Tehnilise järelevalve ameti (TJA) menetluse käigus selgus, et Võru Rimi kaupluse ripplae varingu põhjustas jõulukaunistuste raskusest tingitud ülekoormus.

TJA on omanikule teinud ettekirjutuse algupärase ripplae eemaldamiseks täies ulatuses, uue ripplae ehitamise tööprojekti koostamiseks ja projektile vastava uue ripplae ehitamiseks, ütles TJA pressiesindaja BNS-ile.

Võru Rimi  kaupluse ripplagi varises alla 24. novembri pärastlõunal. Rimi  pressiesindaja Katrin Bats ütles Õhtulehele, et õnnetus juhtus, kui kaupluse töötajad riputasid ripplae külge jõulukaunistusi. Varingu tagajärjel keegi vigastada ei saanud.

Sotsiaalministeeriumi detsembri alguses esitletud alkoholipoliitika rohelisele raamatule laekus tähtajaks kokku 26 arvamusavaldust.

Enamus arvamustest sisaldas enam kui ühte ettepanekut ja kommentaari, ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Triinu Täht BNS-ile. Ettepanekuid tegid nii eraisikud kui organisatsioonid. "Organisatsioonidest olid esindatud nii tervise eest seisjad – arstide liit, Terve Eesti Sihtasutus ja Eesti Tervise Fond, kui ka erasektor – kaupmeeste liit ja alkoholitootjad," ütles Täht.

"Eraisikutelt tulnud ettepanekute hulgas oli mitmeid huvitavaid ja täiesti konkreetseid ideid, näiteks idee, et kaubandusasutused võiksid väljastada selliseid kinkekaarte, millega alkoholi ja tubaka eest maksta ei saa," selgitas Täht. "Nimetatud idee edastasime kaupmeeste liidule, kuna idee elluviimine on eelkõige kaupmeeste võimuses," lisas ta.

Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud. Mullu tarbiti Eestis elaniku kohta 10,2 liitrit absoluutset alkoholi aastas. Erinevatel metoodikatel põhinevate arvestuste kohaselt põhjustas alkohol otsest majanduskahju terviserikete ja kuritegevuse näol 1,6-2,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, millele lisanduvad peredele ja ühiskonnale põhjustatud kahjud.

Kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mida iseloomustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimine, seetõttu on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel suur. Samuti on Eestile iseloomulik alkoholi tarbimise laialdane levik noorte hulgas, millel on tõsised tagajärjed rahva tervisele ning ühiskonna arenguvõimele.

Alkoholipoliitika  eesmärk on vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju, tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta elukeskkond kõigi inimeste jaoks turvalisemaks. Selleks tuleb rohelise raamatu kohaselt vähendada kogutarbimist ning pöörata eraldi tähelepanu suurimat kahju põhjustavatele valdkondadele, nagu noorte alkoholitarbimine, alkoholitarbimisest tulenevad õnnetused, kuritegevus ja vägivald ning kroonilised haigused.

Suitsetamise levimusmäär Eesti noorte hulgas on endiselt üks Euroopa Liidu kõrgemaid ja seega on just laste ja noorte naiste tervisekahjud seoses tubaka tarbimisega kasvanud.

Täiskasvanute seas on suitsetajaid 34,2 protsenti, igapäevasuitsetajaid 26,2 ja noorte hulgas 5,7 protsenti. Igapäevasuitsetajate osakaal, mis ulatub Eestis 26,2 protsendini, on suhteliselt sarnane Euroopa Liidu riikide keskmisega, milleks on 25,6 protsenti. Samas on suitsetamisega seotud surmade 25-protsendine osakaal Eestis nii vanade kui ka uute Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes suurem. Nimelt on vanades EL-i riikides suitsetamisega seotud surmade osakaal 21 ja uutes liikmesriikides 23,5 protsenti.

Välgudetektorite võrgustik registreeris mullu Eestis kokku 76 354 pilv-maa välgulööki, mis on lähedane viimaste aastate keskmisele.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel oli aastatel 2005-2012 keskmiselt 73 000 pilv-maa välku aastas. Sarnane oli äikeseline aktiivsus aastatel 2007 ja 2009. Mullusest palju vähem lõi välku aastail 2005, 2006, 2008, palju rohkem aga aastatel 2010 ja 2011.

Kõige äikeselisem kuu oli mullu juuli, mis oli ühtlasi ka kõige soojem suvekuu. Juulis registreeriti üle 52 000 pilv-maa välgu ehk enam kui 63 protsenti välkude aastasest koguarvust. Augustis oli 11 000 ning septembris 6400 pilv-maa välku. Tavatult madal oli äikeseline aktiivsus mais ja juunis. Need kaks kuud andsid kokku vaid kaheksa protsenti kõigist aasta välgulöökidest.

Äikesehooaeg algas üksikute nõrkade äikestega aprillis nagu tavaliselt. Esimene nõrk äike registreeriti Sõrvest edelas 13. aprillil. Lääne-Eestis oli nõrka äikest paiguti 22. aprillil. Veidi tugevam äike liikus üle Valga-, Võru- ja Põlvamaa 29. aprilli öösel ning varahommikul.

Mais oli kõige enam välgulööke 21. kuupäeval. Raplamaal, Võrumaal ning Saaremaal registreeriti siis ühtekokku 2198 pilv-maa välku. See annab 2012. aasta kõige äikeselisemate päevade edetabelis üheksanda koha.

