Kaadrikaitseväelased saavad rekordilise palgatõusu

Kaitseminister Urmas Reinsalu kirjutas 7. märtsil alla määrusele kaitseväelaste palgaastmestiku kohta, mille alusel kaitseväe juhataja tõstab alates 1. aprillist alluvate palka keskmiselt 17 protsenti, kirjutab Postimees.

«Mul on selge käsk, et mingit rehepappi ja trikitamist ei tohi olla, igaüks hakkab rohkem saama,» selgitab kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülem kolonel Peeter Läns Postimehele.

Ka kaitseministri kinnitusel andis ta konkreetse juhtnööri, et tõusu aluseks on märtsi lõpu seisuga kaitseväelaste arvetele laekuv kogusissetulek, et mingite lisatasude või koefitsientidega susserdamist ei tule, et ei ole statistikaga mängimine, vaid päris raha. On ju erinevates kohtades palgatõusust rääkides olnud juttu sellest, et palk küll tõuseb, aga muid boonuseid kärbitakse, nii et kokkuvõttes rohkem raha kätte ei saa. Praegu lubavad aga nii ministeerium kui ka peastaap, et sissetulekud kasvavad päriselt.

Arvestades, kuivõrd keeruline on kaitseväelaste seni kehtiv palgasüsteem kõikide oma lisatasude, ametikohatasude, koefitsientide ja muuga, nõuab uus kord hästi täpset arvestamist. Laias laastus on tegu aga kaitseväe uues arengukavas paika pandud eesmärgiga, et kaitseväelaste teenistusest peab suurema osa moodustama palk ning muude boonuste süsteem tuleb teha lühemaks, selgemaks ja lihtsamaks.

Keskmiselt tõuseb 3100 kaitseväelase palk järgmisel kuul 17 protsenti. Kaitseministeerium on käesolevaks aastaks selle jaoks leidnud 12,7 miljonit eurot, kirjutab Postimees.

Kõige enam tõuseb aprillis palk vanemallohvitseridel, 19,2 protsenti, ning nooremallohvitseridel ja nooremohvitseridel 17,7 protsenti. Näiteks nooremleitnandi auastmes rühmaülem, kes praegu saab 935 eurot kuus, hakkab saama vähemalt 1200 eurot kuus. Täpsustuseks muidugi, et jutt käib brutopalgast.

Kuigi palk kerkib kõigil, on suurim tõus suunatud just allohvitseridele. Kaitseväe keeles on need inimesed, kes töötavad «põllul», see tähendab, õpetavad ajateenijaid ja käivad metsas õppustel. Nad on teeninud kaitseväes kümmekond aastat, aga samas veel vanuses, kus nad oleksid väga konkurentsivõimelised ka tsiviilametites. Lisaks olid allohvitserid ka ühed esimesed, kes hakkasid masuaegse palgalangetuse ajal kaitseväest lahkuma.

Teine riskirühm on mitmesuguste kitsamate erialade spetsialistid, kelle kaotamine oleks kaitseväele eriti valus. Nendeks võivad olla näiteks lennujuhid, meedikud, IT-asjatundjad või suurtükiväelased.

Kõige kriitilisem aeg kaitseväes oligi 2010. ja 2011. aasta, kui 2009. aastal toimunud järsk palgalangus mõjuma hakkas. Ajalehed kirjutasid sel ajal korduvalt, kuidas kaitseväelased palga tõttu lahkusid – kes läks lõunameredele piraate püüdma, kes matkajuhiks. Või nagu üks hiljutine näide, kuidas üks hea ja pikalt väljaõppinud suurtükiväelane siirdus tööle Rakvere lihakombinaati.