Parimad riigikogulased olid Tarmo Tamm ja Meelis Mälberg

KOKKUVÕTE • Tagasipilk nelja aasta vastustele näitab, et kõige tublimad riigikogulastele esitatud küsimustele vastajad on olnud Tarmo Tamm Keskerakonnast, kes on vastanud kõikidele küsimustele, ja Meelis Mälberg Reformierakonnast, kel on meelest läinud vastata vaid ühel korral.

Kuidas kõik alguse sai 19. veebruaril oli 12. riigikogu koosseisu viimane istung ning ka meie oleme juba kaks nädalat andnud sõna mitte praegustele Kagu-Eesti rahvaesindajatele, vaid uude riigikokku kandideerivatele üksikkandidaatidele ja väikeparteidele. See ei tähenda, et me riigikogulasi enam küsimustega tülitada ei plaani. Oleme lihtsalt soovinud valimisvõitlust tasakaalustada ja mitte luua praegustele riigikogulastele uute tulijate ees eeliseid. Milliseid rahvaesindajaid näeme küsimustele vastamas edaspidi, selgub juba järgmisel nädalal. Nüüd on aga paslik teha kokkuvõte sellest, kes on olnud senised vastajad ning kes neist on olnud tublid ja kes mitte nii väga tublid.

Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada sellest, et mõte lehte selline rubriik teha tekkis ühel toimetuse koosolekul, kus hakkasime arutama selle üle, et riigikogulased teevad küll kogu aeg tähtsaid rahva elu puudutavaid otsuseid, kuid ei anna selle kohta regulaarselt aru. Tõsi, poliitikud kirjutavad küll aeg-ajalt lehte arvamuslugusid, kuid vaid endale meeldivatel teemadel. Tahtsime, et nad vastaksid ka neile ebamugavatele küsimustele ja selgitaks tehtud otsuseid. Nii tekkiski ühise arutelu käigus mõte saata siit Kagu-Eestist riigikokku valitud rahvaesindajatele igal nädalal küsimus(ed) hetkel päevakajalise teema kohta ja anda neile vastamiseks aega seitse päeva ehk nädal. Tavaliselt said küsimused ära saadetud teisipäeva õhtul või kolmapäeva hommikul ja viimane aeg vastamiseks oli teisipäev kell 00.00. Kolmapäeval läheb neljapäevane leht juba trükki ja kes vastamise viimase minuti peale jättis, selle vastus(ed) ei pruukinud enam lehte jõuda.

Kes olid vastajad ja kuidas vastati?

Selge see, et pidada igal nädalal meeles, et sul on vaja vastata küsimustele, ja jõuda seda veel kindlaks ajaks teha, on tüütu kohustus. Alguses olid tublid pea kõik riigikogulased. Näiteks Valdo Randpere, kes siit Reformierakonna nimekirjas Toompeale valiti, vastas alguses alati kõige esimesena ega jätnud vastamata ühtegi küsimust. Samuti lubas Randpere Võrumaa Teatajale, et hakkab pärast riigikogu valimisi iga kuu Kagu-Eestis käima. Sellist ennastsalgavat entusiasmi jagus tal siiski vaid aastakeseks. Nüüd ei ole Randpere juba tükimat aega ühelegi küsimusele vastanud – ilmselt seepärast, et on Kagu-Eesti Lääne-Virumaa vastu vahetanud ja kandideerib nüüd hoopis sealt riigikokku.

Samas Rein Randver SDEst, kes jättis alguses vastamata päris mitmele küsimusele, parandas end üpris kiiresti ja on nüüd olnud väga tubli vastaja. Väga tubli vastaja on olnud ka Heimar Lenk Keskerakonnast, kes on nende nelja aasta jooksul jätnud vastamata vaid paarile küsimusele. Samuti on Heimari vastustest alati näha, et ta on vastamisega kõvasti vaeva näinud ning need lugeja jaoks huvitavas ja mahlakas keeles kirja pannud.

Keskmiselt tublideks vastajateks võib pidada Urmas Klaasi Reformierakonnast, Jaak Aaviksoo asendusliikmena riigikokku pääsenud Ülo Tulikut IRList, Kalvi Kõva SDEst ja Inara Luigast SDEst. Nemad vastasid enamikule küsimustele, kuid oli ka kordi, kus nad jätsid küsimustele vastamata või tegid seda viimasel minutil, kui leht oli juba trükki läinud ja nende vastus(ed) ei mahtunud enam lehte.

Kui rääkida kõige kehvematest vastajatest, siis alguses oli selleks konkurentsitult Ester Tuiksoo Keskerakonnast. Pärast ta parandas end ja vastas juba üsna tublilt. Ent siis tegi saatus Estri jaoks kurva keerdkäigu: ta mõisteti kurikuulsas maadevahetuse protsessis kriminaalkorras süüdi ja pidi riigikogust lahkuma. Kuna tema asemel pääses riigikokku Siret Kotka, kes ei kandideerinud mitte Kagu-Eestis, vaid Lääne-Virumaal, siis uut vastajat me endale juurde ei saanud. Kagu-Eesti rahvaesindajate arv kahanes 11 pealt kümnele.

Teine kehv vastaja on läbi aastate olnud Priit Sibul IRList. Ta on end küll aeg-ajalt kokku võtnud ja vahel isegi mitu nädalat järjest korralikult vastanud, kuid siis on tal jõud raugenud ning vastused lakanud. Ilmselt on siis mõned teised tegevused tähtsamad olnud.

