Võhandu jõest võis jala läbi minna

JÕGI • Võhandu jõgi, mille ajaloolise sängi süvendustööd on Võru linna külje all parasjagu käimas, on läbi aja olnud lai nagu Emajõgi, ent siis ühtäkki nii kokku kuivanud, et sellest võis palja jalaga läbi minna.

Paar kevadet tagasi oli Tamulal suur üleujutus, ent möödunud aasta sügisel langes veetase nii madalale, et kahtlustati, kas mitte pole järvepõhja auk tekkinud. Roosisaare silla juures oli veetase vaid mõned kümned sentimeetrid, nii et ka sealt võis rahulikult palja jalaga läbi minna.

On olnud ka hullemaid aegu. Võhandu madal tase on ka varem pälvinud üle-eestilist tähelepanu. Postimees kirjutas 1934. aasta 2. novembril: „Võhandu jõest võib jala läbi minna. Tänavuse väikese vee tõttu on Võhandu jões vesi nii madalaks muutunud, et kohati võib jalgsi läbi minna. Võõpsu alevi kohal süvendamata osas on jõesängi tekkinud saarekesed. Isegi Peipsil on laevad Võõpsu sadamasse tulles Salo saare kohal mitu korda madalikule jooksnud.”

Sama aasta 25. septembril kirjutas Postimees: „Ennenägemata madal vesi Võhandu jões. Viimased põuased ilmad on oma mõju avaldanud ka suurele ja alati veerohke olnud Võrumaa jõele Võhandule. Praegu võib paljudes kohtades, nagu Pääsna küla kohal ja mujal pääseda Võhandust üle ilma paadita. See on haruldane, kus vesi selles jões nii madal.”

Madal veetase takistas omakorda veskite tööd. 1935. aasta 4. veebruaril kirjutas Postimees: „Võhandu jõgi on praegu veevaesem, kui ta kunagi olnud, mille tõttu veskites jahvatustöö takistatud. Kõik Võhandu jõe veskid, isegi Räpina suurveski, käivad aeglase käiguga ja vahetevahel peavad töö mõneks tunniks katkestama, et vett koguda.”

1935. aasta 6. mail kirjutas Postimees: „Möödunud lumevaene tali ja lume varajane sulamine ei toonud veekogudesse suuremat vett. Nüüd on vesi juba õige väike ja kahaneb alatasa. Võhandu jõel asuvate vesiveskite omanikud kardavad kättejõudval suvel väikse vee tõttu eriti suuri töötakistusi. Samuti on Peipsi järves vesi madal.”

Madalveele eelnesid üleujutused

Veel kümmekond aastat enne seda oli Tamulal olnud ridamisi üleujutusi, nii et toonane tragi linnapea Priit (Frits) Suit lasi ehitada majanduskriisi ajal, 1930. aastate algul Vagula järvest otse Võhandu jõkke niinimetatud Itaalia või Liitva kanali, mis aitas langetada Tamula järve veetaset ligi ühe meetri võrra. Süvendustööd algasid 1929. aastal ja päädisid 1930. aastal. 1930. aasta 1. oktoobri Postimees kirjutas: „Võhandu jõe süvendamine on kestnud ligi aasta aega. Kanali kaevamine Itaalia metsa taga lõpetati läinud nädalal. Nüüd sõitis jõesüvendaja Võhandut mööda alla, Kirumpää silla alt läbi, et jätkata süvendustöid Kirumpää kantsi taga – Võhandu alamjooksul.” Selle kanali ehituse järel kuivas kokku Võhandu vana jõesäng, ühtlasi kadus puhta vee sissevool Tamula järve.

Võhandu vana sängi on hakatud nüüd puhastama, ent puhastustööd käisid jõel ka 1930. aastatel. 1932. aasta 26. juuli Postimees kirjutas: „Võhandu jõe süvendustööd, mis kestavad järjest juba mitu aastat, jõuavad käesoleva aasta augustiks Kääpa sillani. Nagu kohapealsest järelvaatusest näib, on hõlpsam ja odavam kui suvel süvendajat viia ümber Kääpa silla kevadise suurvee ajal, mil veepind tõuseb umbes poolteist meetrit. Vaheajal tuleks süvendaja tagasi Vagula–Võhandu kanalisse ja teeks seal sügisel ära kõik järelejäänud ja süvendajaga võimalikud tööd. Kuna ülalpool Vagulat suubuv Sõmerpalu jõgi süvendust ei vaja, läheks süvendaja pärast nimetatud tööde läbiviimist uuesti tagasi Kääpa silla lähedusse talvekorterisse ja sealt suurvee ajal ümber silla. Võhandu suured süvendustööd jõuaksid lõpule vahest 1934. aastaks.”

Süvendamisele järgnesid saatuse irooniana veevaesed aastad, mil Võhandus veetase langes, nii et jõest sai jala läbi minna, nagu eespool kirjeldatud. Ent see aeg ei kestnud igavesti. Juba 1937. aasta 27. aprillil teatas Postimees: „Võhandus rohkesti kala. Võhandu kalamehed räägivad, et käesoleval kevadel on tulnud Pihkva järvest Võhandu jõkke eriti rohkesti hauge ja teisi kalu, mistõttu Võhandu kalurid loodavad Võhandust head kalasaaki.”

Praegu on käimas Võhandu vana sängi süvendustööd ka Tamula järvest väljavoolaval lõigul. Võru linna linnamajanduse osakonna juhataja Hegri Narusk ütles töid kommenteerides, et need on vajalikud selleks, et linna sadevesi Koreli ojast Tamulasse tagasi ei valguks, nagu see möödunud aastal korduvalt juhtus. Puhastatav lõik algab Roosisaare silla juurest parkla tagant ja ulatub kuni Koreli oja suudmeni. Varem üritati seda lõiku niita, ent sellest pole olnud suuremat kasu ja lihtsam on see lõik iga viie-kuue aasta tagant puhtaks võtta. Töid teostab OÜ Topterm ja nende maksumus on kokku ligi 40 000 eurot, mille katab suuremas osas keskkonnainvesteeringute keskus. Linna osa on ligi kümme protsenti.

Pärast kirjeldatud lõigu süvendamist pöördub linnavalitsus tagasi Tamula–Vagula vahelise lõigu lõpuni süvendamise juurde Roosisaare silla juures, mis jäi möödunud aastal süvendamata ja kus on vaja muinasasumi tõttu kaasata allveearheoloogid.