Pea pooled keskkonnakuriteod on seotud metsaga

Pea pooled keskkonnainspektsiooni keskkonnakuritegude uurijate töölauale jõudvad süüteod on seotud metsa ebaseadusliku raiumisega.

Keskkonnakuritegude uurimisüksuse juhi Rocco Otsa sõnul on keskkonnaalaste süütegude osas üldjoontes kolm põhivaldkonda ehk ebaseaduslik metsaraie, illegaalne kalapüük ja kaevandamised, lisaks veidi ka muid kuritegusid, sealhulgas näiteks välisõhuga seotud rikkumised ja looduskaitsenõuete vastu eksimised. "Pea pooled keskkonnakuritegude uurijate lauale jõudvatest süütegudest on seotud metsaga, järgnevad rikkumised kaevandamistel ning kalapüügiga seonduv," rääkis Ots intervjuus BNS-ile.

Otsa sõnul annab seadus metsas tegutsedes ette, millist ja millises ulatuses raiet tohib teha ning kui üleraiumine on põhjustanud keskkonnale olulise kahju, mis on 3200 eurot või enam, võib rikkujast saada kurjategija. "Reeglina on rikkujateks firmad, kes on omandanud raie- või kaevandamisõiguse, kuid pole vaevunud kinni pidama neile ette kirjutatud mahtudest. Hooletusest siinkohal reeglina rääkida ei tasu, sest suurt keskkonnakahju on juhuslikult või kogemata raske põhjustada. Tegemist on ikkagi sooviga rohkem kasumit teenida ja lootusega, et riiklik järelevalve rikkumist ei avasta," selgitas Ots.

Ebaseadusliku kalapüügi osas on Otsa kinnitusel rikkujateks olnud nii firmasid kui ka eraisikuid. "Eks meid huvitavad rohkem elukutselised kalurid, kes aeg-ajalt kipuvad seadust rikkuma, kuid sageli satuvad uurijate huviorbiiti ka harrastuskalamehed. Reeglina on tegemist võrgupüügil toime pandud kuritegudega ehk püügile asetatud võrgud on lubatust väiksema silmaga ning saagiks on alamõõdulised kalad. Kuna röövpüügi puhul korrutatakse keskkonnakahju saamiseks saagi väärtus viiega, võivad isegi mõne üksiku ebaseadusliku võrguga püüdes kaasneda väga suured kahjusummad, mis on mõne juhtumi puhul ulatunud kümnetesse tuhandetesse eurodesse," lausus Ots.

Uurijate tööpõld on koondunud karistusseadustiku 20. peatükki, kus on loetletud ligi paarkümmend keskkonnaalast kuritegu metsa ebaseaduslikust raiumisest kuni geodeetiliste märgistega seotud rikkumisteni. Väärtegudega uurijad reeglina ei tegele ning asuvad tööle siis, kui keskkonnaalase rikkumise puhul ilmnevad kuriteo tunnused. "See tähendab, et rikkumisega on keskkonnale tekitatud suur kahju. Seaduse järgi on see elatusmiinimumi kümnekordne määr ehk keskkonnale tekitatud kahju peab ületama 3200 eurot, siis on tegemist kriminaalkuriteoga. Aktiivse välitöö tegemise kohustust uurijatel otseselt ei ole, kuid meie töötajad on aktiivsed ning käivad ka ise regulaarselt keskkonnainspektorite kõrval reididel kaasas," rääkis Ots.