Esmase juhiloaga liiklusrikkujad peavad 2011. aastal jõustunud liiklusseaduse kohaselt läbima järelkoolituse koos psühholoogi nõustamisega, eelmisel aastal läbis järelkoolituse 479 isikut, kirjutab Postimees.

Liikluspsühholoogid tegutsevad viies Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas. Lisaks esmase juhiloaga rikkujatele teeb psühholoog järelkoolitust ka nendele isikutele, kes on saanud karistada mootorsõiduki alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest, ning isikutele, kellelt juhtimisõigus on korduvalt ära võetud.

Möödunud kümnendi teisel poolel eaka kannatanu surnuks põletamise eest pika vangistuse saanud Roman Gorodivski sai vanglaaega juurde, kuna sooritas trellide taga olles uue kuriteo.

Süüdistuse järgi ründas Gorodivski 2011. aasta detsembris Tartu vanglas kaht vanglatöötajat, kes olid eelnevalt andnud talle korralduse oma asjad kokku panna ja teise kambrisse minna. Gorodivski tekitas ühele valvurile jalale haava, teine valvur pääses vigastusteta, kuid tundis löökidest füüsilist valu. Ühtlasi solvas Gorodivski valvurit vulgaarsete väljenditega.

Mullu augustis mõistis Tartu maakohus Gorodivski süüdi ametiisiku solvamises ja korrakaitsjate ründamises ning määras talle üheaastase vangistuse. Selle karistuse jättis mullu novembris jõusse ka Tartu ringkonnakohtus ning kuna lõppeval nädalal ei saanud Gorodivski kaitsja kassatsioonkaebus riigikohtu menetlusluba, siis mehele määratud karistus jõustus lõplikult.

Üheaastane vangistus liideti Gorodivskile eelneva kuriteo eest määratud pikale karistusajale.

Gorodivskile mõrva eest mõistetud 14-aastane vangistus jõustus lõplikult 2008. aasta detsembri lõpus, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Süüdistuse järgi valas Gorodivski 2006. aasta 2. augustil Valgas Uuel tänaval asuvas majas oma elukaaslase 72-aastase vanaema Helena ja tema toa bensiiniga üle ning süütas põlema. Eakas naine hukkus põletushaavadesse.

Samuti viskas Gorodivski bensiini peale teda tõkestama tulnud elukaaslase vennale Igorsile (40), kes suutis aga põlevast majast väljuda ja ennast päästa.

Gorodivski on kohtule väitnud, et ei soovinud vana naise surma, vaid tahtis teda ainult hirmutada. Gorodivski sõnul pressisid tundmatud mehed temalt elukaaslase vanaema mahitusel raha välja.

Gorodivski suhted Helenaga olid pingelised, kuna ta oli naiselt raha laenanud ning selle tagasimaksmisel tekkis tüli.

Süütamise järel põgenes Gorodivski Lätti, kuid 2006. aasta 21. augustil võtsid sealsed ametivõimud ta kinni ning mees anti sama aasta oktoobris Eestile välja.

Eesti erakondadest on maksu- ja tolliameti ees maksuvõlad Keskerakonnal ja Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE).

Keskerakond on selle nädalavahetuse seisuga maksu- ja tolliametile võlgu 9086 eurot ja 88 senti, sellest moodustab erijuhtude tulumaksu võlg 51 eurot ja 69 senti, kinnipeetud tulumaksu võlg 3105 eurot ja 41 senti, kogumispensionimakse võlg 113 eurot ja 65 senti, sotsiaalmaksu võlg 5403 eurot ja 20 senti ning töötuskindlustusmakse võlg 412 eurot ja 93 senti.

Keskerakonna maksusummadelt arvestatud intress oli pühapäeva seisuga 161 eurot ja 41 senti.

Võrreldes aasta algusega on Keskerakonna maksuvõlg veidi vähenenud. Jaanuari alguses oli Keskerakonna maksu- ja tolliameti ees 9605 euro suurune maksuvõlg.

EKRE maksuvõlg on selle nädalavahetuse seisuga maksu- ja tolliameti ees 2127 eurot ja 12 senti. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress oli pühapäeva seisuga 58 eurot ja üheksa senti. EKRE maksuvõlg on maksu- ja tolliameti andmetel tasumisgraafikus. EKRE maksuvõlg oli aasta alguses 3200 eurot.

Reformierakonnal, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal, Isamaa ja Res Publica Liidul, Erakonnal Eestimaa Rohelised, Eestimaa Ühendatud Vasakparteil, Iseseisvusparteil ja Vabadusparteil - Põllumeeste Kogul maksuvõlgu ei ole.

Maksuvõlad puuduvad ka likvideerimisel oleval erakonnal Libertas ja pankrotis olevatel Kristlikel Demokraatidel.

Välisministeerium eraldas ÜRO Lastefondi UNICEF kaudu 100 000 eurot Liibanoni põgenenud Süüria laste haridustee jätkamiseks.

Eesti lubas jaanuari lõpus Kuveidis toimunud rahvusvahelisel abikonverentsil Süüria sõjapagulaste olukorra leevendamiseks panustada kokku 300 000 eurot. Sellest 100 000 euroga Eesti toetabki UNICEF-i kaudu Süüria pagulaslaste hariduse jätkamist Liibanonis ning 100 000 eurot on Eesti ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti UNHCR kaudu juba eraldanud Süüria pagulaste toetuseks Jordaanias, teatas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Süüria kriisist on mõjutatud juba neli miljonit inimest, kellest suurem osa on naised ja lapsed. Lisaks vee- ja toidunappusele ning rasketele elamistingimustele tunnevad lapsed enim puudust just mängimisest ja kooliskäimisest.  

Süüria laste hariduse jätkamise toetuseks Liibanonis vajavad ÜRO abiorganisatsioonid kokku 36 miljonit dollarit. "Seetõttu otsustas ka Eesti anda oma panuse nende laste toetamiseks," märkis välisminister Urmas Paet.

Süüria konfliktis on hukkunud üle 60 000 inimese, pagulasi on ÜRO andmetel Süüria naaberriikides Iraagis, Jordaanias, Liibanonis, Türgis ja Egiptuses kokku juba üle 775 000 ning konflikti jätkudes suureneb see arv veelgi, võides lähikuudel jõuda 1,1 miljonini. Sisepõgenike arv Süürias on tõusnud kahe miljonini.