Võrumaal hävis pühapäeval tules ühekorruseline elumaja, inimesed õnnetuses viga ei saanud.

Päästeameti andmetel teatati pühapäeval kell 14.13 häirekeskusele tulekahjust  Mikitamäe vallas Põlvamaal. Põlema oli süttinud ühekorruseline puidust elumaja.

Majas viibinud vanem naisterahvas väljus hoonest iseseisvalt ja kiirabi ei vajanud. Elumaja muutus põlengu tagajärjel elamiskõlbmatuks.

Tulekahju likvideeriti kell 16.55.

Järgmisel nädalal saab riigiportaal eesti.ee 10 aastat vanaks.

Esimesed kasutajad logisid Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmetel portaali eesti.ee sisse 12. märtsil 2003.

Eesti.ee on veebikeskkond, mis pakub infot, kontaktandmeid ning avalikke e-teenuseid.

Portaali saab siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga kasutajatunnustega, olgu siis kasutajaks kodanik, ettevõtja või ametnik.

Portaali kaudu saab kasutada riiklike registrite teenuseid, mis võimaldavad teha päringuid ja kontrollida endaga seotud infot.

Portaali populaarsemad teenused on elukohateate ja vanemahüvitise taotluse edastamine, oma andmete kontroll riiklikest registritest, mitmed politsei e-teenused ning Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine.

Kuna röövpüügiga kaasneb lisaks kriminaalkaristusele reeglina ka suur rahaline nõue keskkonnakahju hüvitamiseks, üritavad ebaseaduslikku kalapüüki viljelevad rikkujad keskkonnaametnikke üle kavaldada ning nii vastutusest pääseda või seda vähendada.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakuritegude uurimisüksuse juhi Rocco Otsa sõnul on ebaseadusliku kalapüügi osas rikkujateks olnud nii firmasid kui ka eraisikuid. "Eks meid huvitavad rohkem elukutselised kalurid, kes aegajalt kipuvad seadust rikkuma, kuid sageli satuvad uurijate huviorbiiti ka harrastuskalamehed. Reeglina on tegemist võrgupüügil toime pandud kuritegudega ehk püügile asetatud võrgud on lubatust väiksema silmaga ning saagiks on alamõõdulised kalad," rääkis Ots usutluses BNS-ile.

Kuna tõsise keskkonnarikkumise puhul, milleks on näiteks loata püük, lubatust väiksem võrgusilm, keelatud püügiaeg, illegaalne püügiviis või püüdmise koht, korrutatakse kahjumäär viiega, võivad isegi mõne üksiku ebaseadusliku võrguga püüdes kaasneda väga suured kahjusummad, mis on mõne juhtumi puhul ulatunud kümnetesse tuhandetesse eurodesse."Eks see on teinud kalurid kavalamaks, et vastutusest pääseda. On tulnud ette olukordi, kus ebaseaduslikult püügile pandud võrkudest alamõõdulisi kalu välja võttev kalur väidab, et tegelikult tema võrke merre ei pannud vaid lihtsalt läks võõrastest võrkudest kala varastama, võrkude omaniku kohta tal aga andmed puuduvad," ütles Ots.

Kui uurijatel ei õnnestu tõestada vastupidist, ei saa Otsa sõnul kalurile esitada süüdistust keskkonnakahju tekitamises, vaid varguses, ning siis on võimalik ka, et rikkuja pääseb suure keskkonnakahju hüvitamise kohustusest. "Ka on tavapärane, et kaluritel on püügile asetatud nii õige silmasuurusega püünised kui ka lubatust väiksema silmaga võrgud ning keskkonnaametnike ilmumisel lihtsalt hüljatakse ebaseaduslik võrgujada," ütles Ots.

Samuti on röövpüüdjad hakanud saaki jagama erinevatesse kottidesse ehk õige mõõduga kalad ühte ning alamõõdulised teise. Inspektorite ilmumise korral jäetakse ebaseaduslik saak maha, võimalusel uputatakse. "Näiteks mullu tuvastasime röövpüügilt 12 Läti harrastuskalurit, kes said ka korraliku karistuse, kuid tänavu pole neist veel ükski ametnikele vahele jäänud, kuigi on põhjust arvata, et nad püüavad aktiivselt edasi ning võimalik, et nende käitumismaneer pole muutunud. Seega on nad muutunud ettevaatlikumaks ja üritavad inspektoried üle kavaldada," ütles Ots.

