Statistika järgi saab enamik jalakäijaid viga ülekäigurajal

LIIKLUSOHUTUS • Võru linnas sai 2011. aastal vigastada kaheksa jalakäijat, enamik neist ülekäigurajal. Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk ütles, et sebradel juhtuvad õnnetused enamasti hoolimatusest ja ettevaatamatusest. „Jalakäija arvab, et autojuht saab pidama. Autojuhid jällegi ei pruugi jalakäijat lihtsalt märgata. Reeglina juhtuvad õnnetused päevasel ajal või õhtupoolikul, kui inimesi liigub rohkem,” ütles Soekarusk.

Üheks liiklusõnnetusterohkemaks kohaks on Räpina maantee ja Jüri tänava ristmik Säästumarketi lähedal, kus Paju tänava poolt tulles on autojuhtide vaateväli mõnevõrra piiratud ning jalakäijate märkamine raskem. Lisaks on sellel ristmiku ümber suured reklaamid, mis võivad kergesti liiklejate tähelepanu eemale viia.

Autojuhtidele teevad tihti tuska ülekäigurajad, mis on liialt ristmike lähedal, sest ootamatu jalakäija võib sundida autosid seadusevastaselt keset ristmikku peatuma. Samas ei pruugi ristmikust veidi kaugemale paigutatud sebrad olukorda lahendada, sest jalakäijad püüavad kõigest hoolimata teed ületada võimalikult ristmiku lähedalt. Ülekäiguraja olemasolul oskab autojuht vähemalt teeületajat oodata.

Kokkuvõttes oli möödunud aastal Võrumaal 23 liiklusõnnetust rohkem kui aasta varem. Samas nendib Soekarusk, et aastatel 2007–2009 oli umbes sama palju või isegi rohkem õnnetusi ja 2010. oli pigem lihtsalt hea aasta, kus liiklusõnnetusi oli vähem. „Õnnetuste arv sõltub näiteks ilmastikutingimustest – kui palju on lund, kui tihti seda sajab, kas teedel on võimalik kiiresti sõita jne,” ütleb Soekarusk. Kiiruste suurenedes kasvab ka õnnetuste sagedus.

Autokool Võru Autom juhataja Kalev Orgla sõnul ei satu statistika järgi liiklusõnnetustesse mitte niivõrd värskete juhilubadega autojuhid, vaid just juba veidi kogenumad sõitjad, kelle enesekindlus hakkab tähelepanu hajutama.

SOOVITUSED AUTOJUHILE

• Vali ülekäiguraja lähedal ettevaatlikum sõidukiirus, et saaksid õigel ajal pidama ka siis, kui mõni jalakäija suurte põdrahüpetega teele tuleb. • Külmema ilmaga on jalakäijad ennast soojadesse riietesse pakkinud ning nende tähelepanu ja nägemisväli võivad olla piiratud. • Suured autod ja bussid võivad varjata teele tulevat jalakäijat. • Arvesta, et kõige raskem on märgata paremalt tulevat liiklejat, sest autojuhi pilk on suunatud ette ja ümbritsevatele sõidukitele.

SOOVITUSED JALAKÄIJALE

• Uue liiklusseaduse järgi on ülekäigurada osa sõiduteest. Seega on seaduse silmis jalakäijatel varasemast suurem vastutus. • Arvesta sellega, et autojuhil kulub pidurdamiseks aega. Juba kaks sekundit eemal olnud pilk teeb linnas sõites auto pidurdustee keskmiselt 16 meetri pikkuseks. Palju sõltub ka juhi reageerimisoskusest ja ilmastikuoludest. • Reklaamid (ja muu liikluses toimuv) võivad autojuhi tähelepanu kergesti eemale viia. • Helkur aitab autojuhtidel jalakäijaid kergemini ja kaugemalt märgata.

Mullu sai liikluses vigastada 164 last, tänavu jaanuaris 19

LIIKLUSÕNNETUSED • Jaanuarikuus sai Eestis liikluses vigastada 19 alaealist liiklejat, kellest valdav osa oli vanuses seitse kuni 13. Neist enamik jäid auto alla sõiduteed ületades.

Kokku juhtus alaealiste osalusel 19 liiklusõnnetust. Neist 14 olid jalakäijaõnnetused ja viis last sai viga kaasreisijana. Kõige nooremad õnnetusse sattujad olid vaid üheaastased – üks väikelaps sai viga koos jalakäijast emaga ja teine kaasreisijana. Kõige enam oli vigastatuid vanuses seitse kuni 13 ja kõik nad olid õnnetuse hetkel sõiduteed ületamas.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Elari Kasemets ütles, et laste puhul on peamisteks õnnetusse sattumise põhjusteks noorte enda tähelepanematus. Autojuhi vaatevinklist ka tõsiasi, et väike laps ei paista näiteks heki või lumevalli tagant nii hästi välja kui täiskasvanu. „Selliseid liiklusõnnetusi saab ära hoida, kui autojuhid juba ette nende riskidega arvestavad ja lapsevanemad pidevalt liikluse põhitõdesid koos lastega üle kordavad,” ütles Kasemets.
Talvises liikluses varitsevatele ohtudele tähelepanu juhtimiseks saatis Põhja prefektuuri ennetusteenistus lasteasutustesse ja koolidesse meeldetuletuse, kus lisaks lumevallidest ja libedusest tingitud ohtudele märgiti ära ka näiteks sõidutee lähistel lumesõja pidamine.

Maanteeameti statistika kohaselt sai 2011. aastal kokku vigastada 164 alla 15aastast liiklejat. Jalakäijana sai selle vanuserühma lapsi vigastada 100 ja hukkus üks. Jalakäijate ülekäiguradadel juhtus neist 30, sealhulgas reguleerimata ülekäiguradadel 21 liiklusõnnetust.