Euroopa Liidu majanduskriis nõuab inimelusid ja on viinud ohtlike nakkushaiguste levimiseni, hoiatasid tervishoiuasjatundjad meditsiiniajakirjas Lancet.

Väljaande analüüsi kohaselt on kasvanud näiteks enesetappude arv, mis 2007. aastani oli langusteel. Lisandunud on HI-viirusesse nakatumiste arv ja Kreekas esineb koguni malaariat.

Kasvavate probleemide põhjuseks on eelarvekärped ja üha suurenev tööpuudus. Sissetulekute vähenemise tõttu pole aina suuremal hulgal inimestel võimalik käia arsti juures ja osta ravimeid.

Euroopa tervisesüsteemide  ja -poliitika vaatluskeskuse (European Observatory on Health Systems and Policies) juhtivteadlane Martin McKee süüdistab Euroopa Komisjoni, et piisavalt pole tähelepanu pööratud sellele, kuidas kärped mõjutavad tervishoidu.

"Euroopa majanduskriisi mõjud tervishoiule on ilmselged," ütles McKee.

Euroopa Komisjoni värskeim tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaade näitas, et töötus suureneb endiselt kogu EL-is ning leibkondade rahaline seis on raske. Mõnes liikmesriigis, sealhulgas Eestis, ilmneb üha selgemalt eelarvekärbete ja maksude suurendamise negatiivne mõju tööhõivele ja elatustasemele. Veel selgub ülevaatest, et netosisseränne ühenduse välistest riikidest on vähenenud ning et kriis on vähendanud sündimust.

"Sotsiaalne kriis Euroopas süveneb ning paljudes liikmesriikides ei ole olukorra paranemist ette näha," märkis EL-i tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik László Andor.

"Väga sageli on kriis kõige rängemalt tabanud kõige vaesemaid. Valitsused peavad investeerima kaasavasse majanduskasvu ja andma inimestele võimaluse väärikalt elatist teenida. Komisjoni hiljuti vastu võetud sotsiaalsete investeeringute paketis käsitletakse viise, kuidas seda teha. Aga kõige tähtsam on suurendada solidaarsust nii riikide sees kui ka riikide vahel. Üksnes ühte hoides saame kriisist üle," arvas Andor.

Eelarvekärped ja maksude suurendamine on mõjutanud suure ja väikese sissetulekuga rahvastikurühmi erinevalt. Eesti paistab aruandes silma alates 2008. aastast kuni 2012. aasta keskpaigani vastu võetud kokkuhoiumeetmete regressiivse mõju poolest sissetulekutoetustele ja pensionidele. Analüüs näitab, et eelarvereformid tuleb väga hoolikalt läbi mõelda, et need ei tabaks kõige rängemalt kõige vaesemaid inimesi, nagu on juhtunud lisaks Eestile ka nt Leedus.

Jaanuaris 2013 suurenes töötute arv EL-is jätkuvalt, kasvades 26,2 miljoni inimeseni (euroalal 19 miljonini), mis moodustab majanduslikult aktiivsest rahvastikust 10,8% (euroalal 11,9%). Erinevus euroala lõunaosa/äärealade ja põhjaosa töötuse taseme vahel suurenes 2012. aastal 10 protsendipunktini. Nii suur pole see varem kunagi olnud. EL-i SKP vähenes 2012. aasta neljandas kvartalis 0,5%, mis on 2009. aasta algusest saadik kõige järsem langus. Tööhõive langes 2012. aastal ELis kokku 0,4%, tööhõivenäitajad paranesid ainult osaajatöö puhul. Ainuüksi 2012. aasta neljandas kvartalis langes tööhõive eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%.

Noorte töötus on jõudnud kogu EL-is enneolematult kõrgele tasemele (jaanuaris 2013 oli tööta 23,6% aktiivsetest noortest) ning samuti on noorte töötuse perioodid pikenenud. 2012. aasta kolmandas kvartalis oli 7,1% aktiivsetest noortest olnud ilma tööta üle aasta (2011. aastal oli see näitaja 6,3%).

Eesti rahvuskoondis võitis teisipäeva õhtul jalgpalli maailmameistrivõistluste valikturniiril Andorra koondise 2:0.

Tallinnas aset leidnud võistlusel lõi esimese värava Henri Anier vahetult enne esimese poolaja lõppu 45. minutil ja teise värava Joel Lindpere 61. minutil.  

Eesti ja Andorra koondised kohtusid jalgpalliväljakul juba üheteistkümnendat korda. Kõik senised kümme mängu on lõppenud Eesti võiduga, viimati alistas Eesti Andorra võõrsil eelmise aasta oktoobris Andres Operi väravast 1:0, teatas ERR-i spordiportaal.

Eesti eesti mängisid teisipäeval Sergei Pareiko, Enar Jääger, Igor Morozov, Raio Piiroja, Taijo Teniste, Sergei Mošnikov, Henri Anier, Konstantin Vassiljev, Ats Purje, Tarmo Kink ja Jarmo Ahjupera. Varumängijate pingil olid Pavel Londak, Dmitri Kruglov, Ragnar Klavan, Tihhon Šišov, Martin Vunk, Sander Puri, Joel Lindpere, Henrik Ojamaa, Sergei Zenjov, Andres Oper, Siim Luts ja Aleksandr Dmitrijev.

