Piirivalvurid tabasid ööl vastu neljapäeva koostöös oma Vene kolleegidega salasigarettide smugeldamises kahtlustatava, kes pakaselisele ilmale vaatamata ujus üle Narva jõe.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni toimkond avastas kella 5 ajal Narva jõel Väikesaare juures, et keegi oli ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone ületanud. Rikkuja jõudis Vene Föderatsioonist Väikesaarele ning märgates seal piirivalvureid, ujus ta tagasi Vene poolele.

"Koheselt teavitati juhtumist ka naaberriigi piirivalvureid, kes pidasid kinni ebaseaduslikult piiri ületanud mehe. Rikkujaks osutus Narva elanik, 26-aastane Konstantin," ütles Ida prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Tund aega hiljem leidsid piirivalvurid Narva jõe äärest koti mehe riietega. Väikesaarelt avastati aga kuus kilesse pakitud kasti, milles oli Vene maksumärke kandvad 60 000 sigaretti. Leitud salakaup anti üle Ida maksu- ja tollikeskuse esindajale.

Minister Aaviksoo sõlmis omavalitsusjuhtidega koostöölepped riigigümnaasiumide loomiseks

Reedel, 18. jaanuaril allkirjastasid Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumis minister Jaak Aaviksoo ja kuus omavalitsusjuhti ühiste kavatsuste kokkulepped riigigümnaasiumide rajamiseks ja kaasrahastamiseks.

Koostöölepped sõlmisid minister Jaak Aaviksoo ning Valga linnapea Kalev Härk, Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar, Põlva linnapea Georg Pelisaar, Tartu abilinnapea Tiia Teppan, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Võru linnapea Jüri Kaver

Ühiste kavatsuste kokkulepped sõlmiti lähtudes omavalitsuste kavatsusest koostada koolivõrgu ümberkorraldamise kava, mis arvestab õpilaste arvu vähenemist ning tagab õpilastele kvaliteetse hariduse ning luua riigigümnaasium, et pakkuda uue õppekava nõuetele vastavat valikuterohket gümnaasiumiharidust. Haridus- ja Teadusministeerium soovib omavalitsusi selles toetada, sest ainult efektiivselt toimiv terviklik koolivõrk võimaldab igal üksikul koolil väärtustada õpilasi ja õpetajaid. Seniste riigigümnaasiumide moodustamine on toimunud hea koostöö tulemusena.

Kokkulepete kohaselt alustab ministeerium omavalitsustega läbirääkimisi selleks, et Põlvas, Tartus, Valgas, Pärnus, Võrus ja Jõhvi vallas alustaks riigigümnaasium tegevust hiljemalt 1. septembril 2015. Läbirääkimisi alustatakse arvestusega, et gümnaasiumihoonete ehitamiseks esitatakse taotlus toetuse saamiseks meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“, toetuse saamiseks tagab Haridus- ja Teadusministeerium ettenähtud omafinantseeri ngu ulatuses kaasfinantseeringu.

Põlvas, Valgas, Jõhvi vallas on siht on luua riigigümnaasium seniste üldhariduskoolide gümnaasiumiklasside ühendamisega üheks uut kvaliteeti pakkuvaks kooliks. Pärnus luuakse riigigümnaasium Pärnu Koidula Gümnaasiumi gümnaasiumiastme eraldamise teel eraldiseisvaks gümnaasiumiks, Võrus luuakse riigigümnaasium Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi gümnaasiumiastme eraldamise teel eraldiseisvaks gümnaasiumiks ja Tartus Tamme Gümnaasiumi gümnaasiumiastme eraldamise teel eraldiseisvaks gümnaasiumiks. Riigigümnaasiumides töötavad kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad, seal pakutakse vajalikul arvul õppesuundi ning piisavalt valikkursusi, mis annab õpilastele suurema võimaluse kujundada endale individuaalne õppekava. Gümnaasiumidele luuakse kaasaegsed, efektiivse ruumikasutusega ja madalate ülalpidamiskulude õppekompleksid.

Maineka majandusajakirja The Economist välja antud statistikakogumiku järgi müüakse maailmas enim alkoholi elaniku kohta Eestis.

The Economisti jaanuari keskel ilmunud statistikakogumiku "Pocket World in Figures 2013" andmetel müüakse Eestis aastas 118,4 liitrit alkoholi elaniku kohta ja selle näitajaga on riik maailmas konkurentsitult esikohal.

Teist ja kolmandat kohta jagavad Soome ja Saksamaa, kus müüakse elaniku kohta alkoholi 99,5 liitrit alkoholi elaniku kohta aastas. Neljandal kohal on Austraalia 99,4 liitri ning viiendal kohal Tšehhi 95,8 liitriga.

The Economisti kogumikust ei selgu, millistest allikatest pärinevad andmed alkoholimüügi kohta ning millise metoodika järgi müüdud alkoholikogus arvestatud on.

Uuringufirma TNS Emor avaldas mullu mais Eesti alkoholituru analüüsi 2011. aasta kohta, mille järgi tarbisid Eesti elanikud aastas 12 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, 71,6 liitrit õlut, 15,1 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke ning 7,2 liitrit viinamarjaveini ja vermutit. Selle arvestuse järgi kujuneb aastaseks alkoholimüügi koguseks elaniku kohta 105,9 liitrit. Statistikast on maha arvestatud turistide kaasaostud ja kohapeal tarbimine.

