EESTI UUDISED BNS

Statistikaameti andmetel oskavad eestlased võõrkeeli oluliselt paremini kui Eestis elavad mitte-eestlased.

15-74-aastastest eestlastest oskas mullu ainult oma emakeelt 5,9 protsenti, mitte-eestlaste seas oli vaid emakeele oskajaid aga 24,8 protsenti, selgub teisipäeval avalikustatud statistikaameti 2012. aasta keeleoskuse andmetest.

Nelja või enamat võõrkeelt oskas mullu seitse protsenti eestlastest ja 2,1 protsenti mitte-eestlastest. Kolme võõrkeelt oskas 21,8 protsenti eestlastest ja 8,7 protsenti mitte-eestlastest. Kahte võõrkeelt oskas 35,1 protsenti eestlastest ja 34,3 protsenti mitte-eestlastest.

Ainult ühe võõrkeele oskajaid on mitte-eestlaste seas rohkem kui eestlaste hulgas. Mullu oskas ühte võõrkeelt 29,3 protsenti eestlastest ja 30 protsenti mitte-eestlastest.

Statistikaameti andmetel oskas mullu Eestis nelja või enamat võõrkeelt 55 900 inimest, mida on 3200 inimese võrra enam kui aasta varem. 15-74-aastastest Eesti elanikest oskab nelja või enamat võõrkeelt 55 900 inimest ehk 5,5 protsenti, kolme võõrkeelt 180 800 inimest ehk 17,6 protsenti, kahte võõrkeelt 363 300 inimest ehk 35,5 protsenti ning ühte võõrkeelt 302 700 inimest ehk 30,2 protsenti elanikest. Ainult emakeelt oskas mullu 121 600 inimest ehk 11,9 protsenti Eesti 15-74-aastastest inimestest.

2011. aastal oskas nelja või enamat võõrkeelt 52 700 inimest ehk 5,1 protsenti, kolme võõrkeelt 178 300 inimest ehk 17,3 protsenti, kahte võõrkeelt 368 900 inimest ehk 35,8 protsenti ning ühte võõrkeelt 307 700 inimest ehk 30,2 protsenti 15-74-aastastest elanikest. Ainult emakeelt oskas 2011. aastal 122 200 inimest ehk 11,3 protsenti 15-74-aastastest Eesti elanikest. Statistikaameti andmetest selgub, et selles vanuserühmas on ainult oma emakeelt oskavate inimeste osakaal aastaga 0,3 protsendipunkti võrra kasvanud.

Statistikaameti andmetel oskavad naised rohkem võõrkeeli kui mehed. Nelja või enamat võõrkeelt oskas mullu 5,9 protsenti naistest ja 4,9 protsenti meestest. Kolme võõrkeelt oskas mullu 17,8 protsenti naistest ja 17,4 protsenti meestest. Kahte võõrkeelt oskas mullu 35,7 protsenti naistest ja 35,3 protsenti meestest. Meeste osakaal oli suurem vaid ühe võõrkeele oskajate seas, statistikaameti andmetel oskas mullu ühte võõrkeelt 28,9 protsenti naistest ja 30,2 protsenti meestest. Ainult oma emakeelt oskas mullu 11,6 protsenti naistest ja 12,2 protsenti meestest.

Põlvamaal Räpina linnas hukkus teisipäeva hommikul tulekahjus vingumürgituse saanud mees.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse andmetel sai häirekeskus teisipäeval kell 10.02 teate suitsu täis korterist ja hõõguvast põrandast Räpina linnas Põllu tänavas asuvas korteris.

Päästjate sündmuskohale jõudes oli korterist välja toodud vingu sisse hinganud keskealine mees, keda kiirabitöötajatel päästa ei õnnestunud. Korteris suitses tugitool ja selle ees põles väikeses ulatuses põrand.

Päästjad kustutasid põranda ja tugitooli ning tuulutasid korteri. Laes olnud suitsuanduris puudus patarei.

Menetlusinspektori sõnade kohaselt oli õnnetuse põhjuseks hooletu suitsetamine.

Sellel aastal on tulekahjudes hukkunud 11 inimest, enamikul juhtudel on õnnetuse põhjustanud hooletu suitsetamine.

Kütusemüüjad Neste ja Statoil Fuel & Retail tõstsid teisipäeva hommikul mootoribensiinide hindu 1,5 sendi võrra ja diislikütuse hinda ühe sendi võrra.

Neste ja Statoili automaatjaamades maksab hinnatõusu järel bensiini 95 liiter 1,374 eurot, bensiini 98 liiter 1,414 eurot liiter ja diislikütuse liiter 1,389 eurot.

Statoili kett järgnes teisipäeva hommikul pärast kella üheksat Neste Eesti hommikusele hinnatõusule, ütles Statoil Fuel & Retail Eesti kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts BNS-ile.

Ülemöödunud nädala reede keskpäevaga on mootorikütuste hinnad tõusnud 2,5 sendi võrra.

Kõigis Statoili automaatjaamades kehtivad ettevõtte andmeil praegu ühesugused hinnad.

Välisminister Urmas Paeti sõnul süveneb humanitaarkriis Süürias kiiresti ning rahvusvahelisel kogukonnal tuleb senisest veelgi enam pöörata tähelepanu pagulaste toetamisele.

Olukorda Süürias arutasid Euroopa Liidu välisministrid Brüsselis, teatas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

„Humanitaarolukord Süürias halveneb, ÜRO andmetel vajab hetkel ligikaudu neli miljonit inimest kiireloomulist humanitaarabi,“ lausus Paet. „Peame töötama võimaluste loomise nimel, mis inimesi praktiliselt aitaksid,“ rääkis ta.

Süüria konfliktis on hukkunud üle 60 000 inimese, pagulasi on ÜRO andmetel Süüria naaberriikides Iraagis, Jordaanias, Liibanonis, Türgis ja Egiptuses kokku juba üle 775 000 ning konflikti jätkudes suureneb see arv veelgi, võides lähikuudel jõuda 1,1 miljonini. „Pagulaste abistamine ja vägivalla lõpetamine Süürias on esmatähtis,“ rõhutas ta.

Suurem osa Süüria pagulastest on naised ja lapsed, lapsi on neist umbes pooled ning kriisi jätkudes võib Süüria kaotada terve põlvkonna, kuna lapsed jäävad ilma lapsepõlvest. „Eesti lubas jaanuari lõpus Kuveidis toimunud rahvusvahelisel abikonverentsil Süüria sõjapõgenike olukorra leevendamiseks panustada kokku 300 000 euroga, millest 100 000 eurot oleme Süüria pagulaste toetuseks Jordaanias juba üle kandnud ning 100 000 eurot eraldame UNICEF-i kaudu Süüria pagulaste haridustee jätkamiseks Liibanonis,“ rääkis Paet.

„Seni oleme veel toetanud Süüria pagulasi Jordaanias 50 000 euroga ja Türgis 70 000 euroga ning eraldanud ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Süüria hädaabi sihtfondile 50 000 eurot ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele 50 000 eurot Süüria kriisis kannatanute abistamiseks,“ märkis ta. „Ettevalmistamisel on päästemeeskonna liikmete võimalik saatmine humanitaarabimissioonile Jordaanias asuvasse Za’atri pagulaslaagrisse,“ lisas välisminister.

Tema sõnul on vägivalla lõppemiseks oluline jõuda vaherahu sõlmimise ning üleminekuvalitsuse moodustamiseni Süürias. „Mõistame jätkuvalt tugevalt hukka Süüria režiimi sõjalised rünnakud oma rahva vastu, inimõiguste rängad rikkumised ei tohi jääda karistamata ning toimepanijad tuleb võtta vastutusele,“ ütles ta.