EESTI UUDISED BNS

Seitsme aastaga on lahkunud üle kahe korra rohkem naisi kui mehi

Pilt on illustratiivneSeitsme aastaga on Eestist 4661 mehe kõrval lahkunud 10 777 naist, kirjutab Postimees.

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask märkis, et rahvaloenduse perioodil vähenes märkimisväärselt 15-19-aastaste naiste arv, mis tähendab, et sünnitusikka jõuab järjest vähem naisi.

Suurim väljaränne on olnud vanusegrupis 25-34. Võrreldes 2007. aastaga on Eestis jäänud 15-19-aastaseid naisi vähemaks 33 protsenti ja võrreldes 2011. aastaga on naisi jäänud vähemaks 10 protsenti.

Kase sõnul on naiste arvu vähenemine tingitud väljarändest, mille üks põhjuseid on tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis sunnib inimesi tööd otsima välismaal.

Statistika kohaselt liikusid naised Eestist valdavalt Iirimaale, Saksamaale, Soome, Suurbritanniasse, Venemaale ja Ameerika Ühendriikidesse.

Rändesaldo on olnud kogu viimasel kümnendil negatiivne, kõige väiksem oli rahvastiku kadu väljarände tõttu aastatel 2007-2009. Mullu rändas aga Eestist välja 10 871 inimest, mis on 4657 inimest enam kui aasta varem. Samal ajal rändas Eestisse sisse 4416 inimest. Seega rändas Eestist mullu välja 6455 inimest enam kui siia sisenes.

Reformierakond soovib Kaja Kallast valimistel Viimsi esinumbriks

Reformierakond soovib seada sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel Viimsi piirkonna esinumbriks riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kallas ütles, et oleks nõus hea meelega kandideerima, kui täidetaks üks nõudmine – muudetakse seadust ja riigikogu liikmed lubatakse taas ka volikogudesse. Volikogus tegelikult tööle asumata lihtsalt erakonnale hääli püüdma Kallas minna ei kavatse.

Riigikogu liikmele seatud piirangut ei pea Kallas põhjendatuks. „Kui riigikogu liige saaks kuuluda omavalitsuse volikogusse, oleks ta paremini seotud oma piirkonnaga ning kohalik tasand oleks rohkem seotud riigitasandiga,” sõnas ta. „Volikogu tööd teevad kõik liikmed niikuinii ka praegu põhitöö kõrvalt,” lisas Kallas.

Reformierakond on selleteemalise seaduseelnõu algatamist läinud aasta lõpus arutanud, kuid Kallase sõnul mingit kindlat seisukohta ei ole. „Osa toetab, osa mitte. On oht muidugi, et võim koondub, aga riigikogu liikmeid on siiski ainult 101, volikogudes on liikmeid palju rohkem,” ütles ta.

Eelmisel sügisel ajakirjanduses peetud mõttemänge, et Kallas võiks olla Reformierakonna kandidaat Tallinna linnapea kohale, ei maksa tema kinnitusel tõsiselt võtta.

Kui idee lubada riigikogu liikmed taas omavalitsuste volikogudesse saab eelnõuks, vajab see ka koalitsioonipartneri toetust. Isamaa ja Res Publica riigikogu fraktsiooni juht Kaia Iva ütles, et see teema pole fraktsioonis jutuks tulnud. Tema sõnul on tegemist keerulise küsimusega, sest ühelt poolt viiksid riigikogu liikmed volikogudesse teadmisi ja kogemusi, teisalt aga on oluline ka kohaliku ja riigivõimu eraldatuse printsiip.

MES toetas kutseõppureid enam kui 100 000 euroga

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis eelmisel aastal õppetoetusi 250 maamajandusega seotud eriala õpilasele ja kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 102 077 euroga.

„Õppetoetust saavad taotleda need noored, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialadel ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama,“ ütles MES-i juhatuse liige Andres Vinni põllumajandusministeeriumi teatel. „Toetuse eesmärk on julgustada noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.“

Õppetoetuse saamiseks sõlmivad MES ja õpilane lepingu, mille järgi võtab taotleja kohustuse pärast õppeasutuse lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.

Lõppenud aastal maksti õppetoetust 10 Hiiumaa ametikooli, 42 Järvamaa kutsehariduskeskuse, 32 Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli, 19 Luua metsanduskooli, 57 Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli, 29 Põltsamaa ametikooli, 15 Pärnumaa kutsehariduskeskuse, 31 Räpina aianduskooli ja 15 Võrumaa kutsehariduskeskuse õpilasele.

Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab õppetoetusi Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste maksmist rahastatakse riigieelarvest ja sihtasutuse omavahenditest.

Alanud aastaks saab õppetoetuse taotlusi esitada alates 20. jaanuarist.

Salasigarettide smugeldaja ujus üle jäise Narva jõe

Piirivalvurid tabasid ööl vastu neljapäeva koostöös oma Vene kolleegidega salasigarettide smugeldamises kahtlustatava, kes pakaselisele ilmale vaatamata ujus üle Narva jõe.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni toimkond avastas kella 5 ajal Narva jõel Väikesaare juures, et keegi oli ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone ületanud. Rikkuja jõudis Vene Föderatsioonist Väikesaarele ning märgates seal piirivalvureid, ujus ta tagasi Vene poolele.

