EESTI UUDISED BNS

Kõik Kuperjanovi jalaväepataljonis haigestunud sõdurid on tervenenud ja jätkavad tavapärast teenistust.

"Täna [neljapäeval] kell 11 lõpetasime isolatsiooni ja haigusepuhangu eelne olukord on täies mahus taastunud. Kõik haigestunud on terveks saanud ja jätkavad tavapärast teenistust," ütles Lõuna kaitseringkonna meditsiinikeskuse arst-ülem major Hanno Mölder kaitseväe peastaabi teatel. "Ka linnaloale võivad sõdurid saada. Meditsiinilisi piiranguid selleks ei ole, edasine oleneb juba nende ülematest."

Esmaspäeval ja teisipäeval haigestusid mitusada Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurit, laboratoorsete analüüside alusel põhjustas haigestumise Norwalki viirus. Kokku pöördus nädala alguses Kuperjanovi jalaväepataljonis oksendamise ja kõhulahtisuse kaebusega arsti poole 248 sõdurit.

Aprillis algab Austraalias Perthis kohtuprotsess nelja inimkaubanduses süüdistatava eestlase üle, kirjutab võrguväljaanne WA Today.

Kolm meest, kellest kahel on vanust 24 ja ühel 22 aastat, on praegu kautsjoni vastu vabaduses ning nad astuvad Perthis kohtu ette 26. aprillil. Neljas mees, kel vanust 26 aastat, sai süüdistuse kolmapäeval ning tema astub kohtu ette 9. aprillil. Nelja eestlast süüdistatakse inimkaubanduses.

Süüdistuse kohaselt meelitas Perthis elav nelik kaks oma rahvuskaaslast Austraaliasse, lubades neile tööd keevitajatena. Kui aga kaks noort meest tänavu veebruaris Austraaliasse jõudsid, võeti neilt vägivallaga ähvardades dokumendid ning nad sunniti väidetava võla tasumiseks tööd tegema. Politsei esindaja sõnul ähvardas nelik mitte ainult kahte tööotsijat, vaid ka noorte perekondi Eestis.

Kaks eestlast põgenesid pärast paaripäevast töötamist, mille eest said nad kätte ainult väikese osa teenitust. Politsei poole pöördusid nad alles juunis.

Politsei pidas inimkaubitsejate neliku kinni, neid süüditatakse inimkaubanduses, väljapressimises ja pettuses.

Politsei oletab, et need kaks noormeest ei ole neliku ainsad ohvrid.

Väljaanne märgib, et kahel eestlasel on praegu ametlikud töökohad riigi idaosas.

Kuigi vangistusseaduse järgi on vanglas kinnipeetava maksimaalne kartseris hoidmise aeg 45 ööpäeva, võib teatud tingimustel vangi seal järjest hoida ka kauem, jõudsid järeldusele röövmõrva eest pikka vanglakaristust kandva Aleksandr Streltsovi kaebust arutanud kõik kolm kohtuastet.

Streltsov esitas Tartu halduskohtule kaebuse, milles leidis, et Viru vangla on toiminud õigusvastaselt, paigutades ta mitme distsiplinaarrikkumise eest kartserisse järjest 69 ööpäevaks. Streltsov leidis, et kuna vangistusseaduse järgi ei tohi kinnipeetavat kartserisse paigutada rohkem kui 45 ööpäevaks järjest, rikkus vangla tema põhiseadusest tulenevaid õigusi ja kaebaja soovis tulevikus esitada kahjunõude.

Viru vangla tunnistas, et Streltsov viibis kartseris järjest 69 ööpäeva, kuid kinnitas, et nii toimides käitus vangla õiguspäraselt. "Viidatud perioodil kandis Streltsov karistust kaheksa erineva rikkumise eest. Nendest ühegi eest ei määratud talle 45 ööpäeva ületavat kartserikaristust. Ühestki õigusaktist ei tulene, et vangla ei tohi kinnipeetava kartserikaristusi järjest täitmisele pöörata," märkis kohus.

