasjas eelistungi 18. jaanuaril.

Möödunud kümnendi alguses mõistis kohus Heino süüdi tapmiskatses ja mees kandis selle eest ära kaheksa-aastase vangistuse.

President Toomas Hendrik Ilvesel on kavas kutsuda tänavu Vabariigi aastapäeva vastuvõtule ligi 800 külalist.

Kui mullu võttis riigipea külalisi vastu Tartus Vanemuise teatri- ja kontserdimajas, siis tänavu toimub vastuvõtt 24. veebruari õhtul taas Tallinnas Estonia teatri- ja kotserdimajas. "Kontserdi lavastaja on Elmo Nüganen," lisas presidendi pressiesindaja BNS-ile.

Ka mullu kutsus riigipea Vabariigi aastavõtule ligi 800 inimest. Riigi sünnipäevakontserdi lavastas mullu Ain Mäeots ja muusikajuht oli Vaiko Eplik.

Aastal 2007 toimus vabariigi aastapäeva kontsert ja vastuvõtt Tartus, 2008. aastal oli kaitseväe paraad Pärnus ja vastuvõtt Tallinnas, 2009. aastal kaitseväe paraad Narvas ja vastuvõtt Jõhvis, 2010. aastal oli vastuvõtt Tartus ja tunamullu Tallinnas.