Juunis lõi kõige rohkem välku 15., 26. ja 27. kuupäeval, kuid ka siis jäi ööpäevane löökide arv 300-1000 piiresse.

Tõeliselt tugevad äikesed esinesid juuli algul ning lõpus. Kuumas niiskes õhumassis arenesid 7. juulil väga võimsad äikesepilved Saaremaal, Hiiumaal ning Mandri-Eesti lääneosas. Mitu tugevat äikeselainet liikus üle Läänemaa, kus Lääne-Nigula ilmajaam mõõtis samal päeval rekordilise 102,5 millimeetrit sademeid. Välgulöökide koguarv 11 770 annab 7. juulile 2012. aasta äikeseliste päevade edetabelis teise koha.

Möödunud suve tugevaimad äikesed esinesid 28.- 30. juulini. Juba 28. juuli õhtul esines läänesaartel ning Loode-Eestis tugevaid äikeseid. Rekordiliseks kujunes 29. juuli, kui registreeriti kokku 20 321 pilv-maa välku, mis on 2012. aasta ööpäeva rekord. Õhtutundidel üle Lääne-Eesti saarte levinud eriti võimsa äikesetormiga on seotud ka Vilsandil mõõdetud 2012. aasta Eesti maksimaalne tuulekiirus 32,3 m/s. Samal kuupäeval mõõdeti Narva-Jõesuus ühtlasi 2012 suve soojarekord 33,4 kraadi. Eesti idapoolses osas jätkusid taanduvas kuumas niiskes õhumassis tugevad äikesed veel 30. juuli pärastlõunal, kui Jõgevamaal Põltsamaa vallas Umbusi kandis esines ka suve tugevaim tornaado.

Üldse oli 28.- 30. juulini Eesti piirkonnas ligi 30 tuhat pilv-maa välgulööki ehk üle 39 protsendi kogu 2012. aasta jooksul registreeritud välkudest.

Augustis olid üldiselt ülekaalus hajusad ning suhteliselt nõrgad äikesed. Tugevam äikeselaine esines siiski 6.- 7. augustil, kui registreeriti ühtekokku 6132 pilv-maa lööki. Need äikesed liikusid üle Eesti lääne- ja põhjaosa. Eelnenud aastatest märksa rohkem lõi välku septembris. Tugevaim äikesetorm 12. septembri õhtul siiski vaid riivas Eestist, mõjutades vaid Võrumaa, Põlvamaa ning Tartumaa idaosa.

Äikesehooaeg lõppes nõrkade äikestega oktoobris nagu tavaliselt. Hooaja viimased äikesed kujunesid 26.- 28. oktoobril mere kohal. Õhumass oli siis juba talvine ning äikesepilved arenesid sooja merevee kohale voolanud külmas õhus.

Aasta kokkuvõttes oli välgulöökide ruumiline jaotus Eestis mullu üsna tavatu - suurim äikeseline aktiivsus koondus Lääne- ning Loode-Eestisse. Seal registreeriti kohati üle kolme pilv-maa välgu ruutkilomeetri kohta aastas. Pikaajalise keskmisena äikeserohked piirkonnad nagu Pärnumaa ja Kesk- ning Kirde-Eesti olid möödunud suvel kõige väiksema välgulöökide sagedusega.

Kolmapäeval riigikogu infotunnis küsimustele vastuseid andes ütles peaminister Andrus Ansip, et praegu puudub korralik plaan riigile kuuluva lennufirma Estonian Airi päästmiseks.

"Meil ei ole praegu olemas ka väga korralikku plaani A ja kui pole plaani A, siis ei ole meil mõtet loota, et kellelgi on olemas plaan B, C, D ja E juhuks, kui plaan A ei realiseeru," ütles minister vastates Keskerakonna fraktsiooni liikme Aivar Riisalu küsimusele, kas Eestil on alternatiivne plaan ka juhuks, kui Euroopa Komisjon peaks tunnistama Estonian Airile antava laenu riigiabi reeglite vastaseks.

Praegust plaani Estonian Airi majandusraskustest päästmiseks hindas Ansip võrdlemisi hapraks ja sõltuvaks suuresti Euroopa Komisjoni vastavast otsusest riigiabi seaduslikkuse kohta. Euroopa Komisjon annab loa lennundusettevõtte restruktureerimise puhul abistamiseks ainult ühe korra, selgitas Ansip. "Selleks et Euroopa Komisjon saaks olla veendunud, et üks kord jääb tõepoolest ainsaks korraks, peab olema väga korralik äriplaan," ütles ta. "Praegu sellist äriplaani, millega veenda Euroopa Komisjoni, pole meil olemas."

Küsimusele valitsuse poliitilise vastutuse kohta Estonian Airi hetkeseisus, vastas peaminister, et Estonian Air ei ole olnud kunagi korralik kasumit teeniv ettevõte ning seda on pidevalt tulnud toetada täiendavate kapitalisüstidega ja erinevate laenudega.

Samuti lükkas Ansip ümber kahtlused, et lennufirma võiks minna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvusest rahandusministeeriumi haldusalasse, sest sellised muudatused ei tuleks kuidagi kasuks lennufirma olukorra üldiseks parandamiseks.