"Koheselt teavitati juhtumist ka naaberriigi piirivalvureid, kes pidasid kinni ebaseaduslikult piiri ületanud mehe. Rikkujaks osutus Narva elanik, 26-aastane Konstantin," ütles Ida prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Tund aega hiljem leidsid piirivalvurid Narva jõe äärest koti mehe riietega. Väikesaarelt avastati aga kuus kilesse pakitud kasti, milles oli Vene maksumärke kandvad 60 000 sigaretti. Leitud salakaup anti üle Ida maksu- ja tollikeskuse esindajale.

HM sõlmis omavalitsusjuhtidega riigigümnaasiumide loomise lepped

Minister Aaviksoo sõlmis omavalitsusjuhtidega koostöölepped riigigümnaasiumide loomiseks

Reedel, 18. jaanuaril allkirjastasid Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumis minister Jaak Aaviksoo ja kuus omavalitsusjuhti ühiste kavatsuste kokkulepped riigigümnaasiumide rajamiseks ja kaasrahastamiseks.

Koostöölepped sõlmisid minister Jaak Aaviksoo ning Valga linnapea Kalev Härk, Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar, Põlva linnapea Georg Pelisaar, Tartu abilinnapea Tiia Teppan, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Võru linnapea Jüri Kaver

Ühiste kavatsuste kokkulepped sõlmiti lähtudes omavalitsuste kavatsusest koostada koolivõrgu ümberkorraldamise kava, mis arvestab õpilaste arvu vähenemist ning tagab õpilastele kvaliteetse hariduse ning luua riigigümnaasium, et pakkuda uue õppekava nõuetele vastavat valikuterohket gümnaasiumiharidust. Haridus- ja Teadusministeerium soovib omavalitsusi selles toetada, sest ainult efektiivselt toimiv terviklik koolivõrk võimaldab igal üksikul koolil väärtustada õpilasi ja õpetajaid. Seniste riigigümnaasiumide moodustamine on toimunud hea koostöö tulemusena.

Kokkulepete kohaselt alustab ministeerium omavalitsustega läbirääkimisi selleks, et Põlvas, Tartus, Valgas, Pärnus, Võrus ja Jõhvi vallas alustaks riigigümnaasium tegevust hiljemalt 1. septembril 2015. Läbirääkimisi alustatakse arvestusega, et gümnaasiumihoonete ehitamiseks esitatakse taotlus toetuse saamiseks meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“, toetuse saamiseks tagab Haridus- ja Teadusministeerium ettenähtud omafinantseeri ngu ulatuses kaasfinantseeringu.

Põlvas, Valgas, Jõhvi vallas on siht on luua riigigümnaasium seniste üldhariduskoolide gümnaasiumiklasside ühendamisega üheks uut kvaliteeti pakkuvaks kooliks. Pärnus luuakse riigigümnaasium Pärnu Koidula Gümnaasiumi gümnaasiumiastme eraldamise teel eraldiseisvaks gümnaasiumiks, Võrus luuakse riigigümnaasium Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi gümnaasiumiastme eraldamise teel eraldiseisvaks gümnaasiumiks ja Tartus Tamme Gümnaasiumi gümnaasiumiastme eraldamise teel eraldiseisvaks gümnaasiumiks. Riigigümnaasiumides töötavad kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad, seal pakutakse vajalikul arvul õppesuundi ning piisavalt valikkursusi, mis annab õpilastele suurema võimaluse kujundada endale individuaalne õppekava. Gümnaasiumidele luuakse kaasaegsed, efektiivse ruumikasutusega ja madalate ülalpidamiskulude õppekompleksid.

The Economist: Eestis müüakse enim alkoholi elaniku kohta maailmas

Pilt on illustratiivneMaineka majandusajakirja The Economist välja antud statistikakogumiku järgi müüakse maailmas enim alkoholi elaniku kohta Eestis.

The Economisti jaanuari keskel ilmunud statistikakogumiku "Pocket World in Figures 2013" andmetel müüakse Eestis aastas 118,4 liitrit alkoholi elaniku kohta ja selle näitajaga on riik maailmas konkurentsitult esikohal.

Teist ja kolmandat kohta jagavad Soome ja Saksamaa, kus müüakse elaniku kohta alkoholi 99,5 liitrit alkoholi elaniku kohta aastas. Neljandal kohal on Austraalia 99,4 liitri ning viiendal kohal Tšehhi 95,8 liitriga.

The Economisti kogumikust ei selgu, millistest allikatest pärinevad andmed alkoholimüügi kohta ning millise metoodika järgi müüdud alkoholikogus arvestatud on.

Uuringufirma TNS Emor avaldas mullu mais Eesti alkoholituru analüüsi 2011. aasta kohta, mille järgi tarbisid Eesti elanikud aastas 12 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, 71,6 liitrit õlut, 15,1 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke ning 7,2 liitrit viinamarjaveini ja vermutit. Selle arvestuse järgi kujuneb aastaseks alkoholimüügi koguseks elaniku kohta 105,9 liitrit. Statistikast on maha arvestatud turistide kaasaostud ja kohapeal tarbimine.

TNS Emori andmetel ostsid Eestis 2011. aastal müüdud alkoholist absoluutalkoholi arvestuses ligi 28 protsenti turistid. Seega kujunes ühe Eesti elaniku arvestuslikuks absoluutalkoholi tarbimismahuks 10,6 liitrit, mis on umbes 11 protsendi võrra enam kui 2010. aastal.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel koostatud turu ülevaade tugineb statistikaameti, rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti andmetele, TNS Emori hinnavaatlustele ning Emori Agriseire uuringu raames tehtud kohalikku alkoholitarbimist ning turistide alkoholitarbimist ja alkoholi kaasaoste puudutavatele uuringutele.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD