Võru politsei otsib taga veebruari keskel Võrumaal kadunuks jäänud eakat meest.

Viimati nähti 63-aastast Tiit Saart 15. veebruaril Võrumaal Sõmerpalu alevikus. Mehel oli seljas helepruun jope, jalas musta värvi teksapüksid ja pruunid saapad, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Politsei palub kõigil kellel on infot Tiit Saare asukoha kohta või on teda näinud pärast 15. veebruari, helistada politsei telefonil 7868210 või operatiivnumbril 110.

Karelli Kiirabi brigaad toimetas esmaspäeval eralennuga Tallinnast Viini patsiendi, kes vajas operatsiooni, mida Eestis ei tehta.

Panaviatic AS-ilt selleks otstarbeks renditud väikelennuk startis Tallinnast esmaspäeval kell 6.20 ja jõudis Viini kahe tunni ja 10 minutiga, samal ajal kui maad mööda oleks transport aega võtnud ligi 30 tundi. Patsiendiga lendas kaasa kolmeliikmeline kiirabibrigaad, kellel oli kaasas täielik reanimatsioonivarustus. Viinis oli lennukil vastas sealne kiirabi, mis toimetas patsiendi haiglasse.

Karelli Kiirabi AS-i juhatuse liige Jaak Tälli selgitas, et tegemist oli raske hingamispuudulikkusega patsiendiga, kellele oli ette nähtud püsihapnikravi, mis tähendab, et ta pidi kuni operatsioonini kandma hapnikumaski. Peale operatsiooni lahkub patsient aga haiglast juba omal jalal.

Et tegemist on püsivalt välismaal elava eestlasega, siis nii kiirabitranspordi kui operatsiooni kulud katab võõrriigi haigekassa.

Tälli sõnul ei olnud Karellil varasemat kogemust patsiendi transportimisel lennukiga, küll on aga varem toimetatud üks jääpurikaohver meritsi Saksamaale ravile ja sealt tagasi.

Karelli Kiirabi osutab kolme kiirabibrigaadiga teenust Tallinnas Lasnamäel ja Õismäel.

Läti liitumine tugevdab eurot ning on seega kindlasti ka Eesti huvides, ütles peaminister Andrus Ansip.

Ansipi teisipäeval toiminud kohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuyga olid arutusel euroala arengud ning Läti võimalik liitumine euroalaga tuleva aasta algul, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kohtumisel tunnustas Ansip eesistuja Van Rompuy tööd Euroopa Liidu (EL) pikaajalise eelarve kokkuleppe saavutamisel.

Pikaajalise eelarve kokkuleppe saavutamine on Ansipi sõnul Eestile oluline, kuna see võimaldab luua uued transpordi- ja energeetika ühendused. "Eesti ühendatakse kokkuleppe kohaselt senisest paremini Euroopaga. Me ei jää saareks ei energeetilises ega logistilises mõttes," ütles Ansip pressiteates. Tema sõnul on uuel eelarve perioodil võimalik hakata ehitama nii Eestit muu Euroopaga ühendavaid energiataristuid kui piirkondlikke turge lõimivat Rail Balticu raudteeühendust.

Soome kõrgeim halduskohtus otsustas mullu oktoobris, et ehitusettevõttel, kelle töötajad olid pärit muu hulgas Eestist, ei olnud õigust töötajatele päevaraha maksuvabalt maksta, kirjutab Soome maksuameti kontsernimaksukeskuse maksuaudiitor Kirsti Piiskoppel Eesti Maksumaksjate Liidu ajakirjas Maksumaksja.

Soome kohus leidis, et välisriikidest pärit töötajatel on Soomes teine elukoht ning seetõttu ei saa neile maksta päevaraha tulumaksuvabalt.

Kaasuse puhul oli Piiskoppeli sõnul tegemist ehitusettevõttega, kes oli aastatel 2004–2007 maksnud muu hulgas Eestist, Venemaalt, Ukrainast ja Usbekistanist pärit töötajatele päevaraha ilma sellelt tulumaksu kinni pidamata. Suurem osa töötajatest oli töötanud Soomes nii kaua, et oli saanud Soome maksuresidentideks, töötajatel oli põhiline eluase ning mõnel juhul ka pere koduriigis. Soomes viibides majutusid töötajad pealinna piirkonnas ühismajutuses tööandja üüritud eluasemetes ning töötasid erinevatel objektidel samas piirkonnas.

"Tavaolukorras, kus tegemist on töölähetusega, võib tööandja maksta töötajale erinevaid hüvitisi maksuvabalt. Sellisteks hüvitisteks on näiteks päevaraha, toiduhüvitis ja majutuskulud. Samuti on võimalik hüvitada sõidukulud ning maksta kilomeetrihüvitist. Sellise lähetuse puhul teeb töötaja Soome mõistes töölähetuse oma põhiliselt töötegemiskohalt erilisele ehk ajutisele töötegemiskohale," kirjutab Piiskoppel artiklis.

Põhiline vaidlus käis antud kohtukaasuse puhul Piiskoppeli sõnul selle üle, kas töötajad on alustanud töölähetust oma välisriigis asuvast elukohast ning ööbisid Soomes viibides tööandja organiseeritud ühismajutuses või on töölähetus alanud Soomes asuvast elukohast. "Kõrgeim halduskohus leidis, et tööandja pakutud majutust ei saanud arvestada kui lähetusel ööbimist, vaid tegemist oli niinimetatud teise elukohaga ja töötajate igapäevased töösõidud algasid sellest eluasemest," märkis ta.

"Kohus põhjendas oma nägemust muu hulgas sellega, et eluaseme mõistet ei ole õigusaktides määratletud piisavalt täpselt ning selliseks ei saa pidada ainult sellist eluaset ja kodu, kus elab maksukohustuslase perekond. Kohus lisas, et kuigi ka ööbimist ei ole mõistena täpselt välja toodud, ei saa pikemaajalist elamist tööandja organiseeritud üüripinnal pidada töölähetusel ööbimiseks juhul, kui ühelt eluasemelt on alustatud töölähetust erinevatele paikadele, kus on olnud erinevad tööobjektid ning neid tööobjekte on võimalik käsitelda eriliste töötegemiskohtadena," selgitas Piiskoppel.

"Sellisel juhul ei ole igapäevane reis tööobjektile selline tööreis, mille puhul oleks võimalik päevaraha maksuvabalt maksta. Kohus leidis, et tööandja oli kohustatud makstud päevarahast kinni pidama tulumaksu toiduhüvitist ületavalt osalt," lisas ta.

Kirjeldatud kaasus on Piiskoppeli sõnul tekitanud maksuasjatundjate seas laialt diskussiooni ja oodatakse Soome maksuameti seisukoha avaldamist. "Hetkel ei ole veel teada, kas lahend muudab maksustamise korras midagi või mitte, ehk oluline oleks jälgida Soome maksuameti teavitust," kirjutab Piiskoppel.