Nõiaköök on parim köök

Eellooks on pajatus

See oli ammu-ammu, kui juhtus selline lugu. Sorts ja kangelane Uhti olnud kogu aeg vaenujalal, aga kord pääsenud Sorts magava Uhti käest põgenema.

Sorts tahtnud Uhtit uputada, aga kangelane ärganud üles, mispeale Sorts ennast mustaks härjaks moondas ja pages. Aga ta ei jõudnud kuigi kaugele, kuna näinud, et tema tembust järv sündinud. Jäänud siia pidama oru kaldale, sest koht meeldinud ja rajanud enesele ürgorgu Nõiariigi. Aga ega ta oma tempe jätnud: uputanud kirikukellad järve, peitnud järve õige nime kirikutorni muna alla, ajanud vee alla noorpaari, kes olnud õde-venda.

Lõpuks vedanud Sorts musta härjagi vee alla ja teinud parunile igasuguseid nõiatempe. Kuid pika aja jooksul muutunud nõid mõnusaks nõiaks, kel hea meel väikeseid-suuri külalisi vastu võtta ning kostitada, neile tõestisündinud nõialugusid pajatada, midagi õpetlikku näidata, neid mööda Nõiariigi maid ja metsi hulkuda lasta, kus nii mõndagi huvitavat leida võib.

Sellest, miks Sorts alla andis …

Vähe on kuulda olnud, et sortsid alla annavad, aga Nõiariigis see nii juhtus. Nõiariigi sortsil ei jäänud muud üle, sest peakokaametit hakkas pidama mees nimega Anti Värton. Ta olevat  tasase loomuga, aga kangust täis. Lisaks olevat tal ammendamatu fantaasia ja töötahe. Nii sündis Nõiariigi koka ja köögi koostöös menüü, mida teistel raske üle lüüa ja ka Sorts on rahul.

Ega Anti Värton kohe kokaks sündinud, selleks läks aega ja tahtmist. Algus sai tehtud Vana-Antsla kutsekoolis ehitajaks õppides, edasi tuli Tartu 17. kutsekeskkool ja toitlustuse korraldajaks õppimine ning sealt edasi läks kõik juba kindlat rada ehk vastavalt tema kutsumusele. Järgnesid Wilde ürdipubi, suvevaheaegadel talutöödel köögis aitamine … Vaheldusid külm ja kuum köök, tuli vahetuse vanema amet kuumas köögis. Kõige tähtsamaks loeb Anti kokatööd laevadel Regina Baltica ja Victoria. Viimasel neist tegi ta suisa a la carte kokatööd. Turus sai mees aga kaks nädalat lausa ise laeva komplekteerida.

2006. aasta juunis läks Nõiariigi peremehel Aivo Värtonil lõpuks õnneks vend Anti enda juurde Nõiariiki meelitada. Algus oli keeruline, kõike pidi tegema põlve otsas, kuigi vaid nii umbes 20 inimesele. Nüüd tehakse palju-palju rohkemale ja ka menüü on rikkalik.

Mida Nõiariigis pakutakse?

Tähtis on see, et Nõiariigis on söök ehe, see tähendab, et kõik on pärit ümbruskonnast. Tootjad on vanad tuttavad ja teatud-tuntud paikadest. Uhtjärve Nõiariigile annab juurvilja kohalik talu, lisaks kasvatatakse seda ka ise. Näiteks kartuliks on ikka ja alati ‘Gloria’. „See sort on maitsev, säilib hästi ja sobib meile,” teadis Anti öelda.