Tema sõnul on kõigil tänapäeval telefonid taskus ning pole haruldane, et kui inspektorite sõidukeid on liikumas näha, levib info sellest kalurite vahel kiiresti. "Kuid ka ametnikud muutuvad osavamaks, meil on hea tehnika ning võimalused uute nippidega rikkujaid tuvastada. Lihtsalt kõigest ei tasu avalikult rääkida," ütles Ots.

Suuremate üldteenuse osutajate poolt avaldatud üldteenuse marginaal erines veebruaris kuni 86 protsenti, mis on ligi kaks korda suurem jaanuari hinnaerinevustest.

Marginaal oli veebruaris ühe kWh kohta kõige soodsam VKG Elektrivõrkudel, 0,49 senti koos käibemaksuga, millele järgnesid Eesti Energia 0,72 ja Imatra Elekter 0,91 sendise marginaaliga, teatas sõltumatu hinnavõrdlusportaal Energiaturg.ee. Portaali teatel oli avaldatud andmete põhjal veebruaris üldteenus soodsam kui populaarseim fikseeritud hinnaga pakett, kuid kallim populaarseimast börsihinnaga paketist.

„Suuremate üldteenuse osutajate üldteenuse madalaima ja kõrgeima marginaali vahe ulatus veebruaris 86 protsendini, mis on ligi kaks korda suurem jaanuari hinnaerinevustest. Imatra Elekter tõstis üldteenuse marginaali hinda ühe kWh kohta võrreldes jaanuariga 0,28 senti, Eesti Energia ja VKG Elektrivõrgud jätsid marginaalid samale tasemele. Seni avaldatud andmete põhjal oli veebruaris kõige kallim populaarsemate pakettide ja üldteenuse võrdluses Eesti Energia fikseeritud hinnaga 12-kuuline pakett ja soodsaim 220 Energia börsihinnaga ettemaksuta pakett, “ ütles Energiaturg.ee tegevjuht Moonika Kukke.

Veeburaris seni soodsaima võrguettevõtja VKG Elektrivõrkude tüüpkoormusgraafiku põhjal maksid üldteenuse kliendid avatud turu teisel kuul börsihinnaga võrreldes viis protsenti suurema arve - näiteks 10 000 kWh aastatarbimisega eramu veebruari elektrikulu oli kõige populaarsema börsihinnaga paketi puhul 42,10 eurot samas kui VKG Elektrivõrkude üldteenuse tarbija arve tuli 44,18 eurot. Eesti Energia üldteenuse ning ka kõige populaarsema, fikseeritud hinnaga 12-kuuse paketi maksumus ulatus veebruaris 48,71 euroni.

„Need, kes soovivad alates aprillist üle minna paketipôhisele ostule, peaksid veel tänase päeva jooksul elektrilepingu sôlmima, sest üldteenuselt lahkumisest tuleb samuti 21 päeva enne kalendrikuu vahetust andmeladu teavitada,“ selgitas Kukke.

Energiaturg.ee võrdles lisaks üldteenuse hindadele eraklientide seas kahte kõige populaarsemat paketti: fikseeritud pakettidest Eesti Energia fikseeritud hinnaga 12-kuust paketti ja muutuva hinnaga pakettidest 220 Energia börsihinnaga ettemaksuta paketti.

Arvutused tuginevad Eesti Energia poolt 12-kuulisele paketile pakutud fikseeritud elektrihinna ja 220 Energia ilma ettemaksuta börsihinnaga marginaali detsembrikuu aritmeetilisele keskmisele, mis Eesti Energia avalike hinnakirjade järgi oli 5,845 senti/kWh ja 220 Energial vastavalt 0,2425 senti/kWh. Hindade arvutamisel on aluseks võetud vastavate võrguettevõtjate tüüpkoormusgraafikud ja Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonna 2013. aasta veebruarikuu tunnihinnad.