Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Küprose abistamise Eesti jaoks küll kahetisi tundeid tekitav teema, kuid kaldutakse siiski Küprose toetamise poole.

"Meie jaoks on Küprose abistamine kahetisi tundeid tekitav teema. Väga kerge on öelda nii nagu väga paljud inimesed mitmes Lääne-Euroopa riigis ütlevad, et tegemist ei ole süsteemse kriisikoldega, et see oht nagunii ei laiene ning nakkus ei levi eurotsooni ja järelikult ei ole mingit mõtet neid abistada," kommenteeris Ansip neljapäeval pressikonverentsil.

"Hetkel võiks see rehepaplikult ka meile tunduda kasuliku lähenemisena, aga kui me pisut rohkem mõtleme, siis kaldume me ikkagi Küprose toetamise poole, sest kui kunagi peaks juhtuma, et Eestil on abi vaja, siis oleks võimalik kellelgi ju Küprose pretsedendile viidates ka öelda, et Eesti on nii väike ja nakkus ei levi üle terve eurotsooni ja pealegi on neil Vene hoiustajate deposiidid pankades," selgitas peaminister.

Kas väide on tõene või mitte ei oma Ansipi sõnul siin mingit tähendust. "Kui me praegu Küprosele läheme seda pretsedenti looma, siis me peame valmis olema, et kunagi võidakse seda väidet meie endi peal kasutada."

"Ma olen küll päris kindel, et meil abi vaja ei lähe, tegemist on väga hüpoteetilise võimalusega, aga mitte mingil juhul me ei tohi aktsepteerida, et me osaleme küll võrdselt teiste eurotsooni liikmesriikidega nii EFSF-is kui ka ESM-is, aga kui läheb riikide abistamiseks, siis suured on süsteemsed ja väiksed vaadaku ise kuidas saavad," lisas Ansip. "Selline lähenemine Eestile mitte kuidagi ei sobi."

Kolmapäeval teatas Euroopa Komisjon, et Küpros saab esimese väljamakse 10 miljardi euro suurusest abipaketist järgmisel kuul, kui kokkulepe on ratifitseeritud.

Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpangaga sõlmitud Küprose abipakett näeb mitmeid reforme ja kulude kärpimist ning praegu on see euroriikide valitsustes kooskõlastamisel.

Küprose valitsus teatas teisipäeval, et on saavutanud troikaga kokkuleppe ning saanud ülesannete täitmiseks juurde kaks lisa-aastat, uus tähtaeg on 2018. aasta.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, mis muudab karistusregistris karistuste kustumise põhimõtteid ja tähtaegu selliselt, et lisandunud karistus ei peata eelmise karistuse kustumistähtaja kulgemist.

Justiitsministeeriumi teatel on praegu kehtivast karistusregistri seadusest ilmnenud mitmeid detaile, mis praktikas on osutunud inimeste võimalusi liigselt piiravaks.

„Igal karistusel on oma kustumise tähtaeg. Väärteo puhul, milleks võib olla näiteks rahatrahv lahtise turvavööga sõitmise või vales kohas sõidutee ületamise eest, on karistuse kustumise tähtaeg üks aasta. Selle tähtaja möödumisel peaks kustuma ka märge kehtiva karistuse kohta karistusregistrist ning minema karistusregistri arhiivi. Kehtiva seaduse järgi aga katkestab iga järgnev karistus eelmise karistuse kustumise ning kustumise tähtaeg algab uuesti. Selline korraldus võib hoida aastakümneid vanu karistusi kehtivana ning karistusregistri väljavõttel nähtavana, hoolimata sellest, et inimene on oma karistuse sisuliselt ära kandnud,“ rääkis justiitsminister Hanno Pevkur.

Eelnõuga muudetaksegi tema sõnul karistusregistri seadust selliselt, et uus karistus enam ei katkesta vana karistuse kustumise tähtaja kulgemist ning iga karistus kustub vastavalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Eelnõuga luuakse ka eritingimused süüteo toime pannud alaealistele, kelle puhul edaspidi hakkavad karistused kustuma praegusega võrreldes lühema tähtaja jooksul.

Kuna kuritegude toimepanemine on noores eas suures osas arenguline nähtus ning kuna enamik alaealisena karistatutest mõne aasta jooksul kuritegevusest eelkõige tänu positiivsele sotsialiseerumisele eemaldub, siis pole Pevkuri sõnul enamasti ka karistusregistri kirje, kui negatiivse märgi omistamine sellele sihtgrupile vajalik.

Ühe olulise muudatusena täpsustatakse ka vanglakaristuse kustumise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt on karistusandmete kustutamise tähtaeg üle kolmeaastase vangistuse puhul kümme aastat.

Eelnõu kohaselt on edaspidi alla viieaastase vanglakaristuse kustumise tähtaeg viis ning pikemate vangistuste puhul kümme aastat.

Eelnõu jõustub kolmes osas – andmete arhiivi kandmise osa jõustub selle aasta 1. juunil, üldine osa 15. juunil ning karistusandmete kustutamise tähtaegade osa 1. oktoobril 2013.

Sihtasutus Kredex teenis eelmisel aastal 900 000 eurot kasumit, 2011. aastal oli ettevõtte kahjum 3,2 miljonit eurot.

