Ööl vastu pühapäeva Tallinna lastekodu imikute ja puuetega laste keskuses elu kaotanud väikelapse surma põhjus oli lämbumine, lapse isa soovib kriminaaluurimise alustamist, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kohtuekspertiisi instituudi kinnitusel on surma ametlik põhjus maosisaldise aspiratsioon ehk laps lämbus öösel omaenese oksesse.

Poolteiseaastase Tiia isa Heiki sõnul nägi ta tütre surnukeha tuvastades, et lapse nägu oli sinine. Lapsele tehtud rehabilitatsiooniplaani kohaselt vajas ta ööpäev läbi kõrvalabi ning järelevalvet, sest oli võimalus, et tekivad lapse tervisele ohtlikud olukorrad. Tüdrukule oli möödunud sügisel määratud puue, arsti diagnoos oli psühhomotoorse arengu mahajäämus.

Vanemate sõnul tütar oksendas tihti, talle ei leitud lastekodus terve tema esimese eluaasta jooksul sobivat piimasegu, samuti oksendas ta välja talle antud ravimid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kas last jälgiti korralikult ööpäev läbi, kuidas teda täpselt hooldati ja kas laste jaoks oli piisavalt kasvatajaid, ei ole lapse vanematele teada. Lastekodu, Tallinna linnavalitsus ega ka politsei hetkel rohkem ei kommenteeri.

Neljapäevase seisuga ei olnud politsei kriminaalmenetlust algatanud, kuid jätkab juhtunu kohta info kogumist Isa sõnul esitab ta juhul, kui prokuratuur kriminaalmenetlust ei alusta, ise selle algatamiseks avalduse. Samal ajal jätkab ka kohtuekspertiisi instituut lapse surma põhjuse täpsema analüüsiga.

Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, kuidas Lasnamäe linnaosavalitsus otsustas väikese Tiia vanematelt ära võtta otse sünnitusmajas, kui ta oli ainult kolm päeva vana. Aluseks tõid linnaametnikud oma hinnangu, et vanemad ei olevat saanud piisavalt hästi hakkama oma viie vanema lapse kasvatamisega, kes olid vanematelt juba kuu aega varem ära võetud. Kuus last pandi elama kolme erinevasse asutusse.

Kohtupidamine laste hooldusõiguse üle on kestnud juba ligi kaks aastat, siiani tulemuseni jõudmata.

Eestis elav naine teeb keskmiselt kolm tundi tasustatavat tööd päevas, on oma käitumiselt meestest tunduvalt keskkonnasõbralikum, poodleb vidi alla pool tunni, kodustest töödest võtab aga enda õlule kandvama osa, selgitas naistepäeva puhul Eesti naiste tegevust vaadelnud statistikaamet.

Seoses ülestõusmispühadega ei toimi 29. märtsil ja 1. aprillil pankadevahelised maksed, teatas Eesti Pank.

Esmaspäeval, 1. aprillil ei toimu pankadevahelisi ega rahvusvahelisi euromakseid, kuna ülestõusmispühade teise püha tõttu on euroala maksesüsteemides puhkepäev. Pangasiseseid makseid saab pühade perioodil teha vastavalt iga panga reeglitele.

Samuti ei toimi pankadevahelised maksed 29. märtsil, sest siis on riigipüha suur reede. Kuna vahepeal on nädalavahetus, ei saa pankadevahelisi makseid teostada 29. märtsist 1. aprillini. Pankadevahelisi makseid saab sel perioodil algatada, kuid saajani jõuab makse alles 2. aprillil.

Alates 2. aprillist toimuvad kõik maksed tavapäraselt, teatas keskpank.

"Kui raha maksja soovib, et pankadevahelise makse laekumine jääks kindlasti märtsikuusse, siis tuleb selline makse algatada hiljemalt neljapäeva 28. märtsi pärastlõunal. Palume aga makse saajatel arvestada, et 1. aprillil algatatud pankadevaheline makse jõuab saajani 2. aprillil. Püsi- või otsekorraldusega arvet maksev klient ei pea oma maksekorraldusi ümber tegema, sest ta algatab makse õigel päeval, kuigi raha jõuab alles saajani päev hiljem," ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.

Pangasisesed maksed toimuvad vastavalt iga panga kehtestatud reeglitele. Täpsemat infot selle kohta jagavad klientidele kodupangad.

Eesti Pank haldab kahte pankadevahelist arveldussüsteemi: üleeuroopalise kiirmaksete süsteemi TARGET2 Eesti osa TARGET2-Eestit ja siseriiklikku jaemaksete süsteemi ESTA. TARGET2-Eestis arveldatakse eurodes tehtud suurmakseid ja selles süsteemis toimuvad ülekanded reaalajas nii Eesti siseselt kui ka teiste Euroopa riikidega.

Siseriiklikud jaemaksed teostatakse kommertspankade vahel ESTA-s, jaemaksete arveldamise eelduseks on kommertspankade piisavad tagatised keskpangas. Tagatised kantakse keskpanka TARGET2-Eesti kaudu. Kuivõrd TARGET2 on 1. aprillil suletud, siis ei ole võimalik kasutada tavamaksete arveldussüsteemi ESTA.

Möödunud ja ülemöödunud aastal on Eesti elanikud asutanud 13 protsenti Soome uutest ehitusettevõtetest, Venemaa elanikud aga on asutanud kuus protsenti Soome uutest transpordi- ja logistikaettevõtetest.

Iga kümnenda Soome uue aktsiaseltsi asutajate hulgas on välismaalasi ja suurim osa neist tuleb Eestist, Venemaalt ning teistest Põhjamaadest, kirjutab Kauppalehti viitega Suomen Asiakastieto Oy andmetele.

Välismaalased on asutanud enim majutus- ja toitlustusettevõtteid. Sellel tegevusalal 2011.–2012. aastal alustanud uutest aktsiaseltsidest on rohkem kui iga neljas välismaalaste asutatud. Türklased on viimase kahe aasta jooksul asutanud 50 uut restoraniettevõtet ja hiinlased 43 uut restoraniettevõtet.

Teiste Põhjamaade kodanikud asutavad Soomes uusi ettevõtteid vähem, paistes statistikas silma ainult rootsikeelsel Ahvenamaal, kus ligikaudu seitse protsenti uute ettevõtete asutajatest on pärit Rootsist või teistest Põhjamaadest.

Soome kaguosas on Venemaalt pärit ettevõtjate osatähtsus kõigi uute ettevõtjate hulgas tõusnud 17 protsendini. Kui hulka arvata ka teiste riikide kodanikud, ulatub välismaalastest uute aktsiaseltside asutajate osatähtsus Kagu-Soome maakondades 24 protsendini.

Välismaalaste osatähtsus kõigi Soome uute aktsiaseltside asutajate hulgas on viimastel aastatel jäänud püsima 11–12 protsendile. Soomes alustab tegevust igal aastal ligikaudu 13 500 uut aktsiaseltsi.