EESTI UUDISED BNS

Pensionid tõusevad indekseerimisega aprillist viis protsenti

Sotsiaalministeerium saatis neljapäeval rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks riikliku pensioniindeksi määruse eelnõu, mille järgi tõusevad pensionid 1. aprillist viie protsendi võrra.

Määruse eelnõu järgi kinnitab valitsus tänavuse pensioniindeksi väärtuseks 1,05. Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus 3,9 protsenti. Rahandusministeeriumi andmetel oli sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 7,8 protsenti. Selle arvutuskäigu järgi oleks riikliku pensioni arvestusliku indeksi väärtus 1,070 ehk pensionitõus peaks olema seitse protsenti.

Sotsiaalministeerium märkis eelnõu seletuskirjas, et indeksi 1,070 rakendamine tekitaks tänavu suured käärid riikliku pensionikindlustuse eelarve tulude ja kulude vahel. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt oleks kogu pensionikindlustuse defitsiit üle 300 miljoni euro ning selline defitsiit ohustab riikliku pensionikindlustuse finantsilist jätkusuutlikkust.

Lisaks tuleb arvestada aastatel 2009-2012 tehtud indekseerimisi. Aastatel 2010 ja 2011 oli arvestuslik indeks vastavalt 0,909 ja 0,957, kuid valitsus kinnitas indeksiks 1,000 ning pensioni suurust ei vähendatud.

Seetõttu on valitsusel tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seadusest kohustus tasaarvestada tegelikust indeksist erinev indeksi osa. Seetõttu kinnitab valitsus eelnõu järgi pensioni vähendatud indeksi, mille väärtus on 1,050.

Riiklike pensionide indekseerimisel korrutatakse rahvapensioni määr 1,05-ga, pensioni baasosa 1,055-ga ja aastahinne 1,045-ga, mis toob kaasa pensionide tõusu.

Rahvapensioni määr on pärast indekseerimist 140,81 eurot, pensioni baasosa 126,8183 eurot ja aastahinne 4,718 eurot. 15-aastase pensioniõigusliku staažiga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist 197,59 eurot, 30-aastase staažiga inimesel 268,36 eurot, 40-aastase staažiga inimesel 315,55 eurot ning 44-aastase staažiga inimesel 334,42 eurot.

Riiklike pensionide indekseerimise maksumus 2013. aastal on umbes 51 miljonit eurot. Tänavu 1. jaanuari seisuga elas Eestis 407 347 pensionäri.

Terras: riigi kaitsmiseks ei ole vaja reaalset sõjaohtu

Pilt on illustratiivneKaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles ETV saates "Kahekõne", et konfliktisituatsioonis on kaitsevägi võimeline Eestit kaitsma, kuid riigi kaitsmiseks ei ole vaja vaid reaalset sõjaohtu.

"Eesti kaitsevägi kaitseb Eestit juba täna ja praegu. Selleks, et riiki kaitsta, ei ole vaja, et tekib reaalne sõjaoht, vaid riiki tuleb kaitsta oma tegevustega ka rahuajal," ütles Terras.

Terras lisas, et sõjaolukorras sõdib Eesti kaitsevägi kõigi vahenditega, mis täna olemas on. "Kui me kümne aasta plaanis suudame piisavalt investeerida võimetesse, on see veel tugevam."  

Terrase hinnangul tahetakse järgmise paari aasta jooksul rõhku panna jalaväebrigaadile. "Relvastusse, varustusse ja inimestesse, et meil oleks piisavalt elukutselisi kaitseväelasi. See on see, kuhu me peame rõhku panema," lausus ta.

"Me peame üles ehitama piisavalt arvestatava iseseisva kaitsevõime, me peame näitama liitlaste kohalolekut, et isegi isegi mõte ei tuleks kellelgi pähe, et sellel maalapil siin on võimalik saavutada sõjalist edu," lisas Terras.

Terras kinnitas, et reaalses sõjaolukorras on Eestil juba täna arvestatavad sõjalised üksused. "Kaitseliit on esimene kes on valmis oma ülesannet täitma," ütles ta. Ta lisas, et Eesti peaks sõjaolukorras vastu pidama nii, et iseseisvus säiliks.

Terrase sõnul on kaitseliidu roll Eestis aasta-aastalt tähtsustunud ning arengukava ei suurenda ülesannet, vaid täpsustab ja annab vastutuse. "Kaitseliidu toetusprotsent on viimastel aastatel oluliselt tõusnud. Kui kunagi oli selle toetusega probleeme, siis täna on see ülikõrge, 70 protsendi ringis riigis. See tähendab seda, et usaldust tuleb näidata ka sellega, et neile antakse vastutus," ütles Terras.

Viru vanglas leiti vang pooduna

Viru vangla vahistatute osakonnast leiti neljapäeva varahommikul oma kambrist pooduna tapmises kahtlustatav mees.

1979. aastal sündinud vahistatu Roman viibis kambris üksinda ja ta leiti kambri tualettruumist, kus ta rippus voodilinast valmistatud silmuses. Surma täpsed asjaolud selgitatab välja kohtuarstlik lahang, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Politsei kahtlustas Romani kuritöös, mis leidis aset 2011. aasta 17. jaanuaril. Nimelt tungisid Roman ja 41-aastane Igor kahtlustuse järgi Kohtla-Järvel Ehitajate teel asuva maja hoovis kallale tuttavale, keda peksid rusikate, jalgade ning metallesemega. Kannatanu suri saadud vigastustesse. Samal päeval lõi Roman ka üht naist käega silma piirkonda.

Järgmisel päeval võttis kohus Romani vahi alla ja ta paigutati Viru vanglasse.

