Paljud autokoolid hiilivad õppekava täitmisest kõrvale ja esmase juhiloa omaniku lõppastme koolitus on pelgalt formaalsus, kirjutab Postimees.

Enne täieõiguslikuks B-kategooria autojuhiks saamist peab esmase juhiloa omanik läbima lõppastme koolituse, mis koosneb kolm õppetundi kestvast ettevalmistavast teooriakursusest, kaks tundi kestvast libedasõidu koolitusest ja kaks tundi kestvast säästliku sõidu koolitusest. Tegelikult saab muist noori autojuhte vahtralehest lahti üksnes libedasõidu praktikumi läbinuna.

OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madari sõnul on lõppastme koolituse osaline tegemata jätmine autokoolides sagedane. "Meie saame kõnesid, kus küsitakse, kas libedakoolituseks peab kohale tulema või saab ka kuidagi teistmoodi," rääkis Madar, kelle sõnul saab ta selliseid kõnesid eelkõige vene keelt kõnelevatelt õpilastelt.

Tallinnas tegutseva autokooli E-autokoolitus juhataja Vladimir Tabujevi kinnitusel on koolitajate seas üldteada, et osa venekeelseid autokoole ei tee lõppastme koolituse  teooriatunde, mõned ka säästliku sõidu koolitust mitte.

Madar näeb probleemi ühe põhjusena seda, et lõppastme koolituse grupid on väga väiksed, sageli saadavad autokoolid OÜ Autosõit libedakoolitusele korraga ühe kuni kolm inimest. "Kolmele võid veel teooriat lugeda, aga ühele inimesele kolm tundi personaalkoolitust tegema ju ei hakka," rääkis Madar, kelle kinnitusel on grupid väiksed, sest noori on vähemaks jäänud. "Laulva revolutsiooni lapsed said otsa, neil on juba lõppastme koolitus läbitud, aga autokoole ja õpetajaid on ikka sama palju," selgitas ta.

Teine probleem seisneb Madari arvates selles, et maanteeametil ei ole jõudu kontrollida, kas autokool üldse korraldab teooriatunde ja keskkonnasäästliku sõidu koolitusi. "Autokool peab maanteeametile teatama libedasõidu koolitusest kolm päeva ette, et maanteeametil oleks võimalik kontrollima minna. Aga uus lõppastme koolituse grupp tuleb registreerida kolme päeva jooksul pärast koolituse algust," selgitas Madar. Seega saab autokool alati öelda, et on teooriatunnid enne registreerimist juba läbi viinud.

Lisaks võib õpilane uue liiklusseaduse järgi teha kaks tundi kestva keskkonnasäästliku sõidu koolituse oma sõidukiga, millel pole õppesõiduki eraldusmärki. "Kui keegi tahakski kontrollida, on seda väga raske teha," ütles Madar.

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri kinnitusel kontrollitakse iga autokooli vähemalt korra aastas. Peamised rikkumised on seotud aga hoopis dokumentide täitmise ja dokumendihaldusega.

Maanteeamet võib küll suvalisel ajal autokooli õppekava täitmist kontrollida, kuid eelistab siiski kontrollkäigu aja autokoolidega kooskõlastada. "Sellisel juhul on välistatud näiteks võimalus, et kontrollija saabudes pole kedagi kohal," põhjendas ameti eksamiosakonna peaspetsialist Epp Loorens.

Esimene ladina-ameeriklasest paavst Franciscus pühitsetakse teisipäeval Vatikanis ametisse.

Püha Peetruse väljakule oodatakse ametisse pühitsemise missale sadu tuhandeid inimesi. Miss algab kavakohaselt kell 09.30 (Eesti aja järgi 10.30), vahendas BBC.

Seitsmekümne kuue aastane Buenos Airese kardinal Jorge Mario Bergoglio valiti 1,2 miljardi katoliiklase uueks juhiks eelmisel kolmapäeval. Uus kirikupea on paistnud silma oma eelkäijast Benedictus XVI-st vähem formaalse käitumisega.

Itaalia juurtega Franciscuse sõnul valis ta endale paavstinime Assisi Püha Franciscuse järgi nime, rõhutamaks hingelisi sidemeid selle maaga. Ta on kutsunud üles "vaesele kirikule vaeste jaoks", kannustades kardinale maiste hüvede tagaajamisest loobuma.

Uus kirikupea on tuntud oma tagasihoidlikkuse ja vähenõudliku elustiili poolest. Aastal 2001 kardinaliks saades soovitas ta argentiinlastel säästa lennukipileti raha Rooma ja annetama summa selle asemel vaestele. Ühtlasi keeldus ta kiriku pakutud uhkest korterist, kokast ja autojuhist ning kasutas selle asemel ühistransporti ja valmistas ise endale süüa.

Franciscus on konservatiivsete vaadetega, kuid ei esinda samas kiriku kõige karmimat joont. Sellest hoolimata oli ta Argentinas kiivalt vastu samasooliste abieludele. Samuti on tekitanud küsimusi tema suhtumine aastail 1976-1983 Argentinas võimul olnud sõjaväehuntasse.

Vatikani kogunevad uue paavsti ametisse pühitsemise missale riigijuhid üle kogu maailma.

Teiste seas osalevad tseremoonial Saksa kantsler Angela Merkel, Hispaania peaminister Mariano Rajoy, Prantsuse peaminister Jean-Marc Ayrault, Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy ja Euroopa Komisjoni juht José Manuel Barroso, aga ka Eesti peaminister Andrus Ansip.

USA-d esindab tseremoonial katoliiklasest asepresident Joe Biden, Lätit president Andris Bērziņš ning Leedut president Dalia Grybauskaitė.

Kohale tuleb ka Taiwani president Ma Ying-jeou, mis ärritab Hiinat, kes missale oma esindajat ei saada. Vatikan on üks 23 riigist, mis tunnustab Taiwani iseseisvust Hiinast, ning saareriigi ainus diplomaatiline liitlane Euroopas.

Paavsti kaasmaalane, Argentina president Cristina Kirchner ütles esmaspäeval, et palus kohtumisel Franciscusega kirikupead sekkuda Argentina ja Suurbritannia tülisse Falklandi saarte pärast.

Franciscus võtab katoliku kiriku juhtimise üle Benedictus XVI-lt, kellest sai veebruaris kuue sajandi jooksul esimene paavst, kes ameti maha pani. Kaheksakümne viie aastane sakslane põhjendas lahkumist pärast kaheksat ametiaastat kõrge ea ja tervisliku seisundiga, mis ei võimaldanud tal kirikupea kohuseid täita.