Viru ringkonnaprokuratuur nõudis lõppeval nädalal pikka vangistust mehele, kes mullu talvel korrakaitsjate eest minema sõites rammis tema teed tõkestanud politseiautot, põhjustades kahele politseinikule ja oma kaassõitjale vigastusi.

Süüdistaja hinnangul peaks kohus määrama 30-aastasele Valerile nelja-aastase vangistuse, millele liidetaks varasema süüteo eest mõistetud, kuid osaliselt kandmata karistusosa ning lõplikult vangistusaja pikkuseks kujuneks seitse aastat. Valeri kaitsja leidis aga, et kohus peaks tema kliendi õigeks mõistma.

Kuritegelikud sündmused said alguse mullu 12. veebruaril Narvas, kui politseitöötajad pidasid kinni Mercedese, mida juhtis alko- ja narkojoobes 30-aastane Valeri. Dokumentide kontrollimisel põgenes Valeri ootamatult ning hakkas Sillamäe poole kihutama. Valeri ei reageerinud politsei peatumismärguannetele ning tema Mercedese kiirus kasvas ligi 150 kilomeetrini tunnis.

Hulljulgelt kihutades nii ennast kui kaasliiklejaid ohtu seadnud joobes juhi edasise teekonna tõkestamiseks sulges politsei patrullautoga Tallinna -Narva maantee 191. kilomeetril tee. Valeriaga ei kavatsenudki peatuda ning sõitis suurel kiirusel politseiautole otsa. Sellega tekitas ta raskeid kehavigastusi ühele politseitöötajale, kergemaid kehavigastusi teisele politseinikule ja Mercedeses viibinud naissoost kaasreisijale.

Politsei pidas mehe kinni ning kohus saatis ta eeluurimise ajaks Viru vanglasse. Kohtueelse menetluse lõppedes sai ta süüdituse liikluseeskirju eirates raske liiklusõnnetuse põhjustamises, millega kaasnesid ettevaatamatusest kannatanule rasked vigastused. Sellise süüteo eest saab kohus määrata kuni viieaastase vangistuse.

Pärnus algab aprilli alguses kohtuprotsess mehe üle, kellel lasub süüdistus katses mõrvata oma ema ja isa.

Eeluurimisel kogutud andmetel üritas 37-aastane Sven oma vanematelt elu võtta mullu 14. septembri öösel Ambla vallas asuvas talus. Süüdistuse kohaselt kägistas Sven riietest sikutades oma ema ja lõi isa nii, et nad teadvuse kaotaks. Seejärel süütas Sven majas tooli, et hoone tuld võtaks.

Vägivallast toibunud ema suutis siiski majast välja pääseda ja abi kutsuda, tänu millele Sveni topeltmõrva plaan nurjus.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Sven süüdistuse kahe inimese mõrvakatses, mis võib talle kohtus süüdimõistmisel tuua kuni eluaegse vangistuse. Sveni süüasja hakkab 1. aprillil arutama Pärnu maakohus.

Reedel ja esmaspäeval ei toimi ülestõusmispühade tõttu euroala pankade vahel arveldusi, pangasiseseid makseid saab pühade perioodil teha vastavalt iga panga reeglitele.

Pankadevahelised maksed ei toimi 29.märtsist 1. aprillini. Pankadevahelisi makseid saab sel perioodil algatada, kuid saajani jõuab makse alles 2. aprillil, teatas Eesti keskpank.

Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide kohta leiab täpsemat infot keskpanga kodulehelt .

Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Teine ülestõusmispüha on enamikus Euroopa riikides puhkepäev.

Peaminister Andrus Ansip sai mullu töötasu 48 054 eurot, mida on üle 700 euro võrra vähem kui aasta varem, selgub riigikantselei 2012. aasta palgaandmetest.

Ansip sai mullu astmepalka 42 822 eurot ja puhkusetasu 5232 eurot. Lisatasusid, hüvitisi ja preemiat Ansip mullu ei saanud.

2011. aastal sai Ansip töötasu 48 758 eurot, millest astmepalk oli 42 534 ja puhkusetasu 6224 eurot.

Riigisekretär Heiki Loot sai eelmisel aastal töötasu 43 992 eurot, millest astmepalk oli 30 005 eurot ja puhkusetasu 13 987 eurot. Ka Loot ei saanud mullu lisatasusid, hüvitisi ega preemiat.

Peaministri büroo juhataja Kairi Uustulnd sai mullu riigikantseleilt töötasu 35 910 eurot. Peaministri nõunikest sai Toomas Kiho mullu töötasu 25 336 eurot, Ants Laaneots 22 444 eurot, Aare Järvan 35 340 eurot, Kalev Kukk 27 327 eurot, Märt Volmer 29 222 eurot, Janis Kukk 19 458 eurot ja Henri Arras 15 634 eurot.

6. augustist nõuniku kohale asunud Mihkel Lees sai mullu riigikantseleilt töötasu 8537 eurot.

Mullu 3. augustini riigikantselei strateegiadirektorina töötanud Keit Kasemets sai töötasu 28 416 eurot. 3. detsembrist strateegiadirektori kohale asunud Oliver Väärtnõu sai mullu riigikantseleilt töötasu 3175 eurot.

1. maist valitsuskommunikatsiooni direktori kohale naasnud Inga Bowden sai mullu töötasu 23 830 eurot. Aasta algusest 30. aprillini valitsuskommunikatsiooni direktorina töötanud Liina Kersna sai sel perioodil 11 714 eurot.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar sai mullu töötasu 36 549 eurot. Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Andreas Anvelt sai mullu riigikantseleilt töötasu 37 000 eurot.