TNS Emori andmetel ostsid Eestis 2011. aastal müüdud alkoholist absoluutalkoholi arvestuses ligi 28 protsenti turistid. Seega kujunes ühe Eesti elaniku arvestuslikuks absoluutalkoholi tarbimismahuks 10,6 liitrit, mis on umbes 11 protsendi võrra enam kui 2010. aastal.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel koostatud turu ülevaade tugineb statistikaameti, rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti andmetele, TNS Emori hinnavaatlustele ning Emori Agriseire uuringu raames tehtud kohalikku alkoholitarbimist ning turistide alkoholitarbimist ja alkoholi kaasaoste puudutavatele uuringutele.

Riigikohus kergendas neljapäevase otsusega veidi röövmõrva ja mitme teise kuriteo eest pikaks ajaks vangi mõistetud Alo Raagmaa süükoormat, kuid talle määratud karistust ei muutnud.

Kui alama astme kohtud olid mõistnud 22-aastase Raagmaa süüdi röövmõrvas, tapmiskatses, relvastatud röövimises, varguses, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, arvutikelmuses ning asja rikkumises ning hävitamises, siis riigikohus mõistis noormehe tapmiskatses ja arvutikelmuses õigeks.

7. Kaitsja kassatsioonis leitakse, et kohtud on A. Raagmaad KarS § 113 - § 221 lg-te 1 ja 2 järgi süüdi tunnistades kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kuna puudub KarS § 221 lg-s 2 nõutav lisategu, mis viitaks enamale, kui üksnes kuritegelikule plaanile.

Tapmiskatse süüdistust vaagides märkis riigikohtu kolleegium et karistusseadustiku kohaselt vastutab isik kuriteole kihutamise katse eest üksnes juhul, kui vähemalt üks selle osapooltest teeb täiendava teo eesmärgiga soodustada kuriteo toimepanemise alustamist. "Tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga, et karistusseadustiku kohaselt ei piisa isikule kuriteole kihutamise katse omistamiseks üksnes teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole kallutamisest. Nõutav on täiendava teo toimepanek, mis soodustab kuriteo toimepanemise alustamist," märkis riigikohus.

Kolleegiumi kinnitusel ei ole süüdistuses kirjeldatud ega kohtute poolt tuvastatud ühtegi Raagmaa või temaga suhtluses olnud isiku täiendavat tegu, mis lisanduks Raagmaa kihutamisteole.

Arvutikelmuse puhul leidis riigikohus, et see tegu on juba kirjeldatud röövimisepisoodis ja eraldi süüdimõistmine röövitud pangakaartide kasutamise osas arvutikelmuse paragrahvi järgi pole õigustatud.

Muus osas jättis riigikohus varasemad kohtulahendid jõusse, samuti ei muutnud kõrgem kohtuaste Raagmaale mõistetud karistust.

Pärnu maakohus karistas mullu veebruaris Alo Raagmaad röövmõrva, tapmiskatse, relvastatud röövimise, varguse, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, arvutikelmuse ning asja rikkumise ning hävitamise eest 14-aastase vangistusega, määratles talle prokuröri nõutust kahe aasta võrra lühema karistuse. Kannatanute kasuks ja kohtukulude katteks mõistis kohus Raagmaalt välja kokku pisut üle 11 000 euro.

Pärnu maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni nii süüdistatav kui tema kaitsja, milles taotlesid Raagmaa süüditunnistamist kergemates kuritegudes ning talle kergema karistuse mõistmist. Tallinna ringkonnakohus jättis tänavu juuni lõpus maakohtu otsuse siiski muutmata.

Eeluurimisel kogutud andmetel tungis kärbikuga relvastatud ja nägu rätikuga varjanud 22-aastane Raagmaa tunamullu 10. veebruaril Surjus talumajja, et sealt väärtuslikumat kraami röövida. Raagmaa sattus aga vastamisi 75-aastase taluperemehega, kelle ta kärbikust maha lasi. Seejärel võttis Raagmaa talust kaasa ohvri rahakoti koos dokumentide, raha, pangakaardi ning PIN-koodiga, erinevaid kuldesemeid ja jahipüssi koos laskemoonaga. Kuriteo jälgede varjamiseks süütas Raagmaa süüdistuse kohaselt maja põlema. Samal ja järgneval päeval võttis ta röövitud pangakaardiga korduvalt välja sularaha kokku üle 1100 euro.

Lisaks süüdistab Lääne ringkonnaprokuratuur noormeest 2010. aasta aprillis Pärnus ühelt naiselt käekoti röövimises ja varastatud pangakaartidega raha väljavõtmises, millega ta tekitas kannatanule kokku 3300 kroonise kahju. 2010. aasta juulis süütas aga Raagmaa süüdistuse kohaselt põlema Surju vallas asuva saunakompleksi, mis suures osas hävis. Varaline kahju ulatus 160.000 kroonini.

2010. aasta jaanuaris tungis Raagmaa eeluurimisandmetel Surju vallas ühte garaaži ning varastas auto kütusepaagist 20 liitrit bensiini. Samuti varastas ta möödunud aastal ühele ettevõttele kuuluvatest kütusepaakidest 300 liitrit diislikütust ja valas varguse käigus maha 20 liitrit hüdroõli, millega tekitas kannatanule kokku ligi 250 euro ulatuses kahju.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Raagmaa süüdistuse röövmõrvas, tapmiskatses, relvastatud röövimises, varguses, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, arvutikelmuses ja asja rikkumises ning hävitamises.