Hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine väheneb

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5675 haigestunut, ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumiste arv langes vastavalt 10 ja 12 protsenti.

Haigestunutest 44 protsenti olid terviseameti andmetel lapsed.

Grippi haigestumuse intensiivsus püsib jätkuvalt keskmisel tasemel ja gripi levik on laialdane, kuna gripiviirusega seotud haigusjuhtusid registreeriti veel peaaegu kõikides maakondades. Väikest grippi haigestumise kasvu märgiti Narvas, Valga- ja Viljandimaal, mujal püsis haigestumine stabiilsena või oli langustrendis.

Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 45 gripiviirust, neist 39 olid A- ja kuus B-gripiviirused.

Kokku on hooaja algusest laboris kinnitatud grippi 992 korral, neist 645 korral on olnud tegu A- ja 347 korral B-gripi juhuga.

Kuigi grippi haigestumine tervikuna langeb, püsib hospitaliseerimiste arv stabiilsel ja suhteliselt kõrgel tasemel. Terviseameti andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 485 inimest.

Viimaste nädalate iseärasusena on olnud kõige enam hospitaliseerituid täiskasvanute ja vanemealiste vanuserühmas.

Eelmisel nädalal lisandus ka üks surmajuht, gripist põhjustatud tüsistustesse suri 72-aastane meesterahvas.

Nelja haigla andmete põhjal on sel hooajal gripi tõttu surnud seitse inimest vanuses 53 kuni 79. Kõik kuulusid riskirühmadesse, neist kuus olid vanemaealised ja kõigil oli kaasuvaid haigusi.

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on üsna sarnane ka teistes Euroopa riikides. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hindab haigestumuse intensiivsust madalaks juba 14 riiki – Küpros, Kreeka, Island, Iirimaa, Leedu, Malta, Norra, Poola, Prantsusmaa, Portugal, Slovakkia, Suurbritannia, Taani ja Ungari. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel keskmiseks.