EESTI UUDISED BNS

Ilves kutsus vastvalitud paavsti Franciscus I Eestisse visiidile

Toomas Hendrik IlvesPresident Toomas Hendrik Ilves saatis neljapäeval Franciscus I õnnitluse tema paavstiks valimise puhul ning kutsus teda Eestisse visiidile.

"Soovin Teile jõudu ja edu Püha Peetruse ametijärglasena, mis tähendab suurt vastutust. See stabiilsus ja kindlus, nagu ka rõõm, mida Rooma piiskop annab üleilmselt nii katoliiklastele kui ka mittekatoliiklastele, on väga vajalik praeguses heitlikus ja kiirelt muutuvas maailmas," kirjutas Eesti riigipea.

President Ilves edastas ka tänu emeriitpaavst Benedictus XVI-le tema pontifikaadi eest, teatas presidendi kantselei pressiesindaja BNS-ile.

Katoliku konklaav valis kolmapäeva õhtul Vatikanis uueks Rooma paavstiks Argentina päritolu Jorge Mario Bergoglio. Endine Buenos Airese peapiiskop Bergoglio hakkab kandma nime Franciscus I.

Eelmine paavst Benedictus XVI teatas oma tagasiastumisest veebruari lõpus. Endise Buenos Airese peapiiskopi Bergoglio valimine tuli mõninga üllatusena, sest peamiste kandidaatide seas olid meedia andmetel kolm favoriiti - Itaalia kardinal Angelo Scola, Brasiilia kardinal Odilo Scherer ja Kanada kardinal Marc Ouellet.

Bergoglio on konservatiiv, kuid ei esinda samas kiriku kõige karmimat joont. Sellest hoolimata on ta näiteks kiivalt vastu samasooliste abieludele.

Uus paavst on Jorge Mario Bergoglio 13 märts 2013 22:18

Katoliku kiriku pea ehk uus Rooma paavst on 76-aastane Jorge Mario Bergoglio ehk Franciscus I.

115 kardinali ehk katoliku konklaav valis Argentina päritolu Jorge Mario Bergoglio uueks kirikupeaks pärast kahepäevast arutelu, paavsti äravalimist märkinud valge suits hakkas tõusma Vatikanis kell 20.20 Eesti aja järgi. Tegemist on esimese paavstiga, kes on pärit Ladina-Ameerikast.

Viiendas hääletusvoorus valitud paavsti nimi tehti teatavaks kolmapäeva õhtul Vatikani Püha Peetruse Basiilika rõdult. Väljakule oli kogunenud kümneid tuhandeid inimesi.

Eelmine paavst Benedictus XVI teatas oma tagasiastumisest veebruari lõpus. Endise Buenos Airesi peapiiskopi Bergoglio valimine tuli mõninga üllatusena, sest peamiste kandidaatide seas olid meedia andmetel kolm favoriiti - Itaalia kardinal Angelo Scola, Brasiilia kardinal Odilo Scherer ja Kanada kardinal Marc Ouellet.

Bergoglio on konservatiiv, kuid ei esinda samas kiriku kõige karmimat joont. Sellest hoolimata on ta näiteks kiivalt vastu samasooliste abieludele.

Bergoglio on tuntud vähenõudliku elustiili poolest. Aastal 2001 kardinaliks saades soovitas ta argentiinlastel säästa lennukipileti raha Rooma ja annetama summa selle asemel vaestele. Kardnalina keeldus ta ka kiriku pakutud uhkest korterist ja autojuhist ning kasutas selle asemel ühistransporti.

Kuperjanovi pataljon tähistab aastapäeva lahtiste uste päevaga

Kuperjanovi pataljoni kasarmus. Foto: INNO TÄHISMAALõuna Kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab pühapäeval 17. märtsil taasloomise 21. aastapäeva lahtiste uste päeva ja kaitseväelise jalutuskäiguga.

Pataljoni allüksused asuvad jalutuskäigule läbi Võru linna kell 11, et demonstreerida linnarahvale rivilisi oskusi kui kaitseväelise korra ja organiseerituse alust. Kella 14-st 17-ni saavad huvilised osa võtta pataljoni lahtiste uste päevast. Kõigil külalistel palutakse kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid sõlmisid koostööleppe

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Sven Mikser ja demokraatide ühenduse esimees Rainer Vakra sõlmisid neljapäeval Toompeal koostööleppe, mille alusel tegutsevad sotsiaaldemokraadid ja demokraadid riigikogus edasi ühtse poliitilise jõuna.

Neljapäeval on emakeelepäeva puhul lipupäev

Neljapäeval on emakeelepäeva puhul Eestis lipupäev, mil riigilipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised, teatas riigikantselei BNS-ile.

Emakeelepäeva hakati Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laksi eesvedamisel. Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest.

Kahe naise mõrvarist sai 37. eluaegne vang

Pärnu maakohus mõistis kolmapäeval kahe naise mõrvas ja seejärel ohvrite surnukehade tükeldamises süüdistatavale Andres Võsule eluaegse vangistuse, Võsust sai 37. eluks ajaks trellide taha saadetud kurjategija.

Süüasja kinniste uste taga arutanud kohtu hinnangul on 35-aastase Võsu süü kaks inimelu nõudnud jõhkrates süütegudes tõendatud ning mees peab tehtu eest elu lõpuni vanglas veetma. Sellist karistust nõudis Võsule ka prokurör.

