Neljapäeval on emakeelepäeva puhul Eestis lipupäev, mil riigilipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised, teatas riigikantselei BNS-ile.

Emakeelepäeva hakati Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laksi eesvedamisel. Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest.

Pärnu maakohus mõistis kolmapäeval kahe naise mõrvas ja seejärel ohvrite surnukehade tükeldamises süüdistatavale Andres Võsule eluaegse vangistuse, Võsust sai 37. eluks ajaks trellide taha saadetud kurjategija.

Süüasja kinniste uste taga arutanud kohtu hinnangul on 35-aastase Võsu süü kaks inimelu nõudnud jõhkrates süütegudes tõendatud ning mees peab tehtu eest elu lõpuni vanglas veetma. Sellist karistust nõudis Võsule ka prokurör.

„Leidis tuvastamist, et süüdimõistetul esineb seksuaalsuunitluse häire, mis ei takista tal kohtu ette astumast ega karistust kandmast. Samas ei saa välistada võimalust, et vangistuse ärakandmisel asub isik uuesti sarnaseid tegusid toime panema“, nentis kohtunik Rubo Kikerpill otsuse resolutiivosa kuulutamisel, selgitades maksimaalse karistusmäära rakendamist.

„Andres Võsu õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks. Teda on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, juba see fakt iseenesest iseloomustab tema ühiskonnavastast käitumist. Viimase karistuse – viis aastat vangistust – kandis ta lõpuni ja vabanes aprillis 2011. Arvestades tema vanust ja väljakujunenud väärtushinnanguid, samuti suhtumist oma teosse, puudub kohtu hinnangul tema puhul perspektiiv tähtajalise vangistusega õiguskuuleka käitumise väljakujundamiseks,“ lisas Kikerpill.

Kohus mõistis Võsult välja kannatanute tsiviilhagide katteks 2457 eurot ning sundraha, ekspertiisitasusid ja muid kohtukulusid kokku 27 526 eurot. Kolmapäevast seitsme päeva jooksul on menetlusosalistel aega teatada kohtule apellatsioonõiguse kasutamise soovist. Kui selline teade tuleb, teeb kohus motiveeritud otsuse 28. märtsiks.

Kohtuistung oli kinnine kõlbluse ja eelkõige tapetute lähedaste eraelu kaitseks. „Süüdistuses kirjeldatud detailid tapmistele järgnenud asjaolude kohta on avalikuks aruteluks liiga õõvastavad,“ selgitas Kikerpill.

Süüdistuse kohaselt kägistas Võsu 2011. aasta novembris oma elukohas Audrus 55-aastase Karini, tükeldas tema surnukeha ja uputas kehaosad kodu lähedal asuvatesse veekogudesse.

Möödunud aasta 6. aprillil järgnes ta Audru kalmistu lähedal 21-aastasele Erikale, kägistas ta ning mattis surnukeha lehtede ja prahi alla. Sündmuskohalt lahkudes võttis ta kaasa naise sülearvuti ning telefoni. Samal õhtul naasis ta sündmuskohale ning eemaldas surnukehalt pea ja käe ning mattis need ja surnukeha eraldi, naise riided ja käekoti viskas lähedalasuvasse ojja.

Politsei pidas varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Andres Võsu Erika mõrvas kahtlustatavana kinni 7. aprillil. Uurimise käigus selgus mehe võimalik seotus Karini varasema kadunuks jäämisega.

4. märtsil alanud protsessil tunnistas Võsu süüd.

Harju maakohu lükkas edasi algselt kolmapäeval toimuma pidanud kohtuotsuse kuulutamise mehe suhtes, kes uurimisandmetel üritas vägistada tuttavat naist, seejärel mõrvas teda takistada üritanud naise kaaslase ning lõpuks vägistas ikkagi naise.

Kohtu pressiesindaja kinnitusel võttis kohus 30-aastase Denisi süüasjas otsuse tegemiseks lisaaega ning lahendi kuulutamise aeg selgub lähiajal.

Põhja ringkonnaprokurör Anneli Lumiste hinnangul on Denisi süü mõrvas, vägistamises, purjuspäi autojuhtimises ja sissetungis tõendatud ning kohus peaks saatma mehe 18 aastaks trellide taha.

Denisi kaitsja Vladimir Sadekov nõustus oma kliendi süüditunnistamisega purjuspäi autojuhtimises ning ka vägistamissüüdistusele ei vaielnud ta vastu, kuna ristküsitluse käigus võttis varem oma süüd eitanud Denis esimese vägistamisepisoodi omaks. Mõrva osas leidis aga kaitsja, et kohus peaks selle kvalifitseerima ümber tapmiseks või ettevaatamatusest surma põhjustamiseks ning määrama märgatavalt leebema karistuse kui nõuab prokurör.

Möödunud nädalal alanud protsessil võttis Denis algselt omaks vaid purjuspäi autojuhtimise, kuid mõrva, vägistamist ning ebaseaduslikku sissetungi ta eitas. Mõrva kohta lausus Denis, et vaid lõi kannatanut, kuid kelleltki elu ei võtnud.

Kohtueelsel uurimisel kogutud andmetel läks 30-aastane Denismullu ööl vastu 9. augustit külla tuttavale paarile nende Harjumaal asuvasse suvilasse. Paar ei soovinud aga Denisiga aega veeta ja seetõttu puhkes neil tüli.

Uurimisandmetel lõi alkoholijoobes Denis mehele korra rusikaga näkku ja üritas siis naist vägistada. Kui mees püüdis oma elukaaslast kaitsta, lõi Denis teda veel korduvalt rusikaga näkku, tekitades kannatanule eluohtlikke vigastusi. Seejärel vägistas Denis naise. Pärast Denisi lahkumist kutsus naine mehele kiirabi, kuid meedikutel ei õnnestunud tema elu päästa ja mees suri sama päeva hommikul haiglas.

Järgmisel ööl naasis Denis suvila juurde ja tungis majja ning vägistas naise uuesti.

Politsei pidas Denisi kahtlustatavana kinni 13. augustil ja kohus võttis ta eeluurimise ajaks vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Põhja ringkonnaprokuratuur talle süüdistuse mõrvas, vägistamises, omavolilises sissetungis ja mootorsõiduki joobes juhtimises. Nimelt selgus, et Denis oli mullu juunis kaks korda puruspäi autot juhtinud.

Süüdimõistmisel ootab varem kahel korral kriminaalkorras karistatud Denisi kuni eluaegne vangistus.

Kaitseminister Urmas Reinsalu kirjutas 7. märtsil alla määrusele kaitseväelaste palgaastmestiku kohta, mille alusel kaitseväe juhataja tõstab alates 1. aprillist alluvate palka keskmiselt 17 protsenti, kirjutab Postimees.

«Mul on selge käsk, et mingit rehepappi ja trikitamist ei tohi olla, igaüks hakkab rohkem saama,» selgitab kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülem kolonel Peeter Läns Postimehele.

Ka kaitseministri kinnitusel andis ta konkreetse juhtnööri, et tõusu aluseks on märtsi lõpu seisuga kaitseväelaste arvetele laekuv kogusissetulek, et mingite lisatasude või koefitsientidega susserdamist ei tule, et ei ole statistikaga mängimine, vaid päris raha. On ju erinevates kohtades palgatõusust rääkides olnud juttu sellest, et palk küll tõuseb, aga muid boonuseid kärbitakse, nii et kokkuvõttes rohkem raha kätte ei saa. Praegu lubavad aga nii ministeerium kui ka peastaap, et sissetulekud kasvavad päriselt.

Arvestades, kuivõrd keeruline on kaitseväelaste seni kehtiv palgasüsteem kõikide oma lisatasude, ametikohatasude, koefitsientide ja muuga, nõuab uus kord hästi täpset arvestamist. Laias laastus on tegu aga kaitseväe uues arengukavas paika pandud eesmärgiga, et kaitseväelaste teenistusest peab suurema osa moodustama palk ning muude boonuste süsteem tuleb teha lühemaks, selgemaks ja lihtsamaks.

Keskmiselt tõuseb 3100 kaitseväelase palk järgmisel kuul 17 protsenti. Kaitseministeerium on käesolevaks aastaks selle jaoks leidnud 12,7 miljonit eurot, kirjutab Postimees.

Kõige enam tõuseb aprillis palk vanemallohvitseridel, 19,2 protsenti, ning nooremallohvitseridel ja nooremohvitseridel 17,7 protsenti. Näiteks nooremleitnandi auastmes rühmaülem, kes praegu saab 935 eurot kuus, hakkab saama vähemalt 1200 eurot kuus. Täpsustuseks muidugi, et jutt käib brutopalgast.

Kuigi palk kerkib kõigil, on suurim tõus suunatud just allohvitseridele. Kaitseväe keeles on need inimesed, kes töötavad «põllul», see tähendab, õpetavad ajateenijaid ja käivad metsas õppustel. Nad on teeninud kaitseväes kümmekond aastat, aga samas veel vanuses, kus nad oleksid väga konkurentsivõimelised ka tsiviilametites. Lisaks olid allohvitserid ka ühed esimesed, kes hakkasid masuaegse palgalangetuse ajal kaitseväest lahkuma.

Teine riskirühm on mitmesuguste kitsamate erialade spetsialistid, kelle kaotamine oleks kaitseväele eriti valus. Nendeks võivad olla näiteks lennujuhid, meedikud, IT-asjatundjad või suurtükiväelased.

Kõige kriitilisem aeg kaitseväes oligi 2010. ja 2011. aasta, kui 2009. aastal toimunud järsk palgalangus mõjuma hakkas. Ajalehed kirjutasid sel ajal korduvalt, kuidas kaitseväelased palga tõttu lahkusid – kes läks lõunameredele piraate püüdma, kes matkajuhiks. Või nagu üks hiljutine näide, kuidas üks hea ja pikalt väljaõppinud suurtükiväelane siirdus tööle Rakvere lihakombinaati.