Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole riik ja omavalitsused jõudnud paljude abivajajateni, kuid ta ei ole nõus üldistava väitega, et võimulolijad mõtlevad üksnes enda heaolule.

Ansip ütles laupäeval Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et valitsuse liikmete arusaama solidaarsusest väljendab ministrite palga külmutamine.

"Räägime konkreetselt. Ministrite palk oli 2008. aastal 20 protsenti suurem kui praegu. Juba neljandat aastat on valitsuse liikmete palk külmutatud. See väljendab meie arusaamist solidaarsusest. Sellise suhtumiseta poleks meil olnud vähimatki moraalset õigust oodata ka inimestelt ohverdust," lausus ta.

Valitsusjuht meenutas, et viimaste valitsuste ajal on kaotatud mitmeid eripensione ja privileege teatud ametikohtade täitjatele.

"Üldse näib, et taasiseseisvusaja viimasel kümnel aastal on võimukandjad järkjärgult loobunud sellest, mida esimest kümmet valitsenud poliitikud pidasid õigeks endale võtta. Näiteks 2003. aastast ei ole ka riigikogu uutel liikmetel enam eripensioni," sõnas Ansip.

Peaministri sõnul on tal raske mõista poliitikuid, kes endale 1990. aastatel eripensione kehtestasid ja kes on täna esireas ühiskondliku solidaarsuse häälekate nõudjatena. Ansip märkis, et solidaarsus ei ole abstraktne loosung ning inimlik soov hädasolijat aidata ei alga mitte riigist, vaid inimestest endist.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul kuulub pühapäeval 95. sünnipäeva tähistav Eesti riik maailma edukaimate riikide hulka hoolimata sellest, et suur osa ühiskonnast näeb Eesti praegust olukorda mustades toonides.

Ansip ütles laupäeval Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et objektiivne tegelikkus ja subjektiivne taju on harva olnud üksüheses vastavuses, kuid harva on nad teineteisest sel määral lahku läinud, nagu viimastel aastatel.

"On objektiivseid parameetreid, mille alusel rahvusvahelised organisatsioonid võrdlevad riike. Ma ei tahaks seesugusesse statistikasse ülearu laskuda - te teate mu armastust statistiliste näitajate vastu niigi. Täna, riigi sünnipäeva eel, on mõtet üle korrata ainult kõige tähtsam. Eestil on rahvusvahelist autoriteeti rohkem kui kunagi varem. See on saavutus, mille üle meie rahvas võib olla uhke," lausus peaminister.

Ansipi sõnul on selle saavutuse taganud Eesti inimeste töö ja visadus.

"Oleme kriisist kosunud kiiremini, kui oskasime loota – Eesti majanduskasv on viimastel aastatel olnud Euroopa üks kiiremaid. Meie riiki on järjestikuste valitsuste ajal juhitud vastutustundlikult. Me ei ole elanud tuleviku arvel, me ei ole kogunud riigile hukatuslikke laene, headel aegadel oleme säästnud, mis on võimaldanud elada üle raskemad ajad. Ajal, mil paljud riigid peavad maksma hiigellaenude hiigelintresse, saame meie maksta arstide, õpetajate, politseinike ja teiste riigiteenistujate palkasid, tõsta pensione ning vältida ülemäära kõrgeid makse," sõnas Ansip.

Peaministri sõnul on Eesti rahvas valitsuste terve mõistuse poliitikat toetanud, mis võib ahastavaid ajaleheartikleid lugedes tunduda ootamatu. Ansip möönis, et valitsuse usaldusväärsus on langenud, kuid siiski mahub Eesti valitsus tema sõnul Euroopa Liidus esimese kolmandiku sisse. Ta tõdes, et oma valitsust usaldatakse enam vaid kaheksas vanas ja rikkas Euroopa riigis. Teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes usaldatakse Ansipi sõnul ka riigi institutsioone ja erakondi keskmisest enam.