„Leidis tuvastamist, et süüdimõistetul esineb seksuaalsuunitluse häire, mis ei takista tal kohtu ette astumast ega karistust kandmast. Samas ei saa välistada võimalust, et vangistuse ärakandmisel asub isik uuesti sarnaseid tegusid toime panema“, nentis kohtunik Rubo Kikerpill otsuse resolutiivosa kuulutamisel, selgitades maksimaalse karistusmäära rakendamist.

„Andres Võsu õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks. Teda on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, juba see fakt iseenesest iseloomustab tema ühiskonnavastast käitumist. Viimase karistuse – viis aastat vangistust – kandis ta lõpuni ja vabanes aprillis 2011. Arvestades tema vanust ja väljakujunenud väärtushinnanguid, samuti suhtumist oma teosse, puudub kohtu hinnangul tema puhul perspektiiv tähtajalise vangistusega õiguskuuleka käitumise väljakujundamiseks,“ lisas Kikerpill.

Kohus mõistis Võsult välja kannatanute tsiviilhagide katteks 2457 eurot ning sundraha, ekspertiisitasusid ja muid kohtukulusid kokku 27 526 eurot. Kolmapäevast seitsme päeva jooksul on menetlusosalistel aega teatada kohtule apellatsioonõiguse kasutamise soovist. Kui selline teade tuleb, teeb kohus motiveeritud otsuse 28. märtsiks.

Kohtuistung oli kinnine kõlbluse ja eelkõige tapetute lähedaste eraelu kaitseks. „Süüdistuses kirjeldatud detailid tapmistele järgnenud asjaolude kohta on avalikuks aruteluks liiga õõvastavad,“ selgitas Kikerpill.

Süüdistuse kohaselt kägistas Võsu 2011. aasta novembris oma elukohas Audrus 55-aastase Karini, tükeldas tema surnukeha ja uputas kehaosad kodu lähedal asuvatesse veekogudesse.

Möödunud aasta 6. aprillil järgnes ta Audru kalmistu lähedal 21-aastasele Erikale, kägistas ta ning mattis surnukeha lehtede ja prahi alla. Sündmuskohalt lahkudes võttis ta kaasa naise sülearvuti ning telefoni. Samal õhtul naasis ta sündmuskohale ning eemaldas surnukehalt pea ja käe ning mattis need ja surnukeha eraldi, naise riided ja käekoti viskas lähedalasuvasse ojja.

Politsei pidas varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Andres Võsu Erika mõrvas kahtlustatavana kinni 7. aprillil. Uurimise käigus selgus mehe võimalik seotus Karini varasema kadunuks jäämisega.

4. märtsil alanud protsessil tunnistas Võsu süüd.

Mõrva- ja vägistamissüüga mehe kohtuotsuse kuulutamine lükkub edasi

Harju maakohu lükkas edasi algselt kolmapäeval toimuma pidanud kohtuotsuse kuulutamise mehe suhtes, kes uurimisandmetel üritas vägistada tuttavat naist, seejärel mõrvas teda takistada üritanud naise kaaslase ning lõpuks vägistas ikkagi naise.

Kohtu pressiesindaja kinnitusel võttis kohus 30-aastase Denisi süüasjas otsuse tegemiseks lisaaega ning lahendi kuulutamise aeg selgub lähiajal.

Põhja ringkonnaprokurör Anneli Lumiste hinnangul on Denisi süü mõrvas, vägistamises, purjuspäi autojuhtimises ja sissetungis tõendatud ning kohus peaks saatma mehe 18 aastaks trellide taha.

Denisi kaitsja Vladimir Sadekov nõustus oma kliendi süüditunnistamisega purjuspäi autojuhtimises ning ka vägistamissüüdistusele ei vaielnud ta vastu, kuna ristküsitluse käigus võttis varem oma süüd eitanud Denis esimese vägistamisepisoodi omaks. Mõrva osas leidis aga kaitsja, et kohus peaks selle kvalifitseerima ümber tapmiseks või ettevaatamatusest surma põhjustamiseks ning määrama märgatavalt leebema karistuse kui nõuab prokurör.

Möödunud nädalal alanud protsessil võttis Denis algselt omaks vaid purjuspäi autojuhtimise, kuid mõrva, vägistamist ning ebaseaduslikku sissetungi ta eitas. Mõrva kohta lausus Denis, et vaid lõi kannatanut, kuid kelleltki elu ei võtnud.

Kohtueelsel uurimisel kogutud andmetel läks 30-aastane Denismullu ööl vastu 9. augustit külla tuttavale paarile nende Harjumaal asuvasse suvilasse. Paar ei soovinud aga Denisiga aega veeta ja seetõttu puhkes neil tüli.

Uurimisandmetel lõi alkoholijoobes Denis mehele korra rusikaga näkku ja üritas siis naist vägistada. Kui mees püüdis oma elukaaslast kaitsta, lõi Denis teda veel korduvalt rusikaga näkku, tekitades kannatanule eluohtlikke vigastusi. Seejärel vägistas Denis naise. Pärast Denisi lahkumist kutsus naine mehele kiirabi, kuid meedikutel ei õnnestunud tema elu päästa ja mees suri sama päeva hommikul haiglas.

Järgmisel ööl naasis Denis suvila juurde ja tungis majja ning vägistas naise uuesti.

Politsei pidas Denisi kahtlustatavana kinni 13. augustil ja kohus võttis ta eeluurimise ajaks vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Põhja ringkonnaprokuratuur talle süüdistuse mõrvas, vägistamises, omavolilises sissetungis ja mootorsõiduki joobes juhtimises. Nimelt selgus, et Denis oli mullu juunis kaks korda puruspäi autot juhtinud.

Süüdimõistmisel ootab varem kahel korral kriminaalkorras karistatud Denisi kuni eluaegne vangistus.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD