37 protsenti Eesti elanikest on viimase poole aasta jooksul kaalunud kodumaalt lahkumist, selgus Eesti Päevalehe poolt Turu-uuringute AS-ilt tellitud küsitlusest.
Enamik lahkumist kaalunutest ütles, et lahkumissoov on tekkinud töö pärast, oluliselt vähem tahetakse lahkuda õppimise või pere tõttu. Küsitluse valim oli representatiivne, selle tulemused võib üle kanda Eesti rahvaarvule. Niisiis on 988 000 Eesti tööealisest elanikust viimase poole aasta jooksul kaalunud Eestist lahkumist umbes 365 000. Seda arvu küsitlustulemuste alusel jaotades tuleb välja, et ligi 60 000 inimest tahaks lahkuda õppimise tõttu ja 49 000 pere tõttu, kuid tervelt 217 000 tahab Eestist lahkuda töö tõttu, kirjutab Eesti Päevaleht.
Eesti Päevalehe tellimusel korraldatud küsitlus näitas mitut huvitavat trendi: muu hulgas näiteks seda, et välismaale kolimise mõtet ei veereta üksnes kõige vaesemad. Enam-vähem ühesugune huvi välismaale tööle mineku vastu oli kõigis sissetulekugruppides kuni 650 euroni. Mõnevõrra üllatuslikult tundsid suurimat huvi välismaale tööle mineku vastu hoopis suhteliselt jõukad ehk need, kelle praegune neto-sissetulek ületab 650 eurot.
Tartu ülikooli inimgeograaf Kristi Anniste on eestlaste Soome-rännet põhjalikult uurinud ega näe praeguse küsitlusega saadud andmetes põhjust eriliseks mureks. „Sarnast küsimust on Eesti inimeste käest küsitud sotsiaalministeeriumi korraldatud uuringute raames, kus uuriti Eesti tööealise elanikkonna rändepotentsiaali. 2010. aasta küsitluses selgus, et välismaale tööle minekut kaalus 38 protsenti, 2006. aastal 26 protsenti," rääkis Anniste.
"Eesti Päevalehe küsitluse põhjal on välismaale tööle minekut kaalunud 22 protsenti elanikest. Seega, kui vaadata vaid välismaale tööle minemise soovi, siis see on viimase paari aastaga kahanenud. Loomulikult kõik, kes välismaale minekut kaaluvad, selleni tegelikkuses ei jõua,” selgitab Anniste. „Nimetatud varasemate uuringute põhjal on hinnatud, et veidi alla poole nendest, kes kavatsesid minna, selleni ka reaalselt jõudsid.”
Paraku lähevad välismaale siiski ettevõtlikumad ja haritumad inimesed ja just see peaks tegema muret meie valitsusele. Tean mitut kõrgema haridusega inimest, kes on läinud Soome või Rootsi kas abitööliseks või koristajaks ja on seal lühikese ajaga teinud edukat karjääri.Kui ikka ülikooli õppejõud saab siin palka alla 1000 euro , siis on mõteam minna tõesti Soome koristajaks, saab ka 1600 või enam eurot ja tagasihoidliku elamise juures on seal ka kommunaalmaksed väiksemad kui meil Eestis. Julgen kinnitada, et kui jään Eestis poliitiliste mudamängude hammasrataste vahele, siis võtan ka teekonna välismaale ette. Praeguse VÕIMULIIDU juhtpoliitikute (riigikogus olevate ) jaoks ei oma mingit tähtsust ei tööalased saavutused, kogemused ega haridus. Kui ei tee nii, nagu erakonna ladvik tahab, siis pole Sind mitte kellelegi vaja.