Seened ja marjad korjatakse metsast, maitsetaimed ja teetaimed tulevad Kanepist Ly Kaasikult ning ka endilt. Liha ostetakse jahutatult. Toiduaineid, millest süüa teha, on tegelikult palju ja ega neid kõiki üles jõua lugeda. „Esmane on päritolu ja see on meie teha. Nagu seegi, et toidud on erilised ja niisuguseid mujal ei pakuta. Põhimõte on, et alates toorainest kuni lõpuni valmistame enamasti kõik ise,” ütles Anti. „Kui rääkida joogist, siis selleks on talvel näiteks mitmetest (näiteks üheksast) taimedest koosnev tee. Leiba teeme enamasti ise ja seome vastava toiduga. Hitiks on näiteks sepik nõgesesupi juurde. Talvel on minev kaup ahjuküüslauk fooliumis. Palju pakutakse sooja juurvilja praadide kõrvale. Väga maitsev on näiteks Vana Tallinna sees leotatud ja siis edasi töödeldud kamakook.”

Kama Nõiariigis röstitakse ja alles siis asutakse sellest midagi tegema, sest röstimata kama on siiski toorevõitu. Mõnus roog on seal ka Ronga Hõrgutis, kus vutimunad on täidetud metsaandidega ning nende lisanditeks on pähklitang ja nõialeib. Ronga Hõrgutise juurde tuleb ka kanget marjarüübet võtta.

Eks aastad on kujundanud ka Anti Värtonit ja selle asemel et üles lugeda kõiksugu parimaid palasid, millele ikka kas looma või linnu nimi antud, räägime hoopis šokolaadiimedest. Anti ise ka ütles, et magusa tegemine on talle eriti meeltmööda.

„Šokolaadis on aastatuhandete jooksul nähtud maagilist jõudu ja elueliksiiri. Tänapäeval on sellest kujunenud romantika sümbol ja murtud südamete ravitseja. Seda enam, et pimedad talveõhtud on parim aeg küünlavalgel šokolaadi ja mõnusa seltskonna nautimiseks,” on kirjutatud. Nii arvab ka Anti.

Šokolaadist valmistatakse mitmesuguseid meeliergutavaid hõrgutisi Nõiariigi moodi. Peakokk Anti juhendamisel valmivad trühvlid ja fondüü. Anti tutvustab, kuidas saab šokolaadi kasutada ja milline mõju on šokolaadil meie meeltele. Pakutakse kuuma šokolaadi, mida on tõeliselt mõnus juua.

Preemiaid on tulnud ja tuleb veelgi

Kuigi Anti Värtoni süda kisub magusa poole, on ta preemiaid saanud küllaga ka soolaste söökide eest. Näiteks Lüübnitsa kala- ja sibulalaadale ei mindud Värtoni sõnul võitma, sest võidust tähtsam oli osavõtt ning rahva maitse teadasaamine. Laadaliste võitjaks kuulutatud nõgesesupp on Nõiariigi menüüs olnud praeguseni ja saanud külastajatelt vaid kiidusõnu. Vahe on vaid selles, et tookord laadal oli lõppviimistluses hapukoort kasutatud, kohapeal Urvastes serveerides lisatakse aga vees keedetud vutimune.

„Mis tahes räimetoidu valmistamisel on kõige tähtsam, et kala oleks värske,” rõhutab Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peakokk Anti Värton, „siis on tulemuseks täiesti teistmoodi räim, mis ei jää alla isegi lõhele”. Ise armastab Värton üle kõige karpkala ja suitsuangerjat.

Kokkuvõte

Tõime näiteks näpuotsatäie Nõiariigi söögipalasid, aga neid on veelgi. Käisime Nõiariigis, sest seal tehakse tõepoolest vapustavaid ja ainult omanimelisi sööke. Ja me tahtsime kangesti teada, kas see kõik on sellest, et kasutatakse ainult lähedal elavate inimeste ja ka oma toorainet. Tõdesime, et Nõiariigis on söömise ja söögiga kõik hästi, sest peakokaks on Anti Värton ning tema sõrm juhatab leemekulbi liigutamist. Ja veel on seal nii öösel kui päeval kohal üks heaks hakanud sorts ning seegi pole vähetähtis.