Laserkiire abil lennukilt maapinna kõrgust mõõtnud LIDAR-seadme abiga koostatud Eesti kõrgustekaardi andmetel on Suur Munamägi seni arvatust ligi meetri madalam, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seni teada ning ametlike märgitud tippude kõrgusi viimaste LIDAR-i mõõtmistulemustega kõrvutades ilmnes mõne mäe puhul enam kui seitsmemeetrine erinevus. Kui osa Eesti mägede kõrgusedetabelis esirinnas olevaid mägesid osutus seni arvatust kõrgemaks, siis teised jälle hoopis arvatust madalamaks.

Võrumaal hävis pühapäeval tules ühekorruseline elumaja, inimesed õnnetuses viga ei saanud.

Päästeameti andmetel teatati pühapäeval kell 14.13 häirekeskusele tulekahjust  Mikitamäe vallas Põlvamaal. Põlema oli süttinud ühekorruseline puidust elumaja.

Majas viibinud vanem naisterahvas väljus hoonest iseseisvalt ja kiirabi ei vajanud. Elumaja muutus põlengu tagajärjel elamiskõlbmatuks.

Tulekahju likvideeriti kell 16.55.

Järgmisel nädalal saab riigiportaal eesti.ee 10 aastat vanaks.

Esimesed kasutajad logisid Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmetel portaali eesti.ee sisse 12. märtsil 2003.

Eesti.ee on veebikeskkond, mis pakub infot, kontaktandmeid ning avalikke e-teenuseid.

Portaali saab siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga kasutajatunnustega, olgu siis kasutajaks kodanik, ettevõtja või ametnik.

Portaali kaudu saab kasutada riiklike registrite teenuseid, mis võimaldavad teha päringuid ja kontrollida endaga seotud infot.

Portaali populaarsemad teenused on elukohateate ja vanemahüvitise taotluse edastamine, oma andmete kontroll riiklikest registritest, mitmed politsei e-teenused ning Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine.

Kuna röövpüügiga kaasneb lisaks kriminaalkaristusele reeglina ka suur rahaline nõue keskkonnakahju hüvitamiseks, üritavad ebaseaduslikku kalapüüki viljelevad rikkujad keskkonnaametnikke üle kavaldada ning nii vastutusest pääseda või seda vähendada.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakuritegude uurimisüksuse juhi Rocco Otsa sõnul on ebaseadusliku kalapüügi osas rikkujateks olnud nii firmasid kui ka eraisikuid. "Eks meid huvitavad rohkem elukutselised kalurid, kes aegajalt kipuvad seadust rikkuma, kuid sageli satuvad uurijate huviorbiiti ka harrastuskalamehed. Reeglina on tegemist võrgupüügil toime pandud kuritegudega ehk püügile asetatud võrgud on lubatust väiksema silmaga ning saagiks on alamõõdulised kalad," rääkis Ots usutluses BNS-ile.

Kuna tõsise keskkonnarikkumise puhul, milleks on näiteks loata püük, lubatust väiksem võrgusilm, keelatud püügiaeg, illegaalne püügiviis või püüdmise koht, korrutatakse kahjumäär viiega, võivad isegi mõne üksiku ebaseadusliku võrguga püüdes kaasneda väga suured kahjusummad, mis on mõne juhtumi puhul ulatunud kümnetesse tuhandetesse eurodesse."Eks see on teinud kalurid kavalamaks, et vastutusest pääseda. On tulnud ette olukordi, kus ebaseaduslikult püügile pandud võrkudest alamõõdulisi kalu välja võttev kalur väidab, et tegelikult tema võrke merre ei pannud vaid lihtsalt läks võõrastest võrkudest kala varastama, võrkude omaniku kohta tal aga andmed puuduvad," ütles Ots.

Kui uurijatel ei õnnestu tõestada vastupidist, ei saa Otsa sõnul kalurile esitada süüdistust keskkonnakahju tekitamises, vaid varguses, ning siis on võimalik ka, et rikkuja pääseb suure keskkonnakahju hüvitamise kohustusest. "Ka on tavapärane, et kaluritel on püügile asetatud nii õige silmasuurusega püünised kui ka lubatust väiksema silmaga võrgud ning keskkonnaametnike ilmumisel lihtsalt hüljatakse ebaseaduslik võrgujada," ütles Ots.

Samuti on röövpüüdjad hakanud saaki jagama erinevatesse kottidesse ehk õige mõõduga kalad ühte ning alamõõdulised teise. Inspektorite ilmumise korral jäetakse ebaseaduslik saak maha, võimalusel uputatakse. "Näiteks mullu tuvastasime röövpüügilt 12 Läti harrastuskalurit, kes said ka korraliku karistuse, kuid tänavu pole neist veel ükski ametnikele vahele jäänud, kuigi on põhjust arvata, et nad püüavad aktiivselt edasi ning võimalik, et nende käitumismaneer pole muutunud. Seega on nad muutunud ettevaatlikumaks ja üritavad inspektoried üle kavaldada," ütles Ots.

Tema sõnul on kõigil tänapäeval telefonid taskus ning pole haruldane, et kui inspektorite sõidukeid on liikumas näha, levib info sellest kalurite vahel kiiresti. "Kuid ka ametnikud muutuvad osavamaks, meil on hea tehnika ning võimalused uute nippidega rikkujaid tuvastada. Lihtsalt kõigest ei tasu avalikult rääkida," ütles Ots.