Tunamullu töötas 67 protsenti töötajatest teenindussektoris

Rahva ja eluruumide loenduse andmetel töötas Eestis 2011. aastal 67 protsenti tööga hõivatutest teenindussektoris, 29 protsenti tööstussektoris ja vaid 4 protsenti primaarsektoris.

Eelmise rahvaloendusega võrreldes on teenindussektorisse lisandunud ligi 43 000 töötajat, ent primaarsektor, nagu põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, ning tööstussektor on mõlemad kaotanud üle 10 000 töötaja, teatas statistikaamet esmaspäeval.

Kui sektorite kaupa oli Eesti elanike seas enim tööjõudu rakendatud teenindussektoris, siis tegevusalade kaupa vaadatuna oli sarnaselt eelmisele loendusele töötajate arvu ja osatähtsuse poolest esikohal töötlev tööstus. 2011. aastal töötas sellel tegevusalal 18 protsenti kõikidest hõivatutest võrreldes 22 protsendiga 2000. aastal.

Tööstusharudest kasutavad enim tööjõudu toiduainete tootmine, puidutööstus ning metalltoodete tootmine. Selle tegevusala töötajate osatähtsus on suurim Lääne-Viru maakonna elanike seas.

Ehituses töötas 8 protsenti ning hulgi- ja jaekaubanduses 14 protsenti hõivatutest. Ehitajate osatähtsus tööhõives on veidi suurem Järva, Rapla ja Saare maakonnas.

Põllumajanduses töötab ligi 10 protsenti maa- ja üks protsent linnaelanikkonna hõivatutest. Põllumajandusega leivateenijate osatähtsus on suurim Jõgeva maakonnas.

Kõigist Eesti elanikest ligi 40 protsendil oli põhiline elatusallikas töötasu. Ülalpeetavaid - lapsed, aga ka teised, põhiliselt pereliikmete poolt ülalpeetavad inimesed - oli veerand elanikkonnast. 24 protsendil elanikel oli peamine elatusallikas pension ning alla ühe protsendi oli institutsioonides ja asutustes ülalpeetavaid. Ettevõtjatulust elatus kaks protsenti elanikest ja toetustest neli protsenti. Nelja protsendi elanike puhul ei olnud tuluallikas selge või oli selleks muu tulu, näiteks omanditulu, isiklik abimajapidamine või laen.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011 kuni 31. märtsini 2012. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.