Rahva ja eluruumide loenduse andmetel töötas Eestis 2011. aastal 67 protsenti tööga hõivatutest teenindussektoris, 29 protsenti tööstussektoris ja vaid 4 protsenti primaarsektoris.

Eelmise rahvaloendusega võrreldes on teenindussektorisse lisandunud ligi 43 000 töötajat, ent primaarsektor, nagu põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, ning tööstussektor on mõlemad kaotanud üle 10 000 töötaja, teatas statistikaamet esmaspäeval.

Kui sektorite kaupa oli Eesti elanike seas enim tööjõudu rakendatud teenindussektoris, siis tegevusalade kaupa vaadatuna oli sarnaselt eelmisele loendusele töötajate arvu ja osatähtsuse poolest esikohal töötlev tööstus. 2011. aastal töötas sellel tegevusalal 18 protsenti kõikidest hõivatutest võrreldes 22 protsendiga 2000. aastal.

Tööstusharudest kasutavad enim tööjõudu toiduainete tootmine, puidutööstus ning metalltoodete tootmine. Selle tegevusala töötajate osatähtsus on suurim Lääne-Viru maakonna elanike seas.

Ehituses töötas 8 protsenti ning hulgi- ja jaekaubanduses 14 protsenti hõivatutest. Ehitajate osatähtsus tööhõives on veidi suurem Järva, Rapla ja Saare maakonnas.

Põllumajanduses töötab ligi 10 protsenti maa- ja üks protsent linnaelanikkonna hõivatutest. Põllumajandusega leivateenijate osatähtsus on suurim Jõgeva maakonnas.

Kõigist Eesti elanikest ligi 40 protsendil oli põhiline elatusallikas töötasu. Ülalpeetavaid - lapsed, aga ka teised, põhiliselt pereliikmete poolt ülalpeetavad inimesed - oli veerand elanikkonnast. 24 protsendil elanikel oli peamine elatusallikas pension ning alla ühe protsendi oli institutsioonides ja asutustes ülalpeetavaid. Ettevõtjatulust elatus kaks protsenti elanikest ja toetustest neli protsenti. Nelja protsendi elanike puhul ei olnud tuluallikas selge või oli selleks muu tulu, näiteks omanditulu, isiklik abimajapidamine või laen.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011 kuni 31. märtsini 2012. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Küprose kümne miljardi euro suurune päästepakett sai esmaspäeva esimestel tundidel eurotsooni rahandusministrite toetuse, laenutingimused kiideti heaks pärast 12 tundi kestnud viimase hetke läbirääkimisi.

Oma panganduse kokkuvarisemist vältinud eurotsooni lõunapoolseim liige saab esimese osa laenurahast kätte maikuus.

Küprose president Nikos Anastasiades oli juba varem suhtlusvõrgustiku Twitter vahendusel teatanud, et läbirääkimistel eurogrupiga on saavutatud edu. Küprose delegatsioon eesotsas Anastasiades pidas eelnevalt kõnelusi kreeditoride troikaga: Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF).

Leppe kohaselt alla 100 000 euro suurusi hoiuseid ei puudutata.

Küprose suuruselt teine pank Laiki (Popular Bankis) restruktureeritakse "heaks" ja " halvaks" pangaks ning selle rohkem kui 100 000 euro suurustele hoiustele kehtestatakse maks, mille suurust pole esialgu täpsustatud.

Riigi suurim pank Küprose Pank (Bank of Cyprus) jätkab tegevust ja selle rohkem kui 100 000 euro suurused hoiused satuvad samuti lõivu alla. 17-liikmelise eurogrupi eesistuja Jeroen Dijsselbloemi sõnul tuleb rahandusasutusele langevate "kärbete sügavus" troikal lähinädalatel välja selgitada.

Dijsselbloemi sõnul saadakse nii 4,2 miljardit eurot. Analüütikute sõnul võib investoreid oodata kuni 40-protsendine kaotus.

"Küprose lepe teeb lõpu ebakindlusele, mis mõjutas riiki ja kogu eurotsooni viimastel päevadel," rõõmustas Dijsselbloem, kelle hinnangul on uus lahendus palju parem, kui möödunudnädalane kava maksustada ühekordselt kõik hoiused.

"Olen kindel, et see on parem lahendus, kui eelmise nädala oma," ütles Dijsselbloem pressikonverentsil.

Küpros peab vastutasuks piirama oma pangandussektorit, kärpima eelarvet, viima ellu struktuurireforme ja erastama riigivara, märkis Dijsselbloem. Meetmed süvendavad ilmselt 800 000 elanikuga Küprose majandussurutist ja suurendavad tööpuudust.

Saareriik on olnud rahvusvahelistest laenuturgudest ära lõigatud pea kaks aastat. Sealne valitsus esitas esimese abipalve möödunud aasta juunis, kuid läbirääkimised takerdusid.

Pärast parempoolse Anastasiadese võitu veebruarikuistel presidendivalimistel jõuti 16. märtsil esialgse kokkuleppeni. Selle kohaselt pidi Küpros leidma ise 5,8 miljardit eurot, mis kindlustas riigile EL-i ja IMF-i kümne miljardi euro suuruse päästepaketi. Küprose parlament lükkas teisipäeval tagasi plaani saada nõutud summa kokku kõigi pangahoiuste ühekordse maksustamise teel.

Euroopa Liit andis seepeale Nikosiale uue päästeplaani kokkuleppimiseks aega esmaspäevani. Euroopa Keskpank ähvardas selle nädala alguses lõpetada riigi erakorralise rahastamise.

