EESTI UUDISED BNS

Eesti mõistab Põhja-Korea tuumakatsetuse hukka ning kutsub riiki üles oma ühiskonda arendama, mitte looma tuumarelva.

"Selle asemel, et toita oma rahvast ning arendada ühiskonda, kulutavad selle riigi juhid raha tuumarelvakatsetustele. See on selges vastuolus ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidega ning kujutab endast ohtu tuumarelva leviku tõkestamisele, mis on rahvusvahelise kogukonna eesmärk,“ ütles ÜRO desarmeerimiskonverentsil Genfis osalev välisminister Urmas Paet, teatas välisministeerium BNS-ile.

Minister mõistis Põhja-Korea poolt 12. veebruaril tehtud tuumakatsetuse hukka .

„Järgmine loogiline samm tuumarelva leviku tõkestamisel on läbirääkimiste alustamine lepingu üle, millega keelustatakse lõhustuvate materjalide tootmine tuumarelvade või muude tuumaseadeldiste jaoks,“ lisas ta.

Eesti soovib Paeti sõnul saada desarmeerimiskonverentsi täisliikmeks ning võtta täielikult ning võrdselt desarmeerimist puudutavatest läbirääkimistest osa.

Rääkides ettevalmistustest rahvusvahelise relvakaubanduslepingu üle läbirääkimiste lõpetamiseks avaldas Paet lootust, et aastatepikkune töö tasub end lõpuks ära ning kokkuleppe sõlmimine on käeulatuses. „Ootame märtsis lõppläbirääkimistelt tugeva ja tõhusa relvakaubanduslepingu sõlmimist,“ ütles Paet.

„See oleks esimene juriidiliselt siduv rahvusvaheline leping riikide vahel, mis seaks tavarelvade impordile, ekspordile ja vedudele ühised rahvusvahelised standardid,“ lisas ta.

2011. aastal elas Eestis vaesusriskis 24,8 protsenti alla 18-aastastest lastest, selgub Eurostati teisipäeval avaldatud uuringu tulemustest.

Vaesusrisk suureneb madalama haridusega vanematega peredes ja on väiksem kõrgema hairudusega vanemate peredes. Madalalt haritud vanematega peredes elas vaesusriskis 52,8 protsenti lastest, keskmise haridusega vanemate peredes 25,4 protsenti lastest ja kõrgelt haritud vanematega peredes 8,2 protsenti lastest.

Põliselanikest vanemate peredes elas Eestis vaesusriskis keskmiselt 19,7 protsenti lastest ja peredes, kus vähemalt üks vanematest oli sisserännanu, 16,9 protsenti lastest. Sisserännanud vanemate peredes elavate laste madala vaesusriski poolest oli Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas esirinnas.

Kõige suurem protsent vaesusriskis elavaid lapsi oli 2011. aastal Bulgaarias (52 protsenti), Rumeenias (49 protsenti), Lätis (44 protsenti), Ungaris (40 protsenti) ja Iirimaal (38 protsenti). Kõige väiksem oli vaesusrisk Rootsis, Taanis ja Saksamaal, kus oli 16 protsenti vaesusriskis elavaid lapsi.

Võru linnavalitsuse poolt väljakuulutatud konkursil „Võro liina tego 2012“ hääletati lõppenud aasta suurimaks teoks Võrumaa Toidukeskuse rajamine.

Reedel, 22. veebruaril kultuurimajas Kannel aset leidnud Võru linnavolikogu esimehe ja linnapea Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusel kuulutati välja Võru linnas eelmisel aastal enim silmapaistnud tegu – „Võro liina tego 2012“. Linlaste seas Võru Linna Lehe ja linnavalitsuse veebilehe vahendusel läbiviidud küsitlus näitas, et hääletanutele meeldis enim Võrumaa Toidukeskuse rajamine.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) edastas riigikogu keskkonnakomisjonile märgukirja, milles palus vibujahi seadustamise idee või ka jahiseaduse menetlemine tervikuna peatada kuni asjakohaste analüüside tegemiseni ning menetleda eelnõud viisil, mis vastaks hea õigusloome eeskirjale.

ELS on seisukohal, et uue jahipidamisviisi sisseviimine jahiseadusesse ei saa hea õigusloome eeskirja järgi toimuda kiirustades ega eelneva analüüsita. Lisaks lükkab selts ümber ka info, justkui toetaks vibujahti ka Soome loomakaitseorganisatsioon SEY. "SEY kinnitusel pole organisatsioon kunagi ametlikult heaks kiitnud, pooldanud ega soovitanud Soomes legaliseerida vibujahti," märkis ELS.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Tõnu Juul ütles veebruari keskel, et vibujahi pidamine väikeulukile tuleks seadustada ning vastav muudatusettepanek on keskkonnakomisjonile juba ka esitatud.

Juuli sõnul on vibujaht uus ja väljakutseterohke jahipidamisviis olemasolevatele jahimeestele ning antud küsimuses on toetaval seisukohal ka Reformierakonna fraktsiooni enamus. „Lisaks aitaks vibujaht teatud olukordades reguleerida metsloomade arvukust. Näiteks on Eestis koprate poolt tekitatud kahjustused maaomanikele tõsiseks probleemiks. Koprajahil annab aga vibuga jahipidamine kindluse, et lastud loom igal juhul ka kätte saadakse, sest noole külge kinnitatud tamiil ei lase ulukil jäädavalt vetesügavusse kaduda,’’ rõhutas Juul.

Reformierakondlasest parlamendisaadik lisab, et kindlasti peab vibujahti harrastada sooviv inimene olema vähemalt 18-aastane isik, kes omab kehtivat jahitunnistust ning on läbinud vibujahi koolituse ja sooritanud vastava eksami.

Vibujaht on täna legaliseeritud 12 Euroopa Liidu riigis, kaasaarvatud Soomes.