Andorra eest mängisid Josep Antoni Gomes, Ildefonso Lima, Cristian Martinez, Marcio Vieira, Marc Vales, Carlos Eduardo Peppe, Moises San Nicolas, Victor Hugo Moreira, Josep Manel Ayala, Sebastian Gomez, Marc Garcia. Varusmängijad olid Ferran Pol Perez, Marc Bernaus Cano, Emili Josep Garcia, Fernando Jose Silva, Ludovic Clemente, Xavier Andorra Julia ja Adrian Rodrigues.

Suusataja Andrus Veerpalu avaldas teisipäeval oma pöördumises heameelt rahvusvahelise spordiarbitraaži kohtu (CAS) otsuse üle tühistada tema võistluskeeld, kuid ta tõdes, et otsus ei muuda olematuks viimasel kahel aastal üleelatut.

"Tahan teid kõiki tänada toetuse ja mõistmise eest. Viimased kaks aastat on olnud minu elu kõige raskemad ja läbielatut ei soovi ma kellelegi. Tahan tänada kõiki, kes minusse ja meie tiimi on uskunud ja toetanud hea sõnaga, lahke mõtte või praktilise abikäega. Mul on hea meel, et õiglus sai jalule, ent viimasel kahel aastal üleelatut olematuks see ei muuda," teatas Veerpalu.

Veerpalu tänas Tartu ülikooli teadlaste tiimi, kuhu kuuluvad Sulev Kõks, Krista Fischer ja Anton Terasmaa, et nad on mitu aastat omal initsiatiivil ja tasu küsimata tööd teinud. "Usun, et nende erakordne professionaalsus ja pühendumus saab tunnustatud ja vääriliselt hinnatud," märkis ta.

Samuti tänas Veerpalu oma juriidilisi nõustajaid Aivar Pilve ja Ilmar-Erik Aasakivi ning nende Šveitsi kolleege, tema kohtuskäiku finantseerinud ettevõtjaid, suusaliidu inimesi, perekonda, lähedasi ja kõiki eestimaalasi, kes teda uskusid ja toetasid.

"Eraldi tahan tänada endisi Suusaliidu juhte, president Toomas Savi ja tegevjuht Jüri Järve, kes tõid asja lahendamise huvides ohvriks oma ametid, mida seni eeskujulikult pikkade aastate jooksul täitsid," märkis Veerpalu.

Rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus (CAS) rahuldas teisipäeval suusataja Andrus Veerpalu kaitsjate apellatsiooni ja tühistas talle määratud kolmeaastase võistluskeelu, kuid märkis, et tõendid viitavad siiski dopingu kasutamisele.

Andrus Veerpalu ja Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) vahelises vaidluses on rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus apellatsiooni rahuldanud ja tühistanud FIS-i 22. augustil 2011 langetatud süüdimõistva otsuse, millega Veerpalule määrati kolmeaastane võistluskeeld, teatas Veerpalu esindav Aivar Pilve advokaadibüroo BNS-ile.

CAS märkis teisipäeval langetatud otsuses, et tühistas Veerpalule mõistetud kolmeaastase võistluskeelu menetluslike vigade tõttu, kuid märkis, et paljud tegurid näitavad siiski, et Veerpalu on keelatud aineid kasutanud.

Veerpalu dopingusaaga sai alguse 2011. aasta jaanuari viimastel päevadel, mil dopingukütid võtsid suusatamise maailmameistrivõistlusteks harjutanud Veerpalult treeningu järgselt dopinguproovi. Kaks nädalat hiljem osutus proov positiivseks, kuid avalikkus sellest teada ei saanud. Veerpalu teatas ainult, et ei osale tervislikel põhjustel Oslo MM-il ja lõpetab karjääri.

Aprillis 2011 korraldas Eesti suusaliit pressikonverentsi ja tegi teatavaks, et nii A- kui ka B-proov osutusid positiivseks. Veerpalu keelatud ainete kasutamist omaks ei võtnud.

Rahvusvahelise suusaliidu (FIS) dopingupaneel kuulas Veerpalu üle, kuid langetas 2011. aasta suvel otsuse, et suusataja on süüdi. Pärast seda läks vaidlus edasi rahvusvahelisse spordiarbitraažikohtusse.

Rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus (CAS) rahuldas teisipäeval suusataja Andrus Veerpalu kaitsjate apellatsiooni ja tühistas talle määratud kolmeaastase võistluskeelu, kuid märkis, et tõendid viitavad siiski dopingu kasutamisele.

Andrus Veerpalu ja Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) vahelises vaidluses on rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus apellatsiooni rahuldanud ja tühistanud FIS-i 22. augustil 2011 langetatud süüdimõistva otsuse, millega Veerpalule määrati kolmeaastane võistluskeeld, teatas Veerpalu esindav Aivar Pilve advokaadibüroo BNS-ile.