Pühapäeva tehti viimaseid jõupingutusi. Eurogrupi rahandusministrite kohtumine Küprose kriisi asjus algas hilisõhtul plaanitust neli tundi hiljem, sest venisid Anastasiadese läbirääkimised Euroopa Liidu presidendi Herman Van Rompuy, Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso, Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) peadirektori Christine Lagarde'i, eurogrupi eesistuja Jeroen Dijsselbloemi ja Euroopa Komisjoni majandusvoliniku Olli Rehniga.

Rehni sõnul ei ole Küprose lähitulevik abipaketist hoolimata siiski helge ja ees ootavad rasked ajad.

"Komisjon teeb kõik endast oleneva, et leevendada sotsiaalseid mõjusid ja kaitsta kõige haavatavamaid," lubas Rehn.

Küprose pangad olid terve selle nädala suletud ja avatakse kavakohaselt uuesti teisipäeval. Pangandus on Küprose majanduses võtmetähtsusega: sealne finantssektor ületab sisemajanduse kogutoodangut mitu korda, märkimisväärne osas hoiustest kuulub Vene kodanikele ja ettevõtetele.

Nikosia pöördus abi saamiseks ka Venemaa poole, kuid rahandusminister Michalis Sarrise kõnelused Moskvas lõppesid reedel tulemusteta. Küprose ettepanekud ei pakkunud huvi, ütles Vene rahandusminister Anton Siluanov. Peaminister Dmitri Medvedevi sõnul ei ole Venemaa siiski ust veel täielikult sulgenud.

Küprose leppe peavad kiitma mitme eurotsooni riigi, sealhulgas Saksamaa parlament. Selleks võib kuluda mitu nädalat, EL-i ametnike sõnul saab kogu päästeprogramm rohelise tule ilmselt aprilli keskpaigaks.

Haiglad tõstsid küll vastavalt kollektiivkokkuleppele 1. märtsil meditsiinitöötajate palka, ent nii mõneski kohas tähendas see, et kadus võimalus maksta suuremat tasu kogenumatele töötajatele, sest raha leiti vaid miinimumi tõstmiseks, kirjutab Postimees.

Pühapäeva hilisõhtul saabub Tallinnasse Andorra koondis, kelle koosseisus on teisipäevaseks MM-valikmänguks Eestiga 18 pallurit, teatas jalgpalliliidu pressiteenistus.

Andorra peatreeneri Koldo Alvarezi valikus on kuus Hispaania ja 11 Andorra klubide mängijat, üks mees on hetkel tööandjata.

Tegemist on läbi aegade 11. Eesti ja Andorra vahelise kohtumisega – seni on kõigil kordadel edu saatnud eestlasi, kuigi võitluslikku ja füüsilist mängu harrastavad Andorra mängijad ei anna midagi kergelt. 2012. aasta oktoobris Andorra la Vellas peetud MM-valikkohtumises lõi Eesti võiduvärava Andres Oper.

Viimati nägi Andorra koondist A. Le Coq Arenal 2007. aasta suvel, mil taanlasest peatreeneri Viggo Jenseni debüütmatšis teenis Eestis 2:1 võidu. Tõeliseks põnevusetenduseks kujunenud mäng algas meie jaoks edukalt, kui Raio Piiroja 34. minutil juhtvärava lõi. Avapoolaja lõpus eemaldati aga Ragnar Klavan ning Eesti pidi jätkama vähemuses. Mõned minutid enne lõppu suutis Andorra viigistada, kuid Indrek Zelinski lisaminuti tabamus tõi pealtvaatajate rõõmuks magusa 2:1 võidu – emotsioonihoos viskas Zelinski särgi seljast, teenides nii oma teise kollase kaardi, mis tähendas, et Eesti lõpetas kohtumise üheksakesi.

Eesti – Andorra MM-valikmäng leiab aset teisipäeval, 26. märtsil kell 19.00 A. Le Coq Arenal.

Andorra koondise koosseis MM-valikmänguks Eestiga on järgmine - väravavahid Josep Antoni Gomes Moreira (03.12.1985 – CD Fortuna (ESP) 30/0) ja  Ferran Pol Perez (28.02.1983 – FC Andorra 4/0).

Kaitsjad - Ildefons Lima Sola (10.12.1979 – FC Andorra 79/9), Marc Bernaus Cano (02.02.1977 – ilma klubita 31/1), Marc Vales Gonzalez (04.04.1990 – Real Madrid CF C (ESP) 26/0), Emili Josep Garcia Miramontes (11.01.1989 – FC Andorra 16/0), Marc Garcia Renom (21.03.1988 – Vic UE Club (ESP) 11/0),  Adrian Rodrigues Goncalves (14.08.1988 – Burgos CF (ESP) 7/0) ja Moises San Nicolas Schellens (17.09.1993 – FC Andorra 4/0).

Poolkaitsjad - Josep Manel Ayala Diaz (08.04.1980 – FC Andorra 67/0), Marcio Vieira De Vasconcelos (10.10.1984 – Atletico de Monzon (ESP) 48/0,  Xavier Andorra Julia (07.06.1985 – UE Santa Coloma 26/0),  Cristian Martinez Alejo (16.10.1989 – FC Andorra 17/1), Victor Hugo Moreira Teixeira (05.10.1982 – FC Lusitans 9/0),  Carlos Eduardo Peppe Britos (28.01.1983 – UE Sant Julià 8/0 ja  Ludovic Clemente Garces (09.05.1986 – FC Andorra 7/0).

Ründajad - Fernando Jose Silva Garcia (16.05.1977 - CD Guadiana (ESP) 51/2),  Sebastià Gomes Perez (01.11.1983 – FC Andorra 19/0)

Peatreener - Koldo Alvarez de Eulate.