Alates asutamisest 2000. aastal on Kredex teeninud kasumit kokku neli miljonit eurot, teatas sihtasutus BNS-ile.

"Eelmise aasta tulemused olid tugevad, Kredexi brutotulud kasvasid 6,2 protsenti, tegevuskulud jäid eelmise aastaga samale tasemele," ütles Kredexi juhataja Andrus Treier.

"Majanduslangusega seotud kahjud avaldusid eelkõige Kredexi 2010.-2011. aasta tulemustes, tänaseks on laenuvõtjate makseprobleemid oluliselt vähenenud ning sellega seoses on paranenud ka tulemused. Kui kriisiaastatel oli laenude tasumisega probleeme igal viiendal ettevõttel, siis tänaseks on probleeme vähem kui viiel protsendil ettevõtetest," lisas ta.

Kredexi põhitegevuse brutotulu moodustas seitse miljonit eurot, kasvades 2011. aastaga võrreldes 6,2 protsenti. Sealhulgas ulatus tagamistegevusega seotud tulu 2,8 miljoni euroni ning intressitulu laenudelt kolme miljoni euroni.

Kahjude katteks moodustati aastal 2012 eraldisi kokku 3,4 miljonit eurot, 2011. aasta eraldised olid seitse miljonit eurot.

Eraldiste arvelt maksti 2012. aasta jooksul välja kahjusid kokku 3,8 miljonit eurot, 2011. aastal 5,6 miljonit eurot. Sellest enamuse moodustasid ettevõtluslaenude tagatistest tulenevad kahjud.

Kogu tegutsemisaja jooksul alates aastast 2001 on Kredex välja maksnud kahjusid summas 19,6 miljonit eurot.

Kredex lähtub finantsteenuste pakkumisel eelkõige avalikust huvist, aidates ettevõtteid ja elanike seal, kus turg ei toimi. Missiooni täitmiseks peab Kredex võtma piisavalt riske, ent säilitama aastate keskmisena siiski isetasuvuse. Samas üksikute aastate lõikes võidakse teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid, selgitab sihtasutus oma teates.

Ettevõtluse valdkonnas käendas ning finantseeris Kredex 2012. aastal allutatud laenu ja krediidiliiniga 480 ettevõtet kogusummas 59,6 miljonit eurot. Kredexi tugi võimaldas ettevõtetel kaasata täiendavat finantseerimist summas 144,0 miljonit eurot. Toetatud ettevõtetes töötab kokku 9217 töötajat.

Lisaks ettevõtete toetamisele aitas Kredex möödunud aasta jooksul kodu soetada 1290 noorel perel ja  spetsialistil, kes on võtnud pankadest eluasemelaenu kokku 60,6 miljonit eurot, kasutades selleks Kredexi käendust 7,6 miljonit euro ulatuses.

Eelmise aasta jooksul väljastas Kredex 68 korterelamu laenukäendust kokku summas 2,8 miljonit eurot. Pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu kasutas 2012. aastal 115 korterelamut summas 14,8 miljonit eurot.

Rekonstrueerimistoetus eraldati kokku 311 korterelamule kogumahus14,1 miljonit eurot.

Aasta lõpu seisuga oli Kredexi sihtkapital 70,9 miljonit eurot, bilansimaht 191,7 miljonit eurot ning tagatisportfell kokku 149,0 miljonit eurot.

Kredex on riigile kuuluv finantsasutus, mille eesmärgiks on parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandada krediidiriske ja võimaldada inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5675 haigestunut, ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumiste arv langes vastavalt 10 ja 12 protsenti.

Haigestunutest 44 protsenti olid terviseameti andmetel lapsed.

Grippi haigestumuse intensiivsus püsib jätkuvalt keskmisel tasemel ja gripi levik on laialdane, kuna gripiviirusega seotud haigusjuhtusid registreeriti veel peaaegu kõikides maakondades. Väikest grippi haigestumise kasvu märgiti Narvas, Valga- ja Viljandimaal, mujal püsis haigestumine stabiilsena või oli langustrendis.

Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 45 gripiviirust, neist 39 olid A- ja kuus B-gripiviirused.

Kokku on hooaja algusest laboris kinnitatud grippi 992 korral, neist 645 korral on olnud tegu A- ja 347 korral B-gripi juhuga.

Kuigi grippi haigestumine tervikuna langeb, püsib hospitaliseerimiste arv stabiilsel ja suhteliselt kõrgel tasemel. Terviseameti andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 485 inimest.

Viimaste nädalate iseärasusena on olnud kõige enam hospitaliseerituid täiskasvanute ja vanemealiste vanuserühmas.

Eelmisel nädalal lisandus ka üks surmajuht, gripist põhjustatud tüsistustesse suri 72-aastane meesterahvas.

Nelja haigla andmete põhjal on sel hooajal gripi tõttu surnud seitse inimest vanuses 53 kuni 79. Kõik kuulusid riskirühmadesse, neist kuus olid vanemaealised ja kõigil oli kaasuvaid haigusi.

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on üsna sarnane ka teistes Euroopa riikides. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hindab haigestumuse intensiivsust madalaks juba 14 riiki – Küpros, Kreeka, Island, Iirimaa, Leedu, Malta, Norra, Poola, Prantsusmaa, Portugal, Slovakkia, Suurbritannia, Taani ja Ungari. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel keskmiseks.