Põlvamaal Räpina linnas hukkus teisipäeva hommikul tulekahjus vingumürgituse saanud mees.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse andmetel sai häirekeskus teisipäeval kell 10.02 teate suitsu täis korterist ja hõõguvast põrandast Räpina linnas Põllu tänavas asuvas korteris.

Päästjate sündmuskohale jõudes oli korterist välja toodud vingu sisse hinganud keskealine mees, keda kiirabitöötajatel päästa ei õnnestunud. Korteris suitses tugitool ja selle ees põles väikeses ulatuses põrand.

Päästjad kustutasid põranda ja tugitooli ning tuulutasid korteri. Laes olnud suitsuanduris puudus patarei.

Menetlusinspektori sõnade kohaselt oli õnnetuse põhjuseks hooletu suitsetamine.

Sellel aastal on tulekahjudes hukkunud 11 inimest, enamikul juhtudel on õnnetuse põhjustanud hooletu suitsetamine.

Kütusemüüjad Neste ja Statoil Fuel & Retail tõstsid teisipäeva hommikul mootoribensiinide hindu 1,5 sendi võrra ja diislikütuse hinda ühe sendi võrra.

Neste ja Statoili automaatjaamades maksab hinnatõusu järel bensiini 95 liiter 1,374 eurot, bensiini 98 liiter 1,414 eurot liiter ja diislikütuse liiter 1,389 eurot.

Statoili kett järgnes teisipäeva hommikul pärast kella üheksat Neste Eesti hommikusele hinnatõusule, ütles Statoil Fuel & Retail Eesti kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts BNS-ile.

Ülemöödunud nädala reede keskpäevaga on mootorikütuste hinnad tõusnud 2,5 sendi võrra.

Kõigis Statoili automaatjaamades kehtivad ettevõtte andmeil praegu ühesugused hinnad.

Välisminister Urmas Paeti sõnul süveneb humanitaarkriis Süürias kiiresti ning rahvusvahelisel kogukonnal tuleb senisest veelgi enam pöörata tähelepanu pagulaste toetamisele.

Olukorda Süürias arutasid Euroopa Liidu välisministrid Brüsselis, teatas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

„Humanitaarolukord Süürias halveneb, ÜRO andmetel vajab hetkel ligikaudu neli miljonit inimest kiireloomulist humanitaarabi,“ lausus Paet. „Peame töötama võimaluste loomise nimel, mis inimesi praktiliselt aitaksid,“ rääkis ta.

Süüria konfliktis on hukkunud üle 60 000 inimese, pagulasi on ÜRO andmetel Süüria naaberriikides Iraagis, Jordaanias, Liibanonis, Türgis ja Egiptuses kokku juba üle 775 000 ning konflikti jätkudes suureneb see arv veelgi, võides lähikuudel jõuda 1,1 miljonini. „Pagulaste abistamine ja vägivalla lõpetamine Süürias on esmatähtis,“ rõhutas ta.

Suurem osa Süüria pagulastest on naised ja lapsed, lapsi on neist umbes pooled ning kriisi jätkudes võib Süüria kaotada terve põlvkonna, kuna lapsed jäävad ilma lapsepõlvest. „Eesti lubas jaanuari lõpus Kuveidis toimunud rahvusvahelisel abikonverentsil Süüria sõjapõgenike olukorra leevendamiseks panustada kokku 300 000 euroga, millest 100 000 eurot oleme Süüria pagulaste toetuseks Jordaanias juba üle kandnud ning 100 000 eurot eraldame UNICEF-i kaudu Süüria pagulaste haridustee jätkamiseks Liibanonis,“ rääkis Paet.

„Seni oleme veel toetanud Süüria pagulasi Jordaanias 50 000 euroga ja Türgis 70 000 euroga ning eraldanud ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Süüria hädaabi sihtfondile 50 000 eurot ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele 50 000 eurot Süüria kriisis kannatanute abistamiseks,“ märkis ta. „Ettevalmistamisel on päästemeeskonna liikmete võimalik saatmine humanitaarabimissioonile Jordaanias asuvasse Za’atri pagulaslaagrisse,“ lisas välisminister.

Tema sõnul on vägivalla lõppemiseks oluline jõuda vaherahu sõlmimise ning üleminekuvalitsuse moodustamiseni Süürias. „Mõistame jätkuvalt tugevalt hukka Süüria režiimi sõjalised rünnakud oma rahva vastu, inimõiguste rängad rikkumised ei tohi jääda karistamata ning toimepanijad tuleb võtta vastutusele,“ ütles ta.

Kui eelmise aasta suvel registreeriti ühes kuus autoregistrikeskuses üle 30 elektriauto, siis sügisest on see number kiiresti vähenenud ning jaanuaris registreeriti vaid üks Nissan Leaf, kirjutab Postimees.

Elmo programmi raames elektriautode ostuks toetusi jagava Kredexi elektromobiilsuse programmi juht Jarmo Tuisk tõdeb, et jaanuaris oli tõepoolest ka toetuse taotluste arv väike, kuid sellest ei maksaks teha elektrisuksude populaarsuse kahanemise kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. Veebruaris on laekunud Kredexisse juba üle 20 toetuse avalduse.

"Kuude lõikes on erinevused suured ja talvel on huvi väiksem. Mida suve poole, seda suuremaks läheb ka huvi elektriautode vastu," lausus Tuisk, märkides, et suurem mudelivalik tooks ühtlasi kaasa huviliste arvu kasvu. Kui algul tuli leppida vaid tillukese autoga, mis kannab kas Mitsubishi, Citroëni või Peugeot’ nime, siis Nissan Leafi tulek on valikut parandanud. Sügisel peaks valikusse lisanduma ka Renault’ Fluence’i elektriversioon.

Kredexile on esitatud 125 elektriautode toetuse saamise avaldust. Neist üle poole on juriidilistelt isikutelt ehk ei pea paika arvamus, justkui oleks ainsad elektriautode soetajad omavalitsused, kelle sotsiaaltöötajad peaksid riigi ja Mitsubishi vahel sõlmitud CO2 kvoodimüügilepingu tulemusena vurama ringi tillukeste elektriautodega. Tuisu kinnitusel on mitmed ettevõtted soetanud elektriautod ametiautodeks.

Euroopa Komisjon tahab alternatiivkütustel liikuvate autode müüki edendada ning kavandab selleks alternatiivkütuse tanklate rajamist, mille projekteerimine ja kasutamine tugineks ühtsetele standarditele. Eestis kasutatav standard ühtseks pakutud standardile ei vasta. Samuti on 2020. aasta eesmärgiks seatud 12 000 nutikate mõõdikutega varustatud laadimispunkti rajamise plaan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni talituse peaspetsialisti Kristiina Kitsiku sõnul praegust autode arvu silmas pidades ebamõistlik.