Uudishimu päev meelitas ajaloosõbrad Mõnistesse

Tõsised ajaloohuvilised, kes uudistasid kõikidesse kappidesse. ERAKOGU

Eelmisel nädalavahetusel tasus muuseumisõpradel seada sammud ajaloost pungil paikadesse. Üle riigi avas oma uksed 25 muuseumi, et tähistada uudishimu päeva.

Võrumaal näitas oma salajasemaid museaale Mõniste Talurahvamuuseum.

Uudishimulik kaheksa

Võrumaa Teataja küsimustele vastanud Mõniste Talurahvamuuseumi koguhoidja Liispet Jalandi kinnitab, et 17. novembril toimus neil huvilistele kaks muuseumituuri.

„Esimesel tuuril osales kuus inimest ning teisel tuuril kaks inimest,” oli tal hea meel tõsiste huviliste kohalesaabumise üle. „Võtsime sellest sündmusest esimest korda osa ning tahtsime alustada natuke väiksemalt. Nii oli reklaami osas põhirõhk meie Facebooki lehel. Kindlasti teeme järgmisel aastal suuremat reklaami.”

Jalandi hinnangul jäid mõlemal tutvustusringil osalenud pakutuga väga rahule. „Inimestele meeldis piiluda fondiruumi kappidesse ning kuulata esemete lugusid. Väga palju oli äratundmisrõõmu, mil öeldi „meil on kodus selline” või „ma tean, et mu vanaisal oli see tööriist”.”

Asjad kõnelevad meiega

Koguhoidja kõneleb lähemalt, miks on tarvilik vahel ajalugu hoidva maja uksest nina ja jalg sisse pista. „Muuseumis käimine aitab meie ühist pärimust säilitada ning sellega paremini suhestuda. Tegu on ennekõike mäluasutusega. Siiski pole lihtsalt asjade alles hoidmisest kokkuvõttes kasu. Üks muuseumi väärtustest ongi see, et seda külastades saab inimene erinevate ekspositsioonide, giidituuride ja õppeprogrammide kaudu rohkem teada. Ta saab infot meie ajaloost, uskumustest ja pärandoskustest,” usub Jalandi.

Ta lisab, et igal esemel on lugu. „Tihtipeale just see lugu teeb tavakülastaja jaoks ajalooliste seikade omandamise lihtsamaks. Looga on võimalik suhestuda.”

Jalandi hinnangul on väga teretulnud sellised uudishimu päevad, mil saabujatele pakutakse erilist kava. „See annab külastajatele võimaluse tutvuda muuseumihoidlates olevate kogudega põnevamal kujul kui lihtsalt Eesti Muuseumide Veebiväravas ehk MuIS-i keskkonnas. Ka muuseumitele pakuvad sellised üritused vaheldust – need aitavad igapäevatöö rutiinist välja.”

Suvel pered, talvel grupid

Mõniste Talurahvamuuseumi juhataja Airi Rüütli lisab omalt poolt, et laias laastus läheb neil kenasti. Ta märgib, et külastuste arv võiks mõnevõrra suurem olla. „Töötame selles suunas. Sihtgrupid on erinevad. Suvi on aktiivne aeg perekülastajatele. Sügis, kevad ja talv pigem kooli- ja lasteaiagruppidele.”

Praegu käivadki Mõnistes suured ettevalmistused juba 28. korda toimuvaks päkapikumaaks. Kogu detsembri jooksul võtab muuseumirahvas vastu gruppe ja 21. detsembril toimub perepäev. Emad-isad koos järelkasvuga on sel päeval väga oodatud kell 11 ja 15 algavatesse tegevustesse.

Rüütli usub, et erinevates võrgustikes kaasalöömine ja koostöö on aidanud kõvasti muuseumi tuntusele kaasa. „Muuseumikaart hakkas Mõniste Talurahvamuuseumi kui lõunapoolseimat muuseumi tutvustama. Väga paljud tulevadki meid just seetõttu külastama. Samuti kasutavad muuseumikaardi ostnud seda võimalust, et nad saavad kõiki kaardiga liitunud muuseume külastada. Muuseumikaardi kodulehelt on kergesti leitavad soovitused, kuhu minna.”

Sujuv heinakaar vaheda vikatiga

Kohapeal toimetav muuseum töötab ka kauplusena. „Meil on muuseum-kauplus! Piirkonnas on kaupluste ja toidukohtadega suhteliselt kitsas. Nii jõuavad meile ka need inimesed, kes soovivad tassi kohvi ja väikest ampsu. Tullakse uurima infot piirkonna kohta, mida muuseumis avatud turismiinfopunkt jagab,” selgitab muuseumijuht.

Asutus on kui kogukonnamuuseum. „Osaleme võimalikult palju piirkonna üritustel ja teeme palju koostööd. Näiteks osalesime Rõuge valla suurüritusel „Sanna!”, juba teist aastat pakkusime soovijatele suitsusaunakogemust koos saunapärimuse tutvustamisega.”

Muuseumirahvas ootab mitu korda aastas huvilisi osa võtma pärimuspäevadest. „Sel aastal sai õppida saunavihtu tegema. Talvel ehk tubaste tööde ajal õpetasime, kuidas teha korda oma vokk ja õppida villaga seotud töid: kraasimist, ketramist ja korrutamist.” Uueks aastaks on planeeritud juba järgmised pärimuspäevad. Seal on võimalik saada väärt teadmisi vana aia korrastamisest ja õunapuude suvisest lõikusest. Tähelepanu pööratakse ka vikatiga heina niitmisele ja loogarakendi hingeelule.

Majesteetlik puuhobu

Novembri eelviimasel nädalal osalevad Mõniste Talurahvamuuseumi töötajad Rõuge koolide ühisüritusel, kus nad tutvustavad mardi- ja kadripäeva kombestikku. Juhataja Airi Rüütli märgib, et juba palju aastaid on nad korraldanud lastele võru keele laagreid. „Sel aastal oli soovijaid nii palju, et tavapärase ühe laagrivahetuse asemel tegime kaks vahetust!”

Veel jaksab muuseumipere osa võtta Eesti Muuseumiühingu juhitud kevadisest muuseumiööst. „Võtame juba aastaid sellest osa. Nüüd osalesime esimest korda ka uudishimu päeval.”

Erilise kirsina tordil toob Rüütli esile muuseumide kiirendi rahastusel värskelt valminud „tsõõriplatsid”. Seal on külastajaid ootamas hobuteemalised puidust kiiged ja elusuuruses puidust vanker koos hobusega. Seda vägevat vaatepilti on huvilistel võimalik nautida peale Mõniste Talurahvamuuseumi ka Karilatsi Vabaõhumuuseumis.

Mesilinnud ja ajalugu

Juhataja kõneleb lähemalt, milliste teiste muuseumidega vahetatakse rohkem mõtteid. „Tihedaim suhtlus on oma Vana-Võrumaa muuseumitega: Karilatsi Vabaõhumuuseumi,  r. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi ja Vana-Võromaa Kultuurikojaga.”

Kevadel tehti ühine külastus Eesti Põllumajandusmuuseumi. „Soovisime tutvuda mesinduse teemaga. Külaskäigu tulemusena valmis meil Eesti Kultuurkapitali toel põnev mesinduseteemaline mäng. Lisaks ka mesinduse ajaloo näitus, mille ehitas valmis puidu kompetentsikeskus Tsenter.”

Airi Rüütli lisab, et novembri keskpaigas väisati koos nelja Vana-Võromaa muuseumi ja Võru instituudi kollektiiviga Valga Muuseumi. „Setomaa muuseumitega on plaanis ühine õppekäik!”

Ühised mõtted ja tegemised

Rüütli avab veidi sedagi, mis teemal naabruses toimetavad muuseumitöötajad omavahel mõtteid ja ideid vahetavad. „Kuidas teha koostööd, et pakkuda külastajatele väärtust. Näiteks millist ühisnäitust teha, üritust korraldada või haridusprogrammi koostada. Karilatsi Vabaõhumuuseumiga haakume Vana-Võrumaa muuseumitest enam – oleme mõlemad vabaõhumuuseumid. Koos korraldame võru keele laagreid ja plaanime järgmise aasta pärimuspäevi.”

Ta usub, et väga tähtsal kohal on üksteiselt õppimine. „Näiteks sel aastal uue teema, mesinduse tutvustamiseks saime palju abi Eesti Põllumajandusmuuseumilt. Suhtleme muuseumitega üle Eesti. Koostöö saab tihti alguse kontaktidest ja ühise keele leidmisest inimeste vahel. Eesti Muuseumiühing koordineerib palju koolitusi, kus osaleme. Kolleegilt kolleegile koolitused on hetkel populaarsed. Samuti augustis toimuv muuseumipedagoogide suvekool, kus alati meie programmijuht-giid osaleb,” kirjeldab ta tõhusaid õppimisvõimalusi.