Riigile kuuluva Eesti Loto juhatuse esimees Heiki Kranich teenis mullu 70 545 eurot, 2011. aastal oli tema töötasu 63 412 eurot.

Kokku olid Eesti Loto tööjõukulud mullu 1,47 miljonit eurot võrreldes 1,25 miljoni euroga aasta varem. Ilma juhatuse, nõukogu ja loosimiskomisjoni liikmeteta oli ettevõtte keskmine töötajate arv mullu 37.

Eesti Loto käive kasvas mullu 19 protsenti 42,83 miljoni euroni ja kasum 3,2 protsenti 5,19 miljoni euroni.

Möödunud aastal kasvas jätkuvalt Eesti Loto internetimüügi osakaal, ulatudes 37 protsendini kogu klassikalise loterii müügist, millega Eesti Loto on internetimüügi osakaalu poolest müügis Euroopa lotofirmade hulgas üks suurematest, märgib ettevõte aruandes.

Eesti Loto tooteportfellis oli mullu kaheksa erinevat kiirloteriid ja neli erinevat arvloteriid. Arvloteriide osakaal käibest oli 84 ja kiirloteriil 16 protsenti. Võitudena maksis lotofirma mullu välja 24,58 miljonit eurot.

Riigieelarvesse dividende tasus Eesti Loto mullu 5,5 miljonit eurot, millele lisaks tasus ettevõte 2012. aastal makse summas 9,89 miljonit eurot.

Tänavu ootab Eesti Loto käibe stabiliseerumist 2012. aasta tasemel ning suurt kasvu ette ei näe, kuna paralleelselt Eurojackpoti turuletulekuga vähenes ligikaudu 10 protsendi võrra nii Viking Lotto kui Bingo loto müügikäive.

Eesti Loto plaanib 2013. aasta jooksul investeerida 862 500 eurot suurendamaks tehnoloogilist töökindlust ning konkurentsivõimet võrreldes teiste hasartmängupakkujatega.

Seoses suurte investeeringutega kahaneb Eesti Loto oodatav kasum 2013. aastal ning ulatub 3,94 miljoni euroni, prognoosib ettevõte aruandes.

Viru ringkonnaprokuratuur nõudis lõppeval nädalal pikka vangistust mehele, kes mullu talvel korrakaitsjate eest minema sõites rammis tema teed tõkestanud politseiautot, põhjustades kahele politseinikule ja oma kaassõitjale vigastusi.

Süüdistaja hinnangul peaks kohus määrama 30-aastasele Valerile nelja-aastase vangistuse, millele liidetaks varasema süüteo eest mõistetud, kuid osaliselt kandmata karistusosa ning lõplikult vangistusaja pikkuseks kujuneks seitse aastat. Valeri kaitsja leidis aga, et kohus peaks tema kliendi õigeks mõistma.

Kuritegelikud sündmused said alguse mullu 12. veebruaril Narvas, kui politseitöötajad pidasid kinni Mercedese, mida juhtis alko- ja narkojoobes 30-aastane Valeri. Dokumentide kontrollimisel põgenes Valeri ootamatult ning hakkas Sillamäe poole kihutama. Valeri ei reageerinud politsei peatumismärguannetele ning tema Mercedese kiirus kasvas ligi 150 kilomeetrini tunnis.

Hulljulgelt kihutades nii ennast kui kaasliiklejaid ohtu seadnud joobes juhi edasise teekonna tõkestamiseks sulges politsei patrullautoga Tallinna -Narva maantee 191. kilomeetril tee. Valeriaga ei kavatsenudki peatuda ning sõitis suurel kiirusel politseiautole otsa. Sellega tekitas ta raskeid kehavigastusi ühele politseitöötajale, kergemaid kehavigastusi teisele politseinikule ja Mercedeses viibinud naissoost kaasreisijale.

Politsei pidas mehe kinni ning kohus saatis ta eeluurimise ajaks Viru vanglasse. Kohtueelse menetluse lõppedes sai ta süüdituse liikluseeskirju eirates raske liiklusõnnetuse põhjustamises, millega kaasnesid ettevaatamatusest kannatanule rasked vigastused. Sellise süüteo eest saab kohus määrata kuni viieaastase vangistuse.

Pärnus algab aprilli alguses kohtuprotsess mehe üle, kellel lasub süüdistus katses mõrvata oma ema ja isa.

Eeluurimisel kogutud andmetel üritas 37-aastane Sven oma vanematelt elu võtta mullu 14. septembri öösel Ambla vallas asuvas talus. Süüdistuse kohaselt kägistas Sven riietest sikutades oma ema ja lõi isa nii, et nad teadvuse kaotaks. Seejärel süütas Sven majas tooli, et hoone tuld võtaks.

Vägivallast toibunud ema suutis siiski majast välja pääseda ja abi kutsuda, tänu millele Sveni topeltmõrva plaan nurjus.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Sven süüdistuse kahe inimese mõrvakatses, mis võib talle kohtus süüdimõistmisel tuua kuni eluaegse vangistuse. Sveni süüasja hakkab 1. aprillil arutama Pärnu maakohus.

Reedel ja esmaspäeval ei toimi ülestõusmispühade tõttu euroala pankade vahel arveldusi, pangasiseseid makseid saab pühade perioodil teha vastavalt iga panga reeglitele.

Pankadevahelised maksed ei toimi 29.märtsist 1. aprillini. Pankadevahelisi makseid saab sel perioodil algatada, kuid saajani jõuab makse alles 2. aprillil, teatas Eesti keskpank.

Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide kohta leiab täpsemat infot keskpanga kodulehelt .

Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Teine ülestõusmispüha on enamikus Euroopa riikides puhkepäev.