Kinnipandud koolid jäävad tühjaks

Elu näitab, et pärast koolide sulgemist jäävad koolimajad vaatamata sinna tehtud investeeringutele pikaks ajaks tühjaks ja lagunevad. Võrumaalt on selle kohta mitmeid näiteid tuua. Olgu selleks kasvõi Tsooru kandi Lepistu kool, mis suleti neli aastat tagasi ja mille hooneid pole õnnestunud kolme aasta jooksul müüa, kuigi hind ajaloolise maja eest on juba sümboolne. Koolimajja maksumaksja kulul tehtud investeeringud olid kordades suuremad, kui on praegune müügihind (43 000 eurot). Praegune ei kata ju isegi kooli köögi maksumust.

Võrus seisab tühjalt ka endine Soo koolimaja ja peatselt jääb tühjaks Vana-Antsla kutsekooli hoone. Tühjaks võib jääda ka Pikakannu kooli hoone, kui lapsevanematel kooli säilitamiseks jaks raugeb.

Väikeste koolimajade sulgemine põhjusel, et väikest pole otstarbekas ülal pidada, on sama tark, kui väita, et Eesti riik on ülalpidamiseks liiga väike ja kasulikum on kõik eestlased mõnda Saksa linna ümber asustada. Kahtlemata aitaks seegi kulusid kokku hoida, ent see tähendaks, et terve Eestimaa jääks tühjaks. Eesti tühjenemist ei taha keegi, küll aga vaadatakse rahumeeli pealt, kuidas järgemööda tühjenevad Eesti väiksemad asulakohad.

Väikse koolimaja ülalpidamiseks pole enamasti vaja rohkem raha, kui kulub mõne riigiametniku ameti-Mercedesele või BMW-le. On lausa halenaljakas, et maailma ühes jõukamas riigis Soomes, kus nii riigil kui ka rahval raha kordades rohkem, sõidavad riigi teenrid tagasihoidlikumate autodega kui Eestis, kus inimeste sissetulekud ja elatustase on madalamate hulgas Euroopas. Kui Eesti ametnikud jätkavad majanduse jahenemise tingimustes kallite autodega praalimist, on täiesti loogiline, et koolimajad tuleb üksteise järel kinni panna. Lapsed aetakse nagu loomad kollektiviseerimise ajal sunniviisiliselt kokku suurfarmidesse, mõtlemata selle teo tagajärgedele. Nii jätkates peaks valitsus ausalt välja ütlema, et koolid ja koolidega seotud haridus pole enam prioriteet, vaid selleks on nüüdseks ametnike üha uhkemad autod.