EESTI UUDISED BNS

Kaitsevägi näitab pühapäeva keskpäeval Tallinnas Vabaduse väljakul algaval Eesti Vabariigi 95. aastapäeva paraadil muu hulgas ka Balti riikide moodsaimat keskmaa õhuseireradarit Ground Master 430, mis võimaldab õhuobjektide avastamist kuni 470 kilomeetri kauguselt ja 30 kilomeetri kõrguselt.

Relvastusest ja tehnikast on vaatamiseks väljas veel 155- ja 122-millimeetriseid haubitsad, õhutõrjeraketikompleksid Mistral, õhutõrjekahurid ZU-23-2, tankitõrjeraketikompleksid Milan ja Mapats, 120- ja 81-millimeetriseid miinipildujad, 90-millimeetriseid tankitõrjekahurid, soomukid Sisu XA-180 ja XA-188 ning erinevad lahinguteenindustoetuse sõidukid, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Kaitseliit tutvustab näitusel käsitulirelvi.

Vabaduse väljakul on vabariigi aastapäeva paraadi rivistust kõige parem jälgida Jaani kiriku poolsest küljest või Harjumäelt. Paraad liigub Vabaduse väljakult Viru ringile ning on jälgitav Pärnu maantee äärest. Jalakäijate liikumine on piiratud Vabaduse väljakul, Kaarli puiesteel ja Harju tänaval.

Üksused rivistuvad Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadil osaleb ligi 1100 kaitseväelast, kaitseliitlast ja sisekaitseakadeemia kadetti ning esindatud on kõik kaitseväe väeliigid, Kaitseväe ühendatud õppeasutused, staabi- ja sidepataljon, vahipataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon, Viru jalaväepataljon, Scoutspataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, õhuseiredivisjon, logistikapataljon, mereväe üksus, Kaitseliidu Tallinna malev, Katseliidu Harju malev, sisekaitseakadeemia, kaitseväe orkester ning politsei- ja piirivalveameti orkester.

Plaanide kohaselt sooritavad paraadist ülelennu Eesti õhuväe lennuvahendid koos politsei- ja piirivalveameti helikopteriga ning praegu Balti õhuruumi turvavad Taani õhuväe hävitajad F-16.

Avalikkuses kõlav rahulolematus oma riigiga märk sellest, et elu Eestis on muutunud normaalseks ja rahvas on oma riigiga lihtsalt ära harjunud, leidis president Toomas Hendrik Ilves Tallinna reaalkooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi ühisel aktusel peetud kõnes.

Avalikku arutelu kuulates jääb presidendi sõnul mulje, et Eestis on eestlaseks olemine paratamatus või kohustus. "See oleks justkui koorem kanda," nentis president Ilves.

Kui vabaduse puudumise lõpuhetkil lauldi vähimagi välehäbita, et eestlane olla on uhke ja hää, siis tänase laulu leiab Ilvese sõnul aastavahetuse saates "Tujurikkuja", kus lauldi “Olla eestlane on halb!”. "Naljaga, tõsi küll, aga see nali võttis kokku ning pilas küllalt levinud meelsust," leidis Ilves.

Seda ajal, mil oleme Ilvese kinnitusel mitmete mõõtjate järgi maailma kõige vabamate hulgas. "Oleme Euroopas üks tervema majandusega riike, visalt taanduvaist rasketest aegadest hoolimata. Sestap imestan vahel, miks meil on nii raske näha ja tunnistada seda, mida siin on hästi tehtud," rääkis Ilves.

President kinnitas siiski, et uskudes demokraatiasse ja selle toimimisse, usub ta ka kodanike tarkusse. "Ma ei arva, et rahval on midagi viga. Ma arvan, et rahvas on oma riigiga, Eesti argise eluga, lihtsalt ära harjunud," leidis Ilves.

"Me ei pea mõtlema iga päev, iga nädal ega isegi iga kuu, kas me rahvas, keel ja riik on olemas ka homme. Ei inglane, prantslane ega ka rootslane või soomlane mõtle nii. Tähtajatu olemasolu on normaalsus," leidis president.

