Võrust tulevad jätkuvalt gaasianalüsaatorid

ÄRITEGEVUS JÄTKUB • Kuigi Võrus aastakümneid gaasianalüsaatorite tootmisega tegelenud tehas ja selle järeltulija AS VGT on juba paar aastat ametlikult pankrotis, jätkab täppisriistapuude tootmist tehase ühes tiivas tegutsev OÜ Fransermax. Nimetatud firma juht on Einar Kuuse, kes oli ka gaasianalüsaatorite tehase viimane juht. Tootmise külastust ta ajakirjanikule ei võimaldanud, ent oli nõus andma tegevusest ülevaate elektronposti teel.

OÜ Fransermax toodab tööstuslikke hapniku- ja vesiniku gaasianalüsaatoreid ning nende lisaseadmeid vastavalt kliendi soovile. Gaasianalüsaator ise on mõõteseade, mida kasutatakse tootmises füüsikalis-keemiliste protsesside jälgimiseks ja optimeerimiseks. Näiteks on üks kasutusala soojusenergeetika, et põlemisprotsess  soojuse tootmisel oleks optimaalne, mis tähendab, et põlemiseks kasutatava tooraine või materjali hulk oleks ökonoomne ja keskkonda säästev. Eeltoodust lähtuvalt on aparaatide kasutusala väga lai – energeetika, keemia- ja metallurgiatööstus. Praktiliselt kogu toodangu moodustab eksport SRÜ riikidesse nagu Venemaa, Ukraina, Kasahstan ja Moldaavia. Toodangut on tarnitud ka Euroopa Liidu riikidesse nagu Bulgaaria ja Leedu, kuid need kogused on üksikud.

Koduses majapidamises antud seadet ei kasutata, kuna sellist otstarvet tal pole.

Käesoleval ajal töötab OÜs Fransermax 12 töötajat. Möödunud aastal müüdi toodangut 203 000 euro eest, Eestisse müüdi 3200 euro eest. Põhiosa moodustas seega eksport. Materjalid, detailid ja elektroonikadetailid ostetakse sisse kohapealsetelt ja välishankijatelt. Samuti on kohapeal mehaaniline töötlemine nagu treimine, puurimine ja freesimine. Võrus toimub aparaadi montaaž, häälestamine ja saatmine tellijale. Kokkuvõtvalt toimub kohapeal kokkupanek, milleks on lukksepakoostetööd ehk seadmete, sõlmede, detailide monteerimine aparaadi korpusesse, häälestustööd ehk jootmine ja balansseerimine ning testimine, mille käigus valmis aparaat pannakse ettenähtud ajaks niinimetatud kliimakappi, kus ta peab läbima testimise erinevates temperatuurides.

OÜ Fransermax toodab gaasianalüsaatoreid 2009. aasta septembrist. Töötajad on endisest Võru gaasianalüsaatorite tehasest ja hilisemast ASist VGT, kuid viimane on käesolevaks ajaks likvideeritud. Varasemast omatakse mõningaid sidemeid ja neid on juurde saadud. „Töötame partneritega Ukrainas ja Venemaal, seega sidemed on  olemas ja neid arendatakse,” märkis Einar Kuuse.

Tootmine langes seoses NSVLi lagunemisega

Nõukogude aja lõpus kuivas tootmine kokku seoses terve NSVLi lagunemisega. Plaanimajanduse, s.o NSVLi ajal, toimus müük niinimetatud fondide alusel, kus toodangu müük koguseliselt oli aastaks ette ära määratud konkreetsele kliendile. Selle niinimetatud fondi alusel sõlmis klient ehk nõukogude aja mõistes tellija juba Võru gaasianalüsaatorite tehasega lepingu, kus juba tähtajaliselt ja koguseliselt määrati ära toodangu hinnad ja saatmine. Ümberorienteerumine uues majandussituatsioonis 1990. aastate alguses oli küllaltki aeganõudev, vaevaline ja paljuski politiseeritud, mis ei jätnud oma mõju avaldamata. Suhtumine riigis taolise taustaga ettevõtetesse oli võrdlemisi leige. Kõik see aga ei jätnud mõju avaldamata.

Teiseks raskuste põhjuseks oli asjaolu, et tellija saadetud raha toodangu eest jäi aastatel 1991 ja 1992 Eesti Panka kinni, kuna seda ei kantud üle ettevõtte (s.o Võru gaasianalüsaatorite tehas) arvele. Tehas aga oli oma toodangu saatnud ja raha jäi saamata. Selles osas oli tegemist juba tolleaegsete poliitiliste põhjustega. „See oli peamine põhjus, sest sidemed tellijatega olid olemas,” lisas Kuuse. Kui toodangu valmistamiseks olid materjalid ostetud ja tööjõud kulutatud ning raha jäi laekumata, siis loogilise jätkuna langes tootmine.

Erastamisprotsess algas 1992. aastal, tolleaegne Võru gaasianalüsaatorite tehas erastati aasta hiljem ja töötas ASi VGT nime all kuni ettevõtte likvideerimiseni 2010. aastal. OÜ Fransermax on alates 2009. aasta septembrist tegutsenud 12 töötajaga, kes on töötanud kunagises Võru gaasianalüsaatorite tehases ja ASis VGT. Praegu on ettevõtte tegevuse põhiliseks probleemiks töö klientidega, peamiselt nende maksedistsipliin. Aparaadi tsükkel kuni valmimiseni on 60 päeva. Selle aja jooksul  on vaja osta materjalid, need töödelda, seda osaliselt kohapeal ja osaliselt mujal, aparaat monteerida, installeerida ja testida. On perioode, kus tellimused ja tähtajad kuhjuvad. Kuna ettevõtte kliendid on SRÜ riigid, siis töötatakse ettemaksu printsiibil, mis eeldab usalduslikke kontakte ja partnereid.

Lähemate aastate perspektiivis on ettevõte igati tegutsemisvõimeline. OÜ Fransermax tegeleb pidevalt toote moderniseerimisega, millest tulenevalt on suudetud säilitada usaldusväärsus klientide jaoks.