Mõned head aastad tagasi suhtlesin endise Eesti Raudtee nõukogu esimehega. Kurtsin juba toona, et Võru ajalooline jaamahoone on ajahamba pureda jäänud. Põrgatasin mõtet selle müümisest ka teiste nõukogu liikmeteni. Üldiselt oli tagasiside üksmeelne: jaamahooneid ei ole Eesti Raudteel vaja ning need võiks müüa kasvõi 1 euroga, oleks vaid ostja. Keda ei olnud, olid müüjad. Muutusid tuuled ja ajad, kuid välja jõudsime sinna, kuhu pidime. Võru linnal on võimalus jaamahoone omandada ning korda teha.
Nii Seminari väljak kui ka Võru raudteejaam mängivad linna ajaloos äärmiselt olulist rolli. Endine turuplats, seminari väljak oli kohaks, mille ümber Võru linn kasvas. Seal said turu peal tuttavaks meie esivanemad, toimus kaubavahetus ning kultuuri areng. Võru raudteejaama kaudu tuksus pärast rööbaste rajamist Võrumaa majandus ja algas aktiivne eksport. Võru jaamahoone on osa 1889ndal aastal valminud Pihkva-Riia raudteest. Võru linna rahvastiku kasvule andis raudtee rajamine tuntava tõuke, järgneval kümnendil suurenes rahvaarv pea kolmandiku võrra. Raudteeühendus Riia ja Pihkvaga soodustas eelkõige lina-, puidu- ja nahatööstuse arengut. Selle perioodi jalajälgedes käime osaliselt siiani. Kubija kalmistu ning tänane Kuperjanovi pataljon koos tsaariaegsete kasarmutega on saanud asupaiga tänu raudteele.
Pisut ebaõiglaselt on jäänud Jaama tänav linna arengust eemale, samas on tegu äärmiselt perspektiivika rajooniga, kus piisavalt ruumi tööstuse kui kultuuri arenguks. Võru jaamaansambli esile toomine ning korrastamine on oluline kasutamata jäänud Võru linna potentsiaal.
Hoone seisukorda arvestades jäävad erasektori käed tänasel päeval liialt lühikeseks. Võibolla on see isegi hea, äriühing ei korrasta hoonet, kui pole majanduslikku perspektiivi. Ka Eesti Raudtee on äriühing. Võru linnal on kohvaliku omavalitsuse üksusena hoone korrastamiseks tunduvalt võimsamad hoovad. Peremeheks saades tuleb linnavalitsuel silmad lahti hoida. Võin kergemat sorti mürki võtta, et leiame lähiaastatel projekti, mille raames raudteejaam väärikalt taastada.
Pärast hoone korrastamist pole kindlasti küsimust, kas temaga on midagi ette võtta. Kindlasti on. Võrumaa vajab atraktiivset külastuskeskust, see sobiks näiteks just sinna. Kunstiline ümbrus võiks ainest pakkuda veel loomemaja loomiseks. Selliseks hooneks, kuhu võtame ajutiselt elama kunstnikke, kes Võrust maalivad ja kirjutavad. Ka Tamula rand ei ole kaugel. Äärmisel juhul võib linn maja pärast restaureerimist välja üürida. Mõni kohvik või ajastutruu kõrts töötaks seal hästi. Küllap on aega võrukatel pead kokku panna ning õige plaan välja mõelda. Minu soov on ühene, teeme jaamahoone lõpuks korda.
Võrukate usk parteidesse on vääramatu! Partei ja rahvas on lahutamatud! Edasi uutele töövõitudele ja helgema tuleviku poole parteide targal juhtimisel!
no anttil pole küll mingeid plaane sellega, võib-olla ploomipuu võiks lennukipileteid müüa ja tallinna juures peetri konsumis rahvaga käia.
mis krdi annetusi ... reformierakond tehku miagi ükskord ära ka mitte riigi raha eest, haugasel paras sinna vanadekodu - muuseum rajada. las aga punnib, muidu käib ja jahub.