Uut ajaleheaastat alates on taas põhjust lugejaid üles kutsuda lugemisele tähelepanu pöörama, seekord rahvaloendusele. Meenutagem, et 2010. oli lugemisaasta, 2011. eurode lugemise aasta, alanud aasta juhatab aga sisse rahva ja eluruumide loendus.

Rahvaloenduse edukast läbiviimisest veelgi olulisem on tulemustest õigete järelduste tegemine ja tegutsemine. Pole parata, kui selgub, et jah, meid ei ole enam nii palju, et vajadusel taas Balti ketis seista … Viimasel kümnendil on kasvanud ainult Harju maakonna rahvaarv, mis moodustab üle 40 protsendi Eesti elanikest. Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski hinnangul saab Tartu, Rapla ja Pärnu maakonna puhul rääkida elanikkonna väiksemast vähenemisest, ülejäänud piirkondades on tegu kiirelt väheneva rahvastikuga.

Inimgeograaf Garri Raagmaa väidab, et omavalitsuste rahvastiku kahanemist silmas pidades tuleb tõdeda, et Eestimaal on ligemale poolsada valda umbes 50 000 elanikuga, mida võib ja saab nimetada ääremaaks. Lisaks on meil veel 60 ääremaastumisriskiga valda kokku 90 000 inimesega. Ääremaalised on aga Garri Raagmaa hinnangul peaaegu pooled omavalitsused 140 000 elanikuga. Teiste sõnadega öeldes on pool Eestimaast muutunud ääremaaks või sinnapoole kaldu olevaks maaks.

Mida ette võtta? Sellele küsimusele saab vastata Võrumaa Teataja veebileheküljel www.vorumaateataja.ee, kuid oma vastuse või nägemuse võite toimetusele saata ka elektron- või tavaposti vahendusel. Meil on hea meel tõdeda, et Võrumaa Teataja paberlehte loeb Emori andmetel üle 34 000 inimese ja kodulehe külastajate arv ühes ööpäevas läheneb 10 000-le. Muretseme koos oma lugejatega maakonna arengu pärast ja oleme veendunud, et koos moodustame jõu, millega tuleb arvestada nii ka pealinna võimukoridorides. Võrumaa Teataja alustas ringkäiku valdades, et kajastada ettevõtlust. Kirjutis ettevõtlikust Rõuge vallast ilmus mullu 5. novembril ja Lasva vallast 3. detsembril. Meeldiv, et huvi ettevõtlusteema vastu on ületanud maakonna piirid. Jaanuari keskel ilmub ülevaade ettevõtlikust Kanepi vallast. Nii et veel kord – andke teada oma mõtetest ja ideedest. Üheskoos suudame rohkem! Lausa kurjast on pealinna esindajate suust kuulda, et kahjuks, jah, teie maakonna Hõbedase Hundi vallal puudub tulevikus areng. Võib olla soovitaksegi, et Võrumaa vallad nimetaksid end teiste nimedega ja siis oleks eksootiline siia mägieestlastest pärismaalasi vaatama sõita!?

Hetkel tundub, et Tallinnas nauditakse üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” raames Rail Balticu projekti, mis aitab vähemalt esialgu edendada Tartu ja Valga arengut, kuid hiljem, kui kiirrong hakkab Tallinnast Riiga sõitma läbi Pärnu, jääb vaeslapse ossa terve Lõuna-Eesti. 200kilomeetrise tunnikiirusega Põhja-Eestist läbi Lääne- ja Edela-Eesti kihutav Tallinn–Pärnu–Riia–Berliin rong tõmbab endale nii palju raha ja tähelepanu, et Kagu-Eesti võib vajuda unustusehõlma, kuigi kinnitatakse, et Eestimaa ei tohiks enam kaotada püsiasustust kohtades, kus see praegu veel olemas. Löögi alla satub Võru, mis jääb raudteekääride Tartu–Valga ja Tartu–Koidula vahele. Kui rongide kiirus liigub igal pool 200kilomeetrise tunnikiiruse poole, siis polegi tarvis eriti pingutada Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa autotee või Tartu lennujaama arendamisel. Unistuste raudteeriigis tekib siinmail teise-kolmandakiiruseline Eesti. Ometi maksavad ka võrulased makse, et riigi rohkem kui paarkümmend tuhat ametnikku korralikku palka saaksid. Me ei tohi vaikida, mis sest, et Kagu-Eesti linnadest ainult Võrus aastavahetusel ametlikku ilutulestikku ei olnud.

See on kivi meie kõigi, kuid eelkõige kohalike arenguosakondade, arenguagentuuride, arenguspetsialistide, inkubaatorite, sihtasutuste, instituutide, kodade, kogude, klastrite, klubide, liitude … kapsaaeda, sest kui sa ei arene, siis pole sind olemas. Kui sa aitad aga areneda ka naabril, aitab see juba pikema sammu edasi.

Rakvere üritab näiteks pildile pääseda maailma suurima liivakella püstitamisega. Sellest peaks saama tõeline turistilõks. Praegu külastavat Rakvere linnust viis korda rohkem inimesi, kui linnas elanikke, kuid all-linna nad ei kipu. Umbes kümne meetri kõrgune liivakell peab turistid ka kesklinna meelitama ja kui 10 000 turistist igaüks jätab linna kas või kümme eurot, siis …

Võrust kiputakse läbi sõitma, et minna kas Suure Munamäe vaatetorni juurde või Rõugesse. Suurel Munamäel käib aastas kümneid tuhandeid inimesi, Rõuges samuti. Võrus on küll Eesti pikim rippsild, kuid sellest on vähe. Tamula kaldal on ilus promenaad, kuid järvel ei ole õnnestunud taaskorraldada üritusi, mis pakuksid huvi kümnetele tuhandetele inimestele. Me ei lepi ju sellega, et Võru nimetada kellegi rõõmuks Kuuse linnaks, kus elaks ainult käputäis inimesi, kes kõik kuuse alla ära mahuks.

Head uut aastat koos Võrumaa Teatajaga!