Aaviksoo lühivormi ei armasta

Pärast Ülo Tuliku riigikogust lahkumist ongi IRLi hääl siin rubriigis pea kuuldamatu olnud. Priit Sibul on küll, nagu öeldud, vahepeal häält teinud, kuid siiski väga harva, ja Jaak Aaviksoo, kes pärast IRLi koalitsioonist väljaviskamist taas riigikogus maandus, pole vastanud mitte ühelegi küsimusele. Tundsime vahepeal huvi, et millest selline mittevastamine tingitud on, ja saatsime küsimuse erakonna peakontorisse. Sealt edastati küsimus Aaviksoole, kes üllatuslikult saatis ka vastuse. Eksharidusminister põhjendas oma mittevastamist sellega, et talle ei meeldi oma seisukohti lühivormis selgitada.

Kui Ester Tuiksoo lahkumine võttis meilt ühe vastaja ära, siis Urmas Klaasi minek Tartu linnapeaks tõi ühe vastaja juurde. Selleks sai Sulbi talupidaja Aivar Rosenberg, kes Klaasi lahkumise järel riigikokku pääses. Seda, et ta kohe agaralt vastama oleks hakanud, väita ei saa. Pigem vastas ta alguses väga ebaregulaarselt ja on alles nüüd, riigikogu valimiste lähenedes tragimalt vastama hakanud.  

Kõige tublimad vastajad

Nüüd paar sõna kõige tublimatest. Kui alguses oli tublimatest tublim Valdo Randpere, kes vastas alati kõige esimesena ega jätnud vahele ainsatki küsimust, siis läbi aastate on olnud kõige tublimateks vastajateks Tarmo Tamm Keskerakonnast ja Meelis Mälberg Reformierakonnast. Tamm on vastanud kõikidele küsimustele ja Mälbergil on ununenud vaid ühele küsimusele vastata. Samuti on nad alati olnud esimesed vastajad. Enamasti on nende vastused saabunud toimetuse postkasti juba päev või kaks pärast küsimuse ärasaatmist. Andsime neile kui Kagu-Eesti valijasse kõige lugupidavamalt suhtunud rahvaesindajatele võimaluse end veel kord valijatele meelde tuletada ja esitasime neile järgmised küsimused:

1. Mis sundis teid terve selle aja jooksul nii tublisti Võrumaa Teataja küsimustele vastama? Kuidas see teil õnnestus?

2. Millisele küsimusele oli kõige raskem vastata, miks?

3. Kas oli ka kordi, kus oleksite vastamise peaaegu ära unustanud?

4. Kelle vastused teile endale kõige rohkem meeldisid? Kelle omad mitte?

5. Kas midagi jäi ka küsimata? Võite küsida endalt ühe küsimuse ja sellele ka vastata.

Meelis Mälberg (Reformierakond): 1. Olen pidanud tagasiside andmist oma tööst riigikogus parlamendiliikme üheks kohustuseks. Tänan Võrumaa Teatajat, sest ajaleht on regulaarselt aidanud mul oma tööd teha, tehtud otsuseid selgitada ja vaateid väljendada.

2. Ei oskagi ühte ja ainumat rasket küsimust välja tuua. Eks loomulikult on selle nelja aasta jooksul olnud ka küsimusi, millele ei oskagi head vastust anda või millele vastamine võtaks terve leheruumi.

3. Mis siin pattu salata – eks ma korra või kaks unustasingi. Ja paar korda, kui vastasin kohe, ei mäletanud nädala lõpuks, et kas vastus on juba saadetud või mitte.

4. Pean ennast tegusaks inimeseks. Püüan elada põhimõtte järgi, et kus viga näed laita, seal tuleb endal käed külge panna. Seepärast meeldivad mulle inimesed, kes vigadele ja probleemidele viidates pakuvad ka konstruktiivseid lahendusi. Lihtsalt virisemine, vingumine ja hädaldamine mulle ei meeldi. Eks nii on olnud suures plaanis ka nende küsimustele vastajatega. Heas mõttes pärleid on aga kindlasti olnud kõikide kolleegide vastustes.

5. Kasutan oma niinimetatud vaba mikrofoni võimalust ja küsimuse esitamise asemel kutsun kõiki osalema valimistel. Vabadel valimistel osalemine on kodanike privileeg, millesse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Eesti pea sajandipikkuse keeruka ajaloo jooksul on napilt poole sellest ajast otsuseid langetanud demokraatlikult valitud rahvaesindus. Kuigi meie riiklust otseselt miski ei ohusta, ei saa võimalusse ise otsustada suhtuda kui millessegi, mis on iseenesestmõistetav.

Tarmo Tamm (Keskerakond): 1. Võrumaa Teatajale sundis mind vastama austus lehe ja valijate vastu, samas on riigikogu liikme kohustus rahvale oma tegemistest aru anda.

2. Küsimus, mis puudutas meie presidenti ja tema abikaasat. Väga raske oli hinnangut anda presidendiproua kleitide valiku kohta.

3. Neid kordi, kus oleks vastamise ära unustanud, oli mitmeid ja kiirustades vastates ei olnud vastuste kvaliteet alati kõige parem. Minu mäletamist mööda ei jäänud ühelgi korral küsimustele vastamata.

4. Kolleegide vastuste kohta mina hinnanguid ei anna ja parimad hinnanguandjad on valijad valimiskasti juures.

5. Küsiksin endalt, et kas jäin oma tööga riigikogu liikmena rahule? Ja vastaksin nii, et alati saab kõike paremini teha, aga arvan, et valijate ees häbenema ei pea. Olen selle riigikogu koosseisu kõige rohkem sõna võtnud saadik, kohal käisin korralikult ja ligi veerand esinduskuludest jäi kasutamata.

Head valimist ja uuel nädalal jätkame rubriiki „Riigikogulane vastab” juba uute riigikogulastega!