Viru ringkonnaprokuratuuri kinnitusel lõpetatakse Romani suhtes kriminaalmenetlus, kui tema lähedased ei taotle uurimise jätkamist seoses mehe võimaliku rehabiliteermisega, Igori osas aga menetlus jätkub.

Pesukarude ja kilpkonnade müük tahetakse keelustada

Pilt on illustratiivneKeskkonnaministeeriumil on kavas kanda keelatud ohtlike võõrliikide nimekirja hulk uusi liike, kellest mõnda müüakse zoopoodides lemmikloomadena, kirjutab Eesti Päevaleht.

Looduslikku tasakaalu ohustajana võivad edaspidi müügikeelu alla minna näiteks pesukarud „Liik on juba invasiivne Taanis, Norras ja Poolas, arvatavalt ka Rootsis ning väidetavalt esimesed isendid looduses juba ka Lätis. Seega pole eeldust arvata, et liik meie oludes hakkama ei saaks,” selgitas Merike Linnamägi keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast.

Pesukarudest tunduvalt populaarsemate lemmikutena kavatsetakse keelatud liikide nimistusse kanda ka punakõrv-ilukilpkonnad ja ehiskilpkonnad. Nendegi puhul kardetakse, et suutes pehmemaid talvesid üle elada võivad nad samuti kohalikke liike ohustada, kui tüdinud omanikud nad loodusesse lasevad.

Pesukarude ja kahe veekilkonna kõrval on plaanis keelatud võõrliikide nimistusse kanda ka maralid, samuti rebasoravad ja puna-kabeoravad ning meie hanedega toidu, pesitsus- ja peatuskohtade pärast konkureerivad kanada lagled.

Kahepaiksetest on kavas invasiivseks võõrliigiks kuulutada härgkonn, kes ohustab loodust, sest toitub väikeimetajatest, linnupoegadest ja teistest kahepaiksetest. Samuti levitab liik kahepaiksetele ohtlikku seennakkust.

Nimistusse on plaanis kanda ka kalanduspoodides poola vihmaussi nime all müüdav vihmaussiliik Dendrobaena veneta, sest ta võib ristuda teiste lähedaste liikidega ning on äärmiselt elujõuline ja kohalikele liikidele ohtlik konkurent.

Nimistusse lisatakse ka apla aiakahjurina kohalikke teetigusid tõrjuv lusitaania teetigu, pärsia karuputk, laialehine lupiin ja vesikate perre kuuluv Crassula helmsii, mis moodustab vees tihedaid matte, vähendades teiste liikide jaoks nii valguse kui ka hapniku kättesaadavust.

Käimlaoperaator palus Narvalt piirijärjekorra lühenemise tõttu abi

Pilt on illustratiivneBussiliikluse korrastamine ja järjekordade lühenemine Narva piiril mõjub kahjulikult piiripunkti avaliku käimla ärile, mille operaator pöördus abi saamiseks Narva linnavalitsuse poole, kirjutab Põhjarannik.

Poolesaja meetri kaugusel piiripunktist - Peetri väljakul Narva linnavalitsuse hoone esimesel korrusel tegutseva tasulise avaliku tualeti operaator on OÜ Niknas. WC töötab tasuvuspõhimõttel. Narva linn lõpetas käimla doteerimise 2011. aastal uue kontsessioonilepingu sõlmimisega 2013. aasta lõpuni.

"Nendel tingimustel tegutsesime kolm aastat," kirjutas OÜ Niknase juhatuse liige Ilja Kalatšov oma pöördumises linnavalitsuse poole. "Vastu pidasime üksnes üle Peetri väljaku Venemaa poole sõitvate turismibusside arvel. Igal aastal teeb toll piiriületuses mingeid muudatusi ja turismibussid sõidavad peatumata mööda."

Bussijärjekorrad jäid lühemaks pärast elektroonilise broneerimise süsteemi juurutamist. Lisaks suunduvad deklareeritava kaubaga turiste vedavad bussid nüüd kaubaterminali, see aga tähendab, et nad sõidavad Peetri väljakust ja sealsest tasulisest tualetist mööda. Rahvusvaheliste liinide bussid ületavad piiri hoopis väljaspool järjekorda.

Ettevõtja Kalatšov märkis, et kahjumist hoolimata on avalik WC avatud lepingus sätestatud kellaaegadel. "WC töötab, operaator asub tööpostil, aga külastajaid ei ole."

Ilja Katašov palus linnal korraldada sel teemal nõupidamine ja osutada abi. Linnavarakomisjon võib seda küsimust arutada juba järgmisel nädalal.

Üks ettevõtte kahest töötajast kinnitas Põhjarannikule, et klientide vähesuse tõttu on olukord väga raske. WC külastamise tasu 50 senti peab valveperenaine maksimaalseks: "Isegi Piiteri inimesed ütlevad, et nende jaoks on 20 rubla ehk 50 eurosenti paljuvõitu, aga kohalikud lasevad meid üldse maha, kui hinda tõstame."

Bingo Lotoga võideti suur rahasumma

FOTO: Aigar NagelTelesaates "Suur Lotokolmapäev" loositi välja Bingo Loto suurvõit summas 318 402,98 eurot, võidupilet osteti internetist, teatas Eesti Loto BNS-ile.

Viimati võideti Eestis suuremad lotovõidud selle aasta alguses, kui Eurojackpoti 5+1 võidutasand tõi korraga kahele õnnelikule lotomängijale 193 950 eurot. Mõlemad võidupiletid osteti ka tookord internetist.

2012. aastal maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks 7,74 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto eelmisel aastal välja 24,6 miljonit eurot.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD