FOTOD Tartu rahulepingu sõlmimisest möödus 105 aastat

Pühapäeval, 2. veebruaril möödus 105 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Kaitseliidu teatel kujutas leping endast enamat kui lihtsalt ajaloosündmust. Seda lepingut nimetatakse Eesti riigi esimeseks rahvusvaheliseks tunnustuseks ning oluliseks sammuks meie vabaduse ja iseseisvuse kaitsmisel. 

Vabaduse tunnustus

Pühapäeva hommikul kell kümme koguneti Võru linnakalmistul asuva Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures, et meenutada sõnavõttudega Tartu rahulepingu olulisust ning tähistada tookordset Eesti riigi iseseisvuse saavutamist. Ühtlasi mälestati neid, kes on andnud meie vabaduse eest oma elu. „See leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhetes,” avas Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik major Vaido Siska pärast hümnilaulmist oma sõnavõtu. Ta lisas, et selle lepinguga määrati ära Eesti idapiir. Oli alanud Eesti riigi tee rahvusvahelise tunnustamise suunas. Sõnavõtu lõpetuseks passis Siska sõnul Jaan Poska öeldu, sest toona Asutavas Kogus rahu kohta öeldud sõnad kehtivad ka praegu: „Maitskem rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.”

FOTOD: Aigar Nagel

Meelespidamine oluline

Võru linnapea Kalvi Kõva avaldas kõikidele kohalviibijatele tunnustust ja tänas, et on leitud aega tulla pühapäeva hommikut just sel moel austust avaldades ja tähistades veetma. Ta nentis, et sellist rahulepingut nagu toona ootavad praegu väga paljud inimesed maailmas nii meie lähedal kui ka meist kaugemal. Just sellist lepingut, mis tagaks nende koduriigile sõja lõpu, sõltumatuse ja iseseisvuse.

Tartu rahu 105. aastapäeval asetasid Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile pärjad Võru linnavalitsuse, Kaitseliidu Võrumaa maleva, kaitseväe 2. jalaväebrigaadi, politsei- ja piirivalveameti, Võrumaa sõjameeste ühenduse, represseeritute ühingu Memento ja Võru gümnaasiumi esindajad.

2. veebruaril 1920 allkirjastasid Eesti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa esindajad Tartus rahulepingu, milles Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Rahulepinguga lõpetati kahe riigi vaheline sõjaseisukord ning määrati kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir. Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. aastal. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919. Läbirääkimised kestsid 1. veebruarini 1920, mil lepingu tekst sai lõplikult paberile. Tartu rahulepingule kirjutasid Eesti poolt alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots. FOTOD: Aigar Nagel