Eestis elav naine teeb keskmiselt kolm tundi tasustatavat tööd päevas, on oma käitumiselt meestest tunduvalt keskkonnasõbralikum, poodleb vidi alla pool tunni, kodustest töödest võtab aga enda õlule kandvama osa, selgitas naistepäeva puhul Eesti naiste tegevust vaadelnud statistikaamet.

Seoses ülestõusmispühadega ei toimi 29. märtsil ja 1. aprillil pankadevahelised maksed, teatas Eesti Pank.

Esmaspäeval, 1. aprillil ei toimu pankadevahelisi ega rahvusvahelisi euromakseid, kuna ülestõusmispühade teise püha tõttu on euroala maksesüsteemides puhkepäev. Pangasiseseid makseid saab pühade perioodil teha vastavalt iga panga reeglitele.

Samuti ei toimi pankadevahelised maksed 29. märtsil, sest siis on riigipüha suur reede. Kuna vahepeal on nädalavahetus, ei saa pankadevahelisi makseid teostada 29. märtsist 1. aprillini. Pankadevahelisi makseid saab sel perioodil algatada, kuid saajani jõuab makse alles 2. aprillil.

Alates 2. aprillist toimuvad kõik maksed tavapäraselt, teatas keskpank.

"Kui raha maksja soovib, et pankadevahelise makse laekumine jääks kindlasti märtsikuusse, siis tuleb selline makse algatada hiljemalt neljapäeva 28. märtsi pärastlõunal. Palume aga makse saajatel arvestada, et 1. aprillil algatatud pankadevaheline makse jõuab saajani 2. aprillil. Püsi- või otsekorraldusega arvet maksev klient ei pea oma maksekorraldusi ümber tegema, sest ta algatab makse õigel päeval, kuigi raha jõuab alles saajani päev hiljem," ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.

Pangasisesed maksed toimuvad vastavalt iga panga kehtestatud reeglitele. Täpsemat infot selle kohta jagavad klientidele kodupangad.

Eesti Pank haldab kahte pankadevahelist arveldussüsteemi: üleeuroopalise kiirmaksete süsteemi TARGET2 Eesti osa TARGET2-Eestit ja siseriiklikku jaemaksete süsteemi ESTA. TARGET2-Eestis arveldatakse eurodes tehtud suurmakseid ja selles süsteemis toimuvad ülekanded reaalajas nii Eesti siseselt kui ka teiste Euroopa riikidega.

Siseriiklikud jaemaksed teostatakse kommertspankade vahel ESTA-s, jaemaksete arveldamise eelduseks on kommertspankade piisavad tagatised keskpangas. Tagatised kantakse keskpanka TARGET2-Eesti kaudu. Kuivõrd TARGET2 on 1. aprillil suletud, siis ei ole võimalik kasutada tavamaksete arveldussüsteemi ESTA.

Möödunud ja ülemöödunud aastal on Eesti elanikud asutanud 13 protsenti Soome uutest ehitusettevõtetest, Venemaa elanikud aga on asutanud kuus protsenti Soome uutest transpordi- ja logistikaettevõtetest.

Iga kümnenda Soome uue aktsiaseltsi asutajate hulgas on välismaalasi ja suurim osa neist tuleb Eestist, Venemaalt ning teistest Põhjamaadest, kirjutab Kauppalehti viitega Suomen Asiakastieto Oy andmetele.

Välismaalased on asutanud enim majutus- ja toitlustusettevõtteid. Sellel tegevusalal 2011.–2012. aastal alustanud uutest aktsiaseltsidest on rohkem kui iga neljas välismaalaste asutatud. Türklased on viimase kahe aasta jooksul asutanud 50 uut restoraniettevõtet ja hiinlased 43 uut restoraniettevõtet.

Teiste Põhjamaade kodanikud asutavad Soomes uusi ettevõtteid vähem, paistes statistikas silma ainult rootsikeelsel Ahvenamaal, kus ligikaudu seitse protsenti uute ettevõtete asutajatest on pärit Rootsist või teistest Põhjamaadest.

Soome kaguosas on Venemaalt pärit ettevõtjate osatähtsus kõigi uute ettevõtjate hulgas tõusnud 17 protsendini. Kui hulka arvata ka teiste riikide kodanikud, ulatub välismaalastest uute aktsiaseltside asutajate osatähtsus Kagu-Soome maakondades 24 protsendini.

Välismaalaste osatähtsus kõigi Soome uute aktsiaseltside asutajate hulgas on viimastel aastatel jäänud püsima 11–12 protsendile. Soomes alustab tegevust igal aastal ligikaudu 13 500 uut aktsiaseltsi.

Põhja ringkonnaprokurör Anneli Lumiste nõudis neljapäeval Harju maakohtud 18-aastast vangistust mehele, kes uurimisandmetel üritas vägistada tuttavat naist, seejärel mõrvas teda takistada üritanud naise kaaslase ning lõpuks vägistas ikkagi naise.

Lumiste hinnangul on 30-aastase Denisi süü mõrvas, vägistamises, purjuspäi autojuhtimises ja sissetungis tõendatud ning kohus peaks saatma mehe 18 aastaks trellide taha.

Denisi kaitsja Vladimir Sadekov nõustus oma kliendi süüditunnistamisega purjuspäi autojuhtimises ning ka vägistamissüüdistusele ei vaielnud ta vastu, kuna ristküsitluse käigus võttis varem oma süüd eitanud Denis esimese vägistamisepisoodi omaks. Mõrva osas leidis aga kaitsja, et kohus peaks selle kvalifitseerima ümber tapmiseks või ettevaatamatusest surma põhjustamiseks ning määrama märgatavalt leebema karistuse kui nõuab prokurör.

Kohus kuulutab lahendi 13. märtsil.

Teisipäeval alanud protsessil võttis Denis algselt omaks vaid purjuspäi autojuhtimise, kuid mõrva, vägistamist ning ebaseaduslikku sissetungi ta eitas. Mõrva kohta lausus Denis, et vaid lõi kannatanut, kuid kelleltki elu ei võtnud.

Kohtueelsel uurimisel kogutud andmetel läks 30-aastane Denis mullu ööl vastu 9. augustit külla tuttavale paarile nende Harjumaal asuvasse suvilasse. Paar ei soovinud aga Denisiga aega veeta ja seetõttu puhkes neil tüli.

Uurimisandmetel lõi alkoholijoobes Denis mehele korra rusikaga näkku ja üritas siis naist vägistada. Kui mees püüdis oma elukaaslast kaitsta, lõi Denis teda veel korduvalt rusikaga näkku, tekitades kannatanule eluohtlikke vigastusi. Seejärel vägistas Denis naise. Pärast Denisi lahkumist kutsus naine mehele kiirabi, kuid meedikutel ei õnnestunud tema elu päästa ja mees suri sama päeva hommikul haiglas.

Järgmisel ööl naasis Denis suvila juurde ja tungis majja ning vägistas naise uuesti.

Politsei pidas Denisi kahtlustatavana kinni 13. augustil ja kohus võttis ta eeluurimise ajaks vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Põhja ringkonnaprokuratuur talle süüdistuse mõrvas, vägistamises, omavolilises sissetungis ja mootorsõiduki joobes juhtimises. Nimelt selgus, et Denis oli mullu juunis kaks korda puruspäi autot juhtinud.

Süüdimõistmisel ootab varem kahel korral kriminaalkorras karistatud Denisi kuni eluaegne vangistus.