Eesti perekonnaseisuasutused registreerisid detsembris kokku 1008 sündi ja 1354 surma, seega ületas surmade arv sündide arvu 346 võrra.

Uutest ilmakodanikest 505 olid poisid ja 503 tüdrukud. Kaksikuid sündis 19 paari, neist seitse paari poisse ja seitse paari tüdrukuid, segapaare oli viis, teatas siseministeerium BNS-ile.

Eelmisel kuul registreeriti Tallinnas 353, Tartumaal 121, Harjumaal 123, Ida-Virumaal 98, Pärnumaal 59, Viljandimaal 27, Lääne-Virumaal 50, Põlvamaal 19, Raplamaal 26, Valgamaal 19, Jõgevamaal 17, Järvamaal 13, Saaremaal 32, Läänemaal 14, Võrumaal 33 ning Hiiumaal nelja lapse sünd.

Detsembris olid populaarsemad eesnimed poistele 14 korral pandud Rasmus, kaheksal korral pandud Martin ning seitsmel korral pandud Timur. Tüdrukutele pandi enim ehk 12 korral nimeks Sofia, üheksal korral Anna ja kuuel korral Arina.

Abielusid sõlmiti detsembris 584 ehk 260 võrra rohkem kui novembris ja lahutati 228 abielu.

Regionaalminister andis oma käskkirjaga uue nime 24 ja maavalitsused 71 inimesele, neist eesnime üheksale, perekonnanime 81 ning ees- ja perekonnanime viiele inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 62 naist ja 33 meest.

Eelmisel aastal samal perioodil sündis 1084 last, suri 1273 inimest, sõlmiti 419 ning lahutati 264 abielu.

Rahandusministeeriumi andmetel ületas eelmise aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga kohaliku omavalitsuse võlakoormuse 60 protsendi piirmäära kokku 16 kohalikku omavalitsust.

Suurima võlakoormusega oli mullu septembri lõpuks Pärnu maakonna Vändra alev, mille võlakoomus oli 187 protsenti eelarvest. Vändra alevile järgnesid võlakoormuse alusel Harju maakonnas asuvad Kiili vald 118-protsendilise, Loksa linn 113-protsendilise ning Viimsi vald 105-protsendilise võlakoormusega. Pärnu linna võlakoormus oli 65 protsenti eelarvest.

Üle 60-protsendilise võlakoormusega olid veel Harju maakonna omavalitsustest Keila vald, Ida-Viru maakonnas Avinurme vald, Järva maakonnas Paide linn, Lääne maakonnas Risti vald, Viljandi maakonnas Kõpu vald ja Pärsti vald, Võru maakonnas Mõniste vald, Tartu maakonnas Rõngu vald, Nõo vald ja Tartu vald ning Saare maakonnas Kuressaare linn.

Kõigi Valga, Rapla, Põlva, Lääne-Viru, Jõgeva ja Hiiu maakonna omavalitsuste võlakoormus jäi mullu kolmanda kvartali lõpus lubatud 60 protsendile alla.

Tallinna võlakoormus suhtena eelarvesse oli mullu kolmanda kvartali lõpus 45 protsenti, Tartu linnal 40 protsenti ning Narva linnal 14 protsenti.

Rahandusministeeriumi teatel on tegemist eelmise aasta kolmanda kvartali lõpu seisu andmetega, mis on arvestatud suhtena eelarvesse, mitte suhtena reaalselt laekunud tuludesse, nagu ametlik netovõlakoormuse mõiste ette näeb. Lisaks ei pruugi aasta jooksul tehtavad vahekokkuvõtted kajastada finantstehinguid, mis samuti mõjutavad netovõlakoormuse väärtust.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse järgi kehtib praegu kohalikele omavalitsustele 60-protsendilise võlakoormuse piirang. Möödunud aasta lõpus võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, millega pikendati omavalitsustele kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut 2016. aasta lõpuni.

Vastavalt riigi eelarvestrateegias aastateks 2013–2016 sätestatud põhimõtetele ei tohi üle 60-protsendilise netovõlakoormusega omavalitsus võtta ühtegi täiendavat võlakohustust, kuid võib neid refinantseerida või võtta maksepuhkust.

Postiljonina esinedes eakatelt inimestelt raha välja pettev kelm jätkas möödunud nädala lõpus Ida-Virumaal tegevust.

Esmalt läks seni tabamata mees 10. jaanuaril kella 13 ajal Sillamäel Viru puiesteel elava naise juurde, kellele väitis, et on postiljon ja tõi naisele 100 eurot pensionilisa. Noormees andis naisele 200-eurose võltskupüüri ja soovis 100 eurot tagasi saada. Seda kannatanu ka tegi, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Pool tundi hiljem oli kelm samal tänaval juba teise naispensionäri koduukse taga. Seekord väitis ta, et ta maksis korteriüüri eest 50 eurot rohkem. Seejärel andis noormees naisele võltsitud 200-eurose rahatähe ja soovis tagasi saada 150 eurot. Sularaha puudumise tõttu lahkus noormees korterist raha saamata.

Kella 14 ajal oli kelm jõudnud Tškalovi tänavale, kus esitles end korteriperenaisele postimehena, kes tõi pensioniraha. Noormees andis naisele võltsitud 200-eurose rahatähe, millest soovis tagasi saada 100 eurot. Seda kannatanu ka tegi.

Sarnaseid kelmusi on Ida-Virumaal esinenud ka varem.

Presidendi kantselei kinnitusel tegi president Toomas Hendrik Ilves Kaitseliidule ettepaneku korraldada tänavu Võidupüha paraad Haapsalus.

Kaitseliidu pressiesindaja Tanel Rütmani sõnul tõstab Haapsalus korraldatav paraad kesksele kohale väärtused ja traditsioonid. "Tänavune aasta on Eeesti Vabariigi 95. juubeliaasta ning Kaitseliit kui Eesti vanim ja ka suurim riigikaitseorganisatsioon peegeldab just neid väärtusi, tänu millele meil oma riik on: need on omaalgatus, aktiivsus ja isamaa-armastus," ütles Rütman BNS-ile.

Mullu toimus Võidupüha paraad Pärnus.

Kaitseliidu korraldatavad südasuvised Võidupüha paraadid said alguse 1934. aastal. Võidupüha paraadide taaskorraldamise idee käis 1992. aastal välja president Lennart Meri ning samal aastal rivistusid Eesti kaitsjad üles Tallinnas Kadrioru lossi esisel.

Ka 1993. aastal tähistati Võidupüha Tallinnas, seejärel Tartus, Pärnus, Narvas, Võrus ja Viljandis. 1999. aastal toimus paraadValgas, 2000. aastal Haapsalus, siis taas Pärnus, Põlvas, Jõhvis ja Rakveres. 2005. aasta paraadi sai nautida Paides, järgmisel aastal toimus üritus mereparaadina Saaremaal Küdema lahes ning 2007. aastal Raplas.

2008. aastal korraldas Kaitseliit presidendi ettepanekul Võidupüha paraadi Tallinnas, 2009. aastal Jõgeval, 2010. aastal Viljandis ja tunamullu Tartus.