Presidendi sõnul on tänaste gümnasistide ees võimalus õppida, töötada, alustada oma elu vabas maailmas. Inimestel on võimalus olla vaba kas siin või kuskil mujal maailmas.

"Meil ollakse mures inimeste lahkumise pärast – ometi oleme kaua oodanud liikumisvabadust ja võidelnud selle eest. Noorte huvi suuremat ilma näha on loomulik," rääkis Ilves. Tema kinnitusel tasub rõõmustada, et tänu sellele, et elame vabas Eestis, on meil täna võimalus õppida Londonis, imetleda Pariisi vaatamisväärsusi või vahetada töö käigus kogemusi soomlaste, rootslaste ja poolakatega.

"Oluline on see, et Eesti oleks koht, kust ainult ei minda, vaid kuhu ka tahetakse tulla," leidis president.

Laupäeva hommikul alustavad erinevatest Eestimaa paikadest Tallinnasse liikumist paraadil osalevad kaitseväe üksused.

Õhtutõrje ja suurtükiväepataljonide kolonn alustab Tapalt liikumist kell 8, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Kolonnides on kokku 24 sõjaväemasinat, mis liiguvad marsruudil Loodu maantee - Peterburi maantee. Iru asula juures Peterburi maanteel võtab sõjaväepolitsei õhutõrjepataljoni kolonni eskordi üle kell 10 ja suurtükiväepataljoni kolonni kell 12.

Scouts-pataljoni 15 soomukist koosnev kolonn alustab liikumist Paldiskist orienteeruvalt kell 9. Üksus liigub marsruudil Paldiski - Keila - Tallinn. Sõjaväepolitsei eskort võtab Tallinna piiril, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi juures kolonni vastu kell 10.

Väiksemad, alla kümnest maasturist koosnevad kolonnid suunduvad laupäeval Tallinnasse veel Kuperjanovi pataljonist Võrus ja Viru pataljonist Jõhvis. Paraadil osalevad jalaväeüksused jõuavad Tallinnasse eraldi bussidega.

Eesti riigi 95. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas Vabaduse väljakul 24. veebruaril algusega kell 12. Üksused rivistuvad Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadil osaleb ligi 1100 kaitseväelast, kaitseliitlast ja sisekaitseakadeemia kadetti. Paraadi peaproov on laupäeval Vabaduse väljakul kell üheksa õhtul.

Keskmine brutokuupalk oli mullu neljandas kvartalis 916 eurot ja brutotunnipalk 5,53 eurot, võrreldes 2011. aasta neljanda kvartaliga oli tõus vastavalt 5,9 protsenti ja 6,6 protsenti, teatas statistikaamet.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis mullu neljandas kvartalis 2,1 protsenti. Reaalpalk tõusis aasta varasema sama kvartaliga võrreldes kuuendat kvartalit järjest.

Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2011. aasta neljanda kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 20,1 protsenti ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,6 protsendipunkti. Ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 5,3 protsenti, teatas amet.

Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga 4,5 protsenti rohkem töötajaid kui 2011. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis statistikaameti andmetel kõigil tegevusaladel. Võrreldes 2011. aasta neljanda kvartaliga kasvas brutokuupalk ja -tunnipalk kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala palgatöötajatel - vastavalt 11 protsenti ja 13,2 protsenti.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2011. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kõige vähem ehk 2,8 protsenti finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel ning brutotunnipalk tõusis majutuse ja toitlustuse palgatöötajatel 0,9 protsenti.

Keskmine brutopalk oli oktoobris 907 eurot, novembris 887 eurot ja detsembris 957 eurot.

Mullu neljandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1249 eurot ja tunnis 8,08 eurot. 2011. aasta neljanda kvartaliga võrreldes oli tõus vastavalt 6,4 protsenti ja 7,2 protsenti.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2011. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kõige enam ehk 10,8 protsenti info ja side tegevusalal ning tunnis ehituse tegevusalal, kus tõus oli 12,9 protsenti.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2011. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kõige vähem ehk kolm protsenti haldus- ja abitegevuses ning tunnis majutuses ja toitlustuses, kus tõus oli 1,4 protsenti.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2012. aastal oli valimis 11 523 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.