Mis pidurdab teotahtelisi külaelu arendamast?

VÕRUMAA ARENG • Võrumaal tegutseb üle 800 mittetulundusühingu (MTÜ), kellest veidi alla poole on aiandus-, garaaži- ja korteriühistud. Ülejäänud 500 seas on ühinguid, kes tegutsevad klubidena või liikmete huve kaitsvate erialaliitudena, kuid ka aktiivselt kultuuriüritusi ja piirkonna elu korraldavaid arenduskeskusi ja seltse.

„Julgen arvata, et kõige aktiivsemalt või silmapaistvamalt tegutsevad meie maakonna külaseltsid, kes korraldavad nii kultuuriüritusi kui teostavad maapiirkondades vajalikke investeeringuid, kasutades aktiivselt erinevaid toetusfondide võimalusi,” ütleb Võrumaa arenguagentuuri kodanikeühenduste konsultant Ene Kerge.

Järjest rohkem soositakse kodanikuühiskonna koostööd kohalike omavalitsustega läbi avalike teenuste delegeerimise. MTÜdele on võimalik lepingutega üle anda näiteks noorsootöö korraldamine, kultuuriteenuste osutamine ning täiskasvanuhariduse ja vaba aja veetmisega seotu.
Avalikke teenuseid delegeeritakse lootuses, et MTÜdes tegutsevad innustunud inimesed, kes tunnevad kohalikku elu ja tingimusi ning annavad külaelule oma entusiasmiga vajalikku särtsu.
Arenguagentuuri ja MTÜ Lahedad Naised Lahedalt tehtud uuringu järgi tehakse Võru maakonnas sellist delegeerimist aga veel suhteliselt vähe.

Mis hoiab teotahtelisi ja hakkajaid inimesi tagasi?

Üheks probleemiks on see, et omavalitsused näevad teenuste üleandmist eelkõige kui võimalust kulusid kokku hoida. Valdade, ettevõtjate ja MTÜde esindajaid ühendava Võrumaa partnerluskogu tegevjuhi Anneli Viitkini arvates loodavad vallad liialt mittetulunduslikus korras tegutsejate entusiasmile.

Kui rahaline ressurss on MTÜna tegutsedes aga oluliselt väiksem kui otse omavalitsuse alluvuses, siis ei ole tulemus kummagi osapoole jaoks rahuldav. Väljastpoolt vaatajatele näib, et MTÜd ei toimi, kuigi tegijatel indu jätkub.

Muidugi on hakkajatel rohkelt võimalusi oma tegevuseks toetusi taotleda. Samas märgib Viitkin, et kuna kohalikke ettevõtjaid, kes sooviksid kolmanda sektori töösse rahaliselt panustada, on vähe, siis peavad tegutsejad omafinantseeringu jaoks mängu panema oma isiklikku vara. Haruldane ei ole olukord, kus aktiivselt MTÜdega tegelejal on tegevuse käivitamiseks vajaliku pangalaenu katteks enda maja.

„Sisuliselt arendab riik kohalikku elu eraisiku arvelt,” ütleb Viitkin. Tema hinnangul on teotahtelisi huvilisi piisavalt, kuid ei ole mehhanisme, mis aitaksid neil aktiivselt kohaliku elu edasiviimise nimel tegutseda, ilma et nad peaksid seetõttu oma vara ohtu seadma.

Passiivsus on tõusnud

Võrumaa arenguagentuuris MTÜsid nõustava Ene Kerge sõnul on kodanikuühiskonna roll piirkonna elu arendamises märkimisväärne – toimuvad mitmekülgsed üritused, mis aitavad vaba aega sisustada ja uusi teadmisi saada nii vanadel kui noortel. Ent temagi on viimasel ajal täheldanud passiivsuse kasvu: „Eestvedajad on väsimas, ideed on otsa saamas ja laiemas skaalas on toimumas liiga palju sarnaseid, väikses mastaabis üritusi.”

Anneli Viitkin märgib, et inimesed kipuvad aktiivseid tegutsejaid enesestmõistetavalt võtma. Aastast aastasse järjepidevalt uute ideede väljamõtlemine ja projektidega raha taotlemine on aga kurnav. Kui küla tegevust vedav inimene lõpuks väsib, jääb kogu tegevus soiku.

Samas on MTÜdega igapäevaselt tegelejad positiivselt meelestatud – uusi ühinguid tuleb juurde ja headest näidetest õpitakse. Ene Kerge toob välja ka asjaolu, et koostöö parandamise nimel on mitmes Võrumaa vallas taaskäivitunud MTÜde ümarlauad ja kohtumised valla esindajatega, mis on aidanud kaasa koostööprojektide loomisele, elluviimistele ning üldisele piirkonna arendamisele.

„Need, kes on otsustanud, et maal on hea elada, püüavad kaasa aidata, et kultuurielu toimiks, oleks sportimisvõimalusi ja lastele tegevust. Külaelu arendamine toimub nende toel, kes on kõigile raskustele vaatamata otsustanud maal elada,” ütleb Anneli Viitkin.