"Aga ma kuulen juba ette, kuidas igasugused maailma või Euroopa kontekstis Eestit väärtustavad võrdlused leiavad halvakspanu, sest väga paljud ei tunne ennast hästi. Tõepoolest, Eesti inimeste palk jääb soovitule alla. Kasvuvõimalused on ahtad, sest ilusatest protsentidest hoolimata ei ole Eesti sisemajanduse kogutoodangu maht veel jõudnud kriisieelsele, 2007. aasta tasemele. Vaesus aga sünnitab meeleheidet ja süvendab arusaama, et võimul olijad on ebaõiglased ning et kõrgi valitsuse jaoks eksisteerib ainult üks mõõde: raha, mitte inimene," märkis ta.

Ansip kinnitas, et isegi rahandusminister, kelle kohuseks on riigi rahakotti valvata, on sunnitud igat rahalist otsust kaaludes hindama selle mõju inimestele. Valitsusjuhi sõnul on raha kõigest vahend, ei midagi enamat ning valitsusel ei ole oma raha vaid maksumaksjate raha, millega valitsus katab riiklikke kulutusi.

"Eestis ei koguta rahva käest liiga palju ega ka liiga vähe raha - oleme Euroopas keskmikud. See on loomulik, et maksude üle vaieldakse. Ükski maksusüsteem ei ole ideaalne. Oleme diskussiooniks valmis. Aga väitlus kujuneb tulemuslikuks ainult siis, kui loobutakse primitiivpopulistlikest konstruktsioonidest. Olgu sellise populismi näiteks väide, et Eestist Soome tööle siirdumisega kinnitavad inimesed oma poolehoidu astmelisele tulumaksule. Me ju teame väga hästi, et milline ka ei oleks Soome maksusüsteem, seni, kuni Eesti inimene saab Soomes oluliselt rohkem raha kätte kui kodus, seni on väga raske seista vastu meretagustele ahvatlustele. Ning mida rohkem me inimese palgast Eestis maksudena ära võtame, seda rohkem on tal põhjust Soome tööle minna," lausus valitsusjuht.

Peaminister meenutas, et rahvaloenduse andmetel käib ligi 25 000 Eestis elavat inimest välismaal tööl. Ta avaldas veendumust, et paljud neist leiavad ühel päeval tasuva töö ka kodumaal, et pere saaks taas koos olla.

"Välismaale siirdumisel on mitmeid tahke. Tunnen rõõmu noorte üle, kelle ees on maailm lahti, kes saavad ennast arendada ka mujal. Kindlasti ei pea välismaal õppimine või töötamine tähendama hüvastijättu kodumaaga," nentis ta.

Ansipi sõnul tasub meenutada, et avatus ja tööjõu vaba liikumine on olnud Eesti riigi aus eesmärk. Värske uuringu järgi on Euroopa töötajatest koguni 72 protsenti nõus töötama mõnes välisriigis. Valitsusjuht tõdes, et mida iganes ka ei räägitaks töökeskkonnast, edutamise võimalustest või ameti prestiižist, mõjutab tööjõu liikumist konkurentsitult kõige enam palk.

"Ilmselt jääb see igas vabas ühiskonnas paratamatuseks, et ühtedel on rohkem ja teistel vähem raha. Eestis on levitatud arvamust, et ebavõrdsus on Eestile mingi eriomane, eriti sügav probleem. Ei ole. OECD viimases, eelmisel nädalal ilmunud raportis tõdetakse, et tulude ebavõrdsus on Eestis pidevalt vähenenud, jõudes nüüd OECD riikide keskmisele tasemele. Sel aastatuhandel on Eestis on rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulekute erinevus vähenenud rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis," märkis Ansip.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul võivad ühiskonnas valitsevad meeleolud tuua kaasa fataalseid tagajärgi ning aeg-ajalt tuleb kasuks vaadata Eestis toimuvat kaugema pilguga.

Ansip ütles laupäeval Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et loodetavasti suudetakse Eestis hoida seda erakordset väärtust, mida omab rahulik, vaba mõttevahetust võimaldav avalik ruum, mida ei täida sõim ja pime viha.

"Ameerika Ühendriikides ilmuvas ajalehes Vaba Eesti Sõna kirjutas ajaloolane Vello Helk järgmist: "Mulle teeb muret juunikommunistide retoorikale sarnanev üleskutse revolutsiooniks, mis võib saada saatuslikuks. Kui tahetakse lihtsalt olemasolevat maha kiskuda, mõtlemata sellele, mis saab homme, siis teenib ka naeruvääristamine ja demoniseerimine seda sihti üsna hästi." Olgu lisatud, et Vello Helk on valitud Tartu ülikooli audoktoriks," lausus Ansip.

Peaminister meenutas ka kirjanik Arvo Valtoni sõnu, mille kohaselt pürivad kohtunikuks need, kes ei taha, et nende endi üle kohut mõistetakse. "Ma ei pea siinkohal silmas ameti poolest kohtunikke," nentis valitsusjuht.

Ansip viitas filosoofiadoktor Indrek Treufeldti Postimehes ilmunud kirjutisele, mille järgi armub Eesti ajakirjandus teatud kindlatesse mõttekäikudesse, alternatiivseid käsitlusi aga naeruvääristatakse.

"Ka mulle tundub, et liialt sageli on ajakirjandus probleemi ilmnedes koheselt valinud poole, ning heitnud kõrvale faktid või tõlgendused, mis võiksid muuta kuvandit, mida kinnisilmselt tahetakse kinnistada. Lihtne on öelda: poliitika, aga kindlasti ka ajakirjandus ja õiguskaitse ei pea mitte ainult olema aus, vaid ka näima aus. Tegelikkuses juhtub pahatihti nii, et aus näib valena ja vale näib ausana. Kuid eksitav näilisus ei too kaasa näilist, vaid tegelikku ülekohut. Ja sellega on raske leppida," sõnas Ansip.

Ta märkis, et tigedus, mis täidab mõtete maailma, aitab luua soodsat fooni ja õigustust füüsiliseks vägivallaks. Ta meenutas enda Tartusse istutatud tamme maharaiumist eelmisel aastal.

"Ka mitte milleski süüdi oleva puu maha raiumine on vägivald. Aga veel rohkem liigutasid mind need tammetõrud, mille nüüdne Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas sellesama raiutud puuköndi kõrvalt korjas ja mulle ulatas," lausus Ansip.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eesti erakonnad praegu läbipaistvaimad kui kunagi varem.

"Kujutlen juba ette sõnalist kuulirahet, kuid ometi väidan, et erakonnad on täna Eestis läbipaistvamad ja kontrollitumad kui eales varem ning et rahval on rohkem võimu kui eales varem. Võiks veel rohkem olla - alati võiks," ütles Ansip laupäeval Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes.

Ansipi sõnul kirjeldab Fareed Zakaria oma kuulsas raamatus "Vabaduse tulevikust" ilmekalt seda, kuhu võib viia sõjakäik traditsioonilise poliitilise eliidi, erakondade vastu.

"Poliitikat hakkab suunama varjatud eliit - arvukad konsultandid ja lobistid, peidetud huvide kandjad, kes ei vastuta millegi eest, ei ole avalikult kuidagi mõjutatavad ega järgi ühtki laiemat huvi. Erinevalt varjatud eliidist on erakondadel oma juured, maailmavaade, tema ametiisikud on avalikud tegelased, kes peavad kogu aeg hoolitsema oma reputatsiooni eest. Mille eest hoolitseb varjatud eliit, jääb avalikkusele teadmata," kirjeldas Ansip Zakaria mõttekäiku.

Valitsusjuhi sõnul ei ole parlamentaarse demokraatia praegusele korraldusele Eestis paremat alternatiivi.

"Laiema poolehoiu pälvinud ideed leiavad läbi valijate häälte tee erakondadeni ja sealt riigikogu ning valitsuse tegevusse. Just nii toimibki esindusdemokraatia. Algatused väljastpoolt erakondi ja valimisi on selle süsteemi loomulik osa. Ent vabakond ei saa asendada erakondi. Nad eksisteerivad kõrvuti, koostöös, teineteist täiendades. Mõlemad peavad õppima teineteist austama," sõnas Ansip.

Ansip nentis, et eelnevat arvestades on president Toomas Hendrik Ilvese algatatud jääkeldri protsess ning ellu kutsutud ühisloomeplatvorm kindlasti toetamist väärt.

"Loodan, et sellest protsessist sünnivad ideed, mis edendavad demokraatiat, veelgi laiemalt - edendavad elu Eestis. Mis ju lõppeks ongi meie ühine eesmärk," nentis ta.