Vangla väitel tuleb arvestada ka seda, et kui isikul on rohkesti kartserikaristusi, siis nende täitmisele pööramisega viivitamisel võib tekkida olukord, kus kartserikaristusi ei ole võimalik hiljem enam täitmisele pöörata.

Tartu halduskohtu andiski mullu 14. juunil õiguse vanglale ning Streltsov ei saanud mullu oktoobris soovitud lahjendit ka Tartu ringkonnakohtust. Seepeale esitas Streltsov kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid sai neljapäeval kaotuse osaliseks ka seal.

"Kaebaja on seisukohal, et erinevate kartserikaristuste täitmisele pööramisel oleks vangla pidanud teda pärast 45 järjestikust kartseris viibitud ööpäeva vähemalt üheks ööpäevaks paigutama kartserist tavakambrisse. Kaebaja leiab samuti, et vangla kohtles teda alandavalt ja rikkus tema inimväärikust.Kolleegium kaebaja seisukohtadega ei nõustu," märkis riigikohus.

Riigikohtu kinnitusel ei tulene vangistusseadusest keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et karistatu juba viibib kartseris. "Samuti ei kohusta vangistusseadus vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest. Seetõttu pidi vangla määratud distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele pöörama ning seda tehes ei käitunud vangla õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja õigusi," leidis riigikohus.

Terviseamet alustas menetlust haiglast korduvalt tagasi saadetud 16-aastase noormehe surmaga lõppenud sündmuse üle.

Terviseamet uurib juhtunut põhjalikult ning võimalike ravivigade väljaselgitamiseks on plaanis kaasata eksperte, teatas ameti pressiesindaja BNS-ile.

Menetlust juhtiva peadirektori asetäitja Mihhail Muzõtšini sõnul on tegu keerulise sündmusega, mida saadavad meedias esitletud poolikud asjaolud.

"Täpsem menetlus võtab veel aega, ent juba praegu on selge, et Rapla haiglas uuriti ja osutati patsiendile väidetust põhjalikumat arstiabi „Nii keeruliste juhtumite korral ei saa ega tohi kergekäelisi hinnanguid anda, vaid juhtum tuleb iga teenuseosutaja suhtes viimse detailini läbi arutada," lausus Muzõtšin.

Kui lapsevanem loa annab, saab juhtumit arutama asuda tervishoiuteenuse kvaliteedi järelevalve ekspertkomisjon. "Üksnes eksperdid saavad anda hinnangu võimalike ravivigade kohta," ütles Muzõtsin.

Terviseamet tõdes, et loo puhul on tegu erakordse juhtumiga Eestis. Viimase 50 aasta jooksul pole Eestis diagnoositud kõhuaordi lõhkemist ühelgi nii noorel patsiendil.

Sotsiaalministeeriumi juures asuv tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon menetles eelmisel aastal 132 kaebust. Komisjon tuvastas 31 viga, neist arstliku tegevuse vigu oli 25 ning vajakajäämisi suhtlemises, dokumenteerimises ja töökorralduses kuus.

Eesti Päevaleht kirjutas neljapäeval, et kõhuvaluga Rapla haiglast kolm korda tagasi saadetud 16-aastane nooruk suri kõhuaordi lõhkemise tõttu. Asi sai alguse nädal enne nooruki surma 2. märtsil, kui tugevat kõhuvalu kaevanud nooruk saadeti Rapla haiglast koju söetablettidega ja soovitati tal perearsti poole pöörduda.

Neli päeva hiljem perearsti visiidile pääsedes vaatas arst poisi üle, kuid ei tuvastanud midagi. Järgmisel päeval kutsuti talle suurte valude tõttu taas kiirabi. Haiglast aga saadeti ta järgmisel päeval uuesti koju.

Lõpuks viidi poiss Tallinna lastehaiglasse, kus ta kõhuaordi lõhkemise tõttu suri.

Rapla haigla endal süüd ei näe ja kinnitab, et tegutseti